Märgake Jeesust juutide sügispühadel

Võib-olla Vana Testamendi  selgeim märk Jeesusest on paasatall, kes tapeti kui sümboolne asendusohver Iisraeli pattude eest, vabastades nad surmast ja võimaldades neil alustada oma rännakut tõotatud maale (2Ms 12: 1-). 28). Samamoodi tapeti Jeesus, Jumala Tall, meie lunastamiseks (1Kr 5: 7; Ilm. 5: 9,12). Oma verega vabastas Ta inimesed patu ja surma sidemetest, et valmistada ette tee igavese elu tõotatud maale.

Kuid paasapüha on vaid üks seitsmest juudi pühast, mille Jumal on oma rahvale kehtestanud, ja vihjeid Jeesusele võime näha ka teistel pühadel.

Kristlastelt ei nõuta Vana Testamendi pühade pidamist. Aga kui me tahame mõista nende tähendust ja täitumist Jeesuses, kutsuvad need pühad – sealhulgas kolm sügispüha (pasunate püha, lepituspäev, lehtmajade püha) – meid meenutama ja tähistama nende täitumist Jeesuse läbi Heebrea Pühakirjas ( Matteuse 5:17). Samuti annavad nad võimaluse jagada Jeesuse sõnumit teistega, eriti meie juutidest sõpradega, kes pole Teda veel oma elu Issandaks vastu võtnud.

1. Pasunate püha

Pasunate püha ehk Rosh Hashanah algab 2021. aastal a 6. septembri päikeseloojanguga(3. Moos. 23: 23–25; 4. Moos. 29: 1–6). Kuna meie Gregoriuse kalender (mis on päikesekalender) erineb heebrea (kuu-päikese süsteemi) kalendrist, tähistab see püha sisuliselt juutide uue aasta algust või “pead”. Sel päeval puhutakse pasunat või šofaari, mis kutsub inimesi meeleparandusele ja valmistab neid ette Jumala suureks kohtumõistmiseks.

Nii nagu Jumala hääl kõlas Siinai mäel iisraellastele pasunahäälena(Heebr. 12: 18–19), nõnda kõlab Jeesuse, Jumala Sõna (Johannese 1: 1) pasunahääl, siis kui Ta naaseb oma rahva juurde (Ilm 1:10; 4: 1). Kristus laskub taevast, inglid koguvad kokku Tema valitud, surnud tõusevad üles, algab viimane lahing ja me kõik muutume (Mt 24:31; 1Kr 15:52; 1Ts 4: 16). Nagu uue aasta algus, on ka see uue ajastu algus.

2. Lepituspäev

Kümme päeva pärast pasunatepüha, 15. septembri 2021. päikeseloojangul algab lepituspäev ehk Yom Kippur (3. Moos. 23: 26–32; 4. Moos. 29: 7–11). Jumala rahva jaoks oli see pattude tunnistamise, meeleparanduse, lunastuse ja andestuse otsimise päev.

Sel päeval astus preester Pühamast Pühasse paika, piserdas altarile ühe kitse verd, et patud lepitada, ja kandis sümboolselt rahva patud üle teisele kitsele, patuoinale, enne kui lasi tal kõrbes surra. Juudid peavad seda päeva aasta kõige süngemaks ja samal ajal ka kõige pühamaks päevaks ning paljud usuvad, et Jumal pitseerib sel päeval oma otsuse inimeste kohta eluraamatusse.

Kristlased mõistavad, et see viitab Kristuse ühekordsele ohvrile, mis lepitas maailma patud – nii juutide kui ka mittejuutide eest (Rm 3:25; 1. Johannese 2: 2). Meie suure ülempreestrina astus Ta oma vere kaudu Pühamast Pühasse paika, sillutades meile tee Jumala halastuse troonile jõudmiseks (Hb 4: 14-16). Patuoinas on samuti Kristuse eelkuju, sest Ta võttis meie patu enda peale ja viidi linnast välja surema (Hb 13:12).

Meie lõpliku lunastuse ei ostnud inimene, vaid Jumal ise; seda ei saavutatud meie tegudega, vaid armu läbi usust Kristusesse, tõelise lepitusohvrina pattude eest (Rm 3: 23-25). Pärast Tema kauaoodatud tagasitulekut pasunahääle saatel näeme ka Jumala viimast kohut. Ja kauaoodatud Jeesuse Kristuse järgijatena võime olla kindlad, et meie nimesid ei kustutata kunagi eluraamatust (Ilm 3: 5).

3. Lehtmajade püha

Lehtmajade püha (Sukkot ehk kogunemispüha) algab 20. septembri 2021 päikeseloojangul (3. Moos. 23: 33–43; 4. Moos. 29: 12–38) ja langeb kokku aasta viimase saagiga. See rõõmus nädal tähistab Jumala hoolitsust ajal, mil iisraellased elasid kõrbes ajutistes eluruumides, olgu selleks siis taevast pärit manna või vesi kaljust.

Pidupäeva seitsmendal päeval kuulutas Jeesus – Jumal, kes elas meie keskel (Johannese 1:14) -, et elava vee ojad voolavad nende südamest, kes Temasse usuvad (Jh 7: 37–38). Me näeme, et Jeesus on kivi (1Pt 2: 4-5), elav vesi (Jh 4:10) ja eluleib (Jh 6: 31-35). Ta oli algusest peale Jumala vastus kõigile meie sügavaimatele vajadustele. Nagu iisraellased ekslesid kõrbes oma päästmise ja lahkumise ajal tõotatud maale, oleme ka meie võõrad võõral maal siin maa peal, teel Kristuse juurde oma igavesesse koju.

Kuna lehtmajade püha tähistab viimast lõikust ja on püha, mis järgneb pasuna kõlale ja lepituspäevale, siis usume ka, et pärast Jeesuse tagasitulekut tuleb lõikus: kurja pojad hävitatakse ja õiged Kristuses kogunevad Isa kuningriiki ning paistavad nagu päike. (Mt 13: 36-43) ja nad rõõmustavad igavesti Talle pulmaõhtul (Ilm 19: 6-9).

Kogu Pühakiri osutab Temale

Ainult Püha Vaim võib pehmendada südameid ja avada silmi, et inimesed saaksid Jeesuse vastu võtta sellisena nagu Messia kohta  Vanas Testamendis ennustati. Kuid me võime paluda, et Issand lubaks meil osaleda Tema päästetöös, kasutades kõiki võimalusi – isegi juutide sügispüha -, et jagada teistega seda jumalikku saladust maailma loomisest, mis on nüüd ilmutatud Kristuses (Rm 16 : 25; Kol. 1:26).

Just temast tunnistasid Mooses ja kõik Vana Testamendi prohvetid (Luuka 24:27; Apostlite teod 10:43) ning Tema ülestõusmise kaudu täitus tõotatud hea uudis (Ap 13: 32–33). Kui vaatame Jeesust ja suuname teisi Tema poole, siis oleme täis veelgi suuremat hirmu ja suuremat usku sellesse elu vürsti (Hb 12: 2; Apostlite teod 3:15), kes kudus oskuslikult Oma loo läbi aegade ja kõigi rahvaste ajalukku kogu maailmas ja kes viib selle lõpuni.

Autor: Caitlin Miller / thegospelcoalition.org

Allikas: https://ieshua.org/uvidte-iisusa-v-osennih-evrejskih-prazdnikah.htm