Ma ei kummarda!

Partolomeus

Armeenia

70 pKr.

“Sa rikud meie jumalate kultust. Ja nagu poleks sellest veel küll, sa oled ära narrinud ka minu oma venna!” karjus Partolomeusele kuningas. Aga Partolomeus ei taganenud endast.

Ta oli üks kaheteistkümnest jüngrist, kes olid julgelt  kuulutanud Jeesust 37 aastat. Ta alustas oma tegevust praeguse Türgi aladel paiknevates linnades ning suundus seejärel Indiasse. Peale seda, kui ta oli ära õppinud kohaliku keele, tõlkis ta Matteuse evangeeliumi ja õpetas hindusid nende emakeeles. Hiljem tegutses ta kaheteistkümnes Armeenia linnas (need asusid tänapäeva Türgi ja Iraani vahel). Paljud inimesed loobusid ebajumalateenistusest ja võtsid vastu Jeesuse, teiste hulgas tegi seda ka Armeenia kuninga vend.

Partolomeus vastas julgelt: “Ma olen kuulutanud kogu maal tõelist Jumalat. Ma pole mitte su venda ja tema perekonda ära narrinud, vaid pöörasin nad tõe poole.”

Kuningas Astyages ähvardas: “Sul on valida, kas sa lõpetad Kristuse kuulutamise ja ohverdad jumal Ashtarothile või jääd oma elust ilma.”

“Kuningas, sa võid olla kindel, et ma ei ohverda kunagi sinu ebajumalale. Ma pigem kinnitan oma kuulutust verega, kui et astun oma usu ja südametunnistuse vastu.”

Seda kuuldes andis kuningas korralduse: “Ma tahan, et see mees kannataks julmi piinu. Esmalt pekske teda keppidega, seejärel lööge pea alaspidi risti ja lõpuks nülgige elavalt.”

Vastavalt kuninga korraldusele Partolomeust piitsutati, löödi risti ja nüliti. Selle kõige juures püsis ta teadvusel ja kutsus inimesi uskuma Jeesusesse ja austama tõelist Jumalat.

Et tema suu lõplikult sulgeda, raiusid kuninga mehed tema pea kirvega maha. Partolomeus jõudis Jeesuse, oma Issanda, juurde.

Läbi ajaloo on Jeesus-friigid nagu Partolomeus jäänud truuks oma ülesandele, kuni surm suleb nende suu. Nad jätkasid tunnistamist lootuses, et nende viimased sõnad aitavad ehk ühelgi inimesel uskuda.

Katkend “Märtrite hääl” raamatust “Jeesus-friigid”, kirjastus Logos.

Ühe rahva pöördumise lugu: kuidas kannatused viisid Armeenia Kristuse juurde

2001. aastal tähistas Armeenia oma 1700. aastapäeva esimese kristliku riigina maailmas. Kui täna küsida Armeenia Apostliku Kiriku liikmetelt .....

Kõueleegion

Sebaste, Armeenia, Ida-Rooma Impeerium (tänapäeval Sivas, Türgi) Imperaator Licinuse ajal, 320 pKr. Rooma kuberner seisis otsustavalt neljakümne kõueleegioni .....

Armeenlased navigeerivad 2023. aasta Artsakhi sõja õudustes

On möödunud rohkem kui kaks kuud ajast mil Aserbaidžaan 2023. aastal võttis Mägi-Karabahhi oma kontrolli alla. Sõjaline võimuhaaramine .....

Kannatused ei vähendanud minu usku

Mishong Miao Hiina Kultuurirevolutsioon 1966- 1969. “Jäta oma usk!” karjus kommunistlik ohvitser Mizhong Miao peale ja lõi rusikaga .....

Jätke meie näod meelde

Perpetua, Saturnus ja Felicitas Kartaago, Põhja- Aafrika 202 pKr. Kuus kristlast ronisid kohtumõistmiseks lavale. Suur rahvahulk oli kogunenud .....

Meie oleme Kristusega

Richard Wurmbrand Rumeenia 1945 Üksteie järel tõusid preestrid ja pastorid püsti ja ülistasid kommunismi ja vandusid truudust uuele .....

Mis kahju üks väike tüdruk ikka võib teha?

Linh Dao Vietnam 1991. Ootamatult sisenes kümneaastase Linh Dao koju neli politseiohvitseri. Nad kamandasid tema isa, Põhja-Vietnami põrandaaluse .....

Ingli kinnitus

Ivan Moissejev 18 Nõukogude Liit 1970. Kuigi ta polnud seal varem käinud, teadis reamees Ivan Moissejev täpselt, mis .....

Ma puhkan Jumala rüpes

Nadežda Sloboda Nõukogude Liit umbes 1960. "Tule täna õhtul meie juurde raadiot kuulama," sosistas Nadežda oma naabrile. "Ma .....

Tekstid seintel

Robert J. Thomas Korea 1865 Robert J. Thomas kuulis hüüdeid, ta katkestas Piibli lugemise ja vaatas ringi. Korea .....

Ta annab mulle jõudu seda taluda

Rose Allen Munt Inglismaa 1557. Rose Allen hüppas voodist üles ja vaatas aknast välja. Maja ees oli šerif, .....

Jeesus on alati mu silmade ees

John Stanescu Rumeenia 1960ndad. Vene sõjaväelane sisenes vangikongi kaasas piits, mida ta tavaliselt kasutas kinnipeetavate peksmiseks. Ta oli .....