Meeskonnatöö alandab pastoreid: neli võimalust esitada väljakutse juhi uhkusele

“Jumal andis meile mitmekesisuse, sest Ta on suur alandlikkuse austaja.” Mind üllatas, kui sageli mainib Dave Harvey oma uues raamatus „Paljususe põhimõte“ alandlikkust koguduse juhtrühmade loomise ja ülalpidamise teemal.

Pole uus idee, et jagatud juhtimine – pastoritest koosnev vanemate meeskond, mitte ainult pastori – nõuab ja julgustab alandlikkust. Kuid mida ma ei oodanud, oli see, kui sageli kordas Harvey refrääni meeskonna juhtimise uhkust hävitavast ja alandlikkust suurendavast jõust.

Harvey, nagu paljud meist, on aastate jooksul näinud palju pastoraalseid laevaõnnetusi. Mõned neist juhtidest olid formaalselt oma kirikute ja teenistuste ainujuhid, kuid paljudel teistel olid organisatsioonilises struktuuris kaaspastor-vanemad, kuid funktsionaalselt – need pastorid olid peaaegu vastutustundetud, tegutsedes eriliste privileegidega. Seetõttu oli liiga sageli üks inimene tüüri juures, kui seal oleks võinud olla meeskond, ning aja jooksul said kannatada kogudus, selle tunnistaja ja pastor ise.

“Iga kristlik kogukond paneb meie alandlikkuse proovile,” kirjutab Harvey, “kuid juhtmeeskonda kuulumine on nagu advokatuuri eksami sooritamine.” Seejärel märgib ta: “Alandlikkust tuleb aja jooksul õppida, olles samal ajal nõudlik pigem iseenda kui teiste vastu ja teenida esmalt teisi, mitte iseennast.” Esitage pretensioone ennekõike endale. Teenige teisi. See on sügav mõte ja veelahe heaks koguduse juhtimiseks: kas kogudusevanemad süüdistavad raskuste tekkimisel ennekõike iseennast või teisi ja kas nad teenivad pigem teisi kui iseennast? Ja mis määrab, millise tee pastorid valivad?

“Alandlikkus on õli, mis määrib meeskonna juhtimise mootorit,” kirjutab Harvey. “Kui soovite teada põhisaladust, mis peitub suurepäraste meeskondade, ühtsuse, eakate isikliku hoolitsuse ja vastutustundlike, armastavate suhete alusel, siis siin see on: alandlikkus.”

Kuidas jagatud juhtimine alandab

Vastupidiselt ilmalikule arusaamale juhtimisest kui eneseteostusest ja privileegide kogumisest, seab kristlik nägemus juhtimisest esikohale Jumala, mitte iseenda. Vanempastorid ei tegele teenistusega oma enesekindluse ja enesehinnangu tõstmiseks. Pigem on nende kutsumus tuua täiendavaid ohvreid, kanda täiendavaid koormisi ja kulusid, et suunata koguduse liikmeid Jumala poole Kristuses.

Meie vajadus alandlikkuse järele suureneb, mida rohkem meid ümbritsevad teised, eriti kui meid kutsutakse koos juhtima. Kuigi alandlikkus on meie Looja suhtes peamiselt loodu voorus, on paljud suured tekstid alandlikkuse kohta kirjutatud kogukonna kontekstis (Filiplastele 1:27-2:5; Efeslastele 4:1-3; 1. Peetruse 5:5- 7).

Vaatame paljude teiste hulgas nelja võimalust, kuidas meeskonna juhtimine meid alandab.

1.Meeskonnad paljastavad isekad soovid ja ebapühad ambitsioonid

Apostlid hoiatavad meid „riiakuse” (kreeka keeles Eritheia) ohu eest. Jaakobus kirjutab: „Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on kärsitust ja  igasuguseid halbu tegusid.” (Jakoobuse 3:16; ka Jaakobuse 3:14). Paulus liigitab ahnuse “liha tegude” hulka koos “hooruse, rüveduse, kõlvatuse, ebajumalateenistuse, nõiduse, vaenu, riiu, kiivuse, raevutsemise, isemeelsuse, lõhede, lahknemiste, kadetsemiste, purjutamiste, prassimistega” (Galaatlastele 5:19–21; ka 2. korintlastele 12:20; Filiplastele 1:17, 2:3).

„Armastus isekuse vastu” või „enda oma otsimine” (Rm 2:8) on traagiline iga inimese,kristlase ja veelgi enam kristlike juhtide puhul. Ja see on eriline oht üksikutele korravalvuritele. Kes tunneb selle lõhna ja suudab sellele vastu seista, isegi selle peentes vormides? Meeskonnakaaslased. Inimesed, kes on Teie eakaaslased, kellel on sama positsioon ja sarnased vaatenurgad ning kes suudavad ära tunda, kui suunad ja otsused on suunatud pigem iseendale kui kirikule.

Enda reklaamimise ja nähtavatel, lugupeetud juhtivatel ametikohtadel teenimise vahel on sageli kitsas piir. Head meeskonnad (meeskonnad nii funktsionaalsuse kui ka nime poolest) kipuvad selliseid isekaid soove ja ebapühaid ambitsioone tuvastama ning esitama neile väljakutse enne, kui need juurduvad. Nagu Harvey kirjutab: “Kui olete meeskonnatöös uus, näete varsti, kui sageli meeskonna mitmekesisus paljastab ja sunnib Teid tegelema kangelaslike unistuste ja lihalike ihadega, mis Teil teenistuses on… Teenides terve meeskonna kogudusevanematega, peab pastor teadma oma rolli, olema valmis alluma, õppima alandlikkust, süvenema nüanssidesse, mis ei ole mustad ega valged, ning olema valmis mõtlema oma andidele ja positsioonile läbi selle, mis teenib kirikut, mitte tema isiklikku tegevuskava. Kogukonna juhtimine seab meid tähelepanu keskmesse.”

 

2.Meeskonnad julgustavad õiget tüüpi lahkarvamusi.

Erimeelsused on kirikus ja igas eluvaldkonnas vältimatud. Küsimus pole selles, kas nad väljenduvad, vaid millal ja kuidas. Terved meeskonnad julgustavad usaldusliku ja kestva suhte kontekstis varakult ja sageli tekkivaid tervislikke erimeelsusi. Parem on kuulda vastandlikku seisukohta esmalt privaatselt, Teid selgelt armastava venna ja eakaaslase käest, kui avalikult, närvilises kõnes või kirjas pärast tormaka otsuse tegemist.

On alandav, kui vend, keda Te imetlete ja austate, ei nõustu Teiega. Ja veelgi alandlikum on mõista, et olite lühinägelik või eksisite, ja seda tunnistada. Juhtimise mitmekesisus soodustab tervislikke lahkarvamusi õigel ajal ja õiges kontekstis.

3.Meeskonnad pakuvad meile rõõmu sellest, et me ei tee kõike ise

Üks asi on tunnistada juhina, et oled inimene ega jõua kõigega (teoreetiliselt) tegeleda; teine asi on teha oma igapäevast ja iganädalast tööd nii, nagu suudate tõesti kõike teha. Meeskonnad reprodutseerivad seda alandavat tõde meie silme all, viies selle teooriast reaalsusesse meie enda peas ja südames.

Et meeskonna juhtimine aja jooksul areneks, kirjutab Harvey: “Peab iga inimene uskuma, et ta vajab teisi inimesi.” Ja kui näeme, et meie vajadus üksteise järele teadvustatakse meie silme all, aitab see hajutada meis leiduvat illusiooni, et väärime oma teenistuses saavutatud edu eest tunnustust.

4.Meeskonnad panevad proovile meie kannatlikkuse ja annavad paremaid tulemusi.
Juhtimine ei ole üldiselt ratsionaalne, kuid see on tõhus – nii, nagu Jumal tahab, et Tema kogudust juhitaks.

Kui “vanempastor” on sisuliselt koguduse tegevjuht, võivad otsused ja hilisemad tegevused sündida väga kiiresti. Meeskonnatöö seevastu võtab aega. Peame kooskõlastama graafikuid, pidama vestlusi, põhjendama, vastama vastuväidetele, kirjutama projekte ja lisama vajalikke nüansse. Meeskonna juhtimine ei ole tavaliselt ratsionaalne.

Kuid ilmselgelt ei huvita Jumalat kohaliku koguduse juhtimise ratsionaalsus. Sellele tasub mõelda ajal, mil teised ühiskonna organisatsioonid rõhutavad ratsionaalsust, mitte ilma põhjuseta. Kirikuga on aga olukord teine. Selged ja ühtsed Uue Testamendi tõendid pluraalse juhtimise kohta kohalikus kirikus viitavad sellele, et Kristust huvitab rohkem oma ihu tõhusus kui ratsionaalsus. Ja jälle Harvey kirjutab:

„Jumal armastab ühtsust, seepärast kutsub Ta meid meeskonda – kohta, kus peame alandlikult üksteisega hakkama saama, et tõhusalt toimida. Jumalale meeldib meisse pühadust ehitada, nii et Ta ühendab meid inimestega, kes panevad meid kasvama. Jumal armastab kannatlikkust, seepärast paneb Ta meie peale valitsemisviisi, mis nõuab alandlikku kuulamist ja usaldamist, et Ta töötab teiste eludes. Jumal armastab alandlikkust, seepärast andis Ta meile mitmekesisuse.”

Raskem, aga parem

Meeskonnatöö teenistuson väärtuslik kingitus. Kahtlemata on üle maailma tuhandeid üksikuid pastoreid, kes igatsevad kaasvanemaid ja kellel neid veel ei ole. Issand vastaku nende palvetele ja hoidku neil käest kinni. On olemas arm ka selleks, et üksi juhtida.

Neile meist, kellel on hindamatu kaaslaste kingitus, võib olla liiga lihtne pidada neid enesestmõistetavaks. Meeskonna juhtimine ei ole alati lihtne. See tundub sageli ebaratsionaalsena. Juhid võivad tunda end ebamugavalt. Mõnikord võib tunduda, et parem oleks üksi juhtida.

Kuid jagatud juhtimine esitab väljakutseid ja kontrollib meie uhkust. See toob meile kaasa ebamugavusi, kuid koguduse ja meie enda rõõmu jaoks pikas perspektiivis saadav kasu kaalub üles kõik ebamugavused.

Autor – David Mathis / desiringgod.org / hristiane.ru

Allikas: https://ieshua.org/rabota-v-komande-smiryaet-pastorov.htm