Meie Igapäevane Leib

Kõigil inimestel tuleb pattulangemise tagajärjel teha rasket tööd ja teenida oma palka, et katta igapäevase elu kulutusi – ” siis olgu maapind neetud sinu üleastumise pärast! Vaevaga pead sa sellest sööma kogu eluaja! ” (1Mo 3:17) Et see töö ei saa olema kerge, oli selge juba aegade alguses – Oma palge higis pead sa leiba sööma, kuni sa jälle mullaks saad, (1 Mo 3:19).

Kuidas me selle igapäevase leivateenimisega toime tuleme, on väga erinev. Kui vaatame kaasaegset ühiskondlikku elukorraldust, siis tõdeme, et töö eest saadud tasu ei sõltu mitte ainult töötatud tundidest, vaid ka kvalifikatsioonist, tehtava töö liigist, töökoha asukohast ja paljudest teistest teguritest, kuni selleni, kui palju ollakse selle töö eest maksma. Samades tingimustes töötades peame tõdema, et ka sama tööaja jooksul on erinevatel inimestel erinev töötulemus. Erinevatel töökohtadel makstakse erinevat töötasu.

Kui tavaelus räägime rahast, on tavaliselt kuulda kirumist ja leppimatuid arvamusi seinast seina.

Mis on selle põhjus? Kas ei ole õigust arvestada erinevat töötasu tulenevalt töötulemusest? Kas on probleem tööandja “isanda” suvas või enda olemuses, et mitte probleeme tekitada?

Vaatame seda probleemi läbi Matteuse evangeeliumi, kus on tähendamissõna talentidest (Mt 25:14-30):

14 Sest sellega on lugu just nagu mehega, kes enne võõrsile minemist kutsus oma sulased ja andis oma varanduse nende kätte.
15 Ühele andis ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning läks ära võõrsile.
16 Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, ja kauples nendega ning sai teist viis.
17 Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.
18 Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
19 Pika aja pärast tuli nende sulaste isand koju ja nõudis neilt aru.
20 Siis astus ta ette see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele teist viis talenti ja ütles: „Isand, sa andsid mulle viis talenti, ennäe, ma olen saanud teist viis talenti!”
21 Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
22 Ka kaks talenti saanu ütles ta ette astudes: „Isand, sa andsid mulle kaks talenti, ennäe, ma olen saanud teist kaks talenti!”
23 Ta isand lausus talle: „Tubli, sa hea ja ustav sulane, sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Mine oma isanda rõõmupeole!”
24 Siis astus tema ette ka see, kes oli saanud ühe talendi, ja ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees, sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.
25 Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”
26 Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.
27 Siis sa oleksid pidanud mu raha andma pankurite kätte, ja tulles ma oleksin saanud oma osa kätte vahekasuga.
28 Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!
29 Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.
30 Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!”

Jahmatamapanevalt karmid sõnad. Inimeselt, kes on tulnud maisest elust rahu otsima, lubatakse ära võtta seegi, mis tal on. Ja justkui sellest veel vähe oleks, lubatakse saata sinna, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine. Need on sõnad, mis panevad tõsiselt järele mõtlema ka siis, kui oled nendest teadlik. Aga kui tihti me tuletame neid õpetussõnu meelde oma igapäevases elus?

Kui nüüd vaatame uuesti talentide tähendamissõna algust, siis näeme, et kellelegi ei panda ületamatut koormat, vaid -“igale ühele tema suutlikkust mööda”. Vastavalt oma suutlikkusele tuleb ka teenida talente juurde, mitte jääda nautima olemasolevat heaolu. Kõik peame teenima talente juurde ja kõigi üle, kes on teeninud vastavalt oma võimetele, tunneb isand tähendamissõnas rõõmu. Oli seal ka üks sulane, kes tõi sama talendi tagasi ja isanda otsuseks oli, et ta on kõlbmatu sulane, kes heidetakse pimedusse, kus on ulgumine ja hammaste kiristamine. Kaasajal juhtub sageli, et usaldatud raha lihtsalt raisatakse ära. See aga ei tule 2000 aasta vanuses sõnumis isegi mitte mõttesse – seda lihtsalt ei saanud olla. Karm ja süüdimõistev otsus tuli juba sellest, et sulane ei teeninud talente juurde. Kaasajal oleme kuulnud ja teame, et majanduses loetakse väikest inflatsiooni normaalseks ja kasulikuks majanduse isereguleerijaks. Peame aga aru saama, et sarnaselt rahaga, mis seistes kaotab oma väärtust, kahaneb ka meie kasutamata talent.

Loo pealkiri on “tähendamissõna talentidest”. Siin räägitakse talentidest ehk rahast, kuid seda saab vaadelda laiemalt. Üksikisiku talenti ja haritust kasvatatakse kodus ja koolis õppimisega ning kooli lõpuga saavutatakse tase, mida loetakse ühiskonnas piisavaks noore inimese iseseisva elu alustamiseks.

Tähendamissõna kohaselt on noorele inimesele talendid usaldatud tema suutlikkust mööda. Nüüd alustab inimene iseseisvat elu ja kaupleb temale usaldatud “talentidega”. Läbi ajaloo näeme ühiskonda pidevalt edasi arenemas ja praegu toimuvad muutused meie ümber eriti tormiliselt. Pidevalt muutuv ja arenev ümbrus nõuab meilt kõigilt teadmiste ja oskuste täiendamist. Üksikisiku vaimne areng peab igapäevase leiva teenimiseks sammu pidama kogu ühiskonna arenguga. Igapäevane töö talentide juurde kasvatamisel peab toimuma ka igavese elu teenimisel. Meie vaimse elu juures kehtib tõesti see, et kui inimene temale usaldatud talenti ei kasvata ja jääb saavutatud tasemele, siis see tähendab talendi tegelikku kahanemist. Kui raha puhul väheneb tema väärtus inflatsiooni võrra, siis inimene vaimse taseme kohta oleme ju kuulnud, et “mõistus on nüristunud” ja”vaim on töntsiks jäänud”. See tähendab enamasti, et omal ajal saadud talent on oma väärtust kaotanud. Kiire elutempoga maailmas unustame tihti ära vaimse talendi kasvatamise ja pühendame oma energia ainult materiaalsele heaolule. Aga kui võrratult rohkem vajab vaimne talent hoolt ja armastust, nagu on Jeesuse sõnadega kirjas Luuka evangeeliumis:  Müüge ära, mis teil on, ja andke see almusteks! Tehke enesele kulumatud kukrud ja muretsege enesele kahanematu aare taevas, kuhu varas ei saa ligi ja kus koi pole rikkumas,

Talentide tähendamissõnas tekitab probleeme see, kui talente ei teenita juurde. Kui sinu võimed on suuremad, tuleb sul ka rohkem teenida, igaüks vastavalt oma võimetele. Oleme ju kuulnud, et raha armastab raha, aga kui rahast rääkima hakatakse, löövad lõkkele kired ja eriarvamused. Samas näeme, et probleemid tekivad enamasti raha kulutamise, mitte niivõrd selle teenimise juures. Riigi ees on alati seisnud ülesanne kasutada eelarvesse laekunud raha ühiste eesmärkide realiseerimiseks. Kui palju lubadusi antakse raha kulutamise osas juba enne, kui selle raha raha juurde tegelikult saadakse ja veel millise kirega raha jaotajaks saada tahetakse. Kui palju lubadusi antakse raha kulutamise kohta ja kui vähe lubadusi raha juurde teenimiseks. Eks me tea oma kogemusest, kui raske on talenti nii vaimses kui ka rahalises mõttes kasvatada ja kui kergelt see näppude vahelt ära kaob, kui seda arukalt ei kasutata. Selleks, et talenti kasvatada, peame enestele usaldatud talenti esmalt kasutama, mitte ära peitma. Ainult meile antu arukas kasutamine tagab, et teenime talente juurde. Piiblis on Matteuse evangeeliumis (24:45-51) Jeesuse õpetussõnad arukast sulasest, kes kasutab talle usaldatud talenti nii, et sellest oleks kasu kõigile:

Tähendamissõna arukast ja arutust sulasest.

45  Kes siis on ustav ja arukas sulane, kelle ta isand on seadnud oma kodakondsete üle neile parajal ajal elatist andma?
46 Õnnis on see sulane, kelle ta isand tulles leiab nõnda tegevat.
47 Tõesti, ma ütlen teile, ta seab tema kogu oma vara üle.
48 Aga kui see sulane oleks halb ja ütleks endamisi: „Mu isand viibib,”
49 ning hakkaks peksma oma kaassulaseid, sööma ja jooma koos 
purjutajatega,
50 siis selle sulase isand tuleb päeval, mil ta ei oota, ja tunnil, mida ta ei tea,
51 ning raiub ta pooleks ja annab talle sama koha  silmakirjatsejatega; seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.

Ustav ja arukas sulane on see, kes annab oma kodakondsetele parajal ajal elatist ja seda mitte oma meele järgi, vaid nagu lugesime talentide tähendamissõnas – igale antakse talente kauplemiseks tema võimete järgi. Tasu saab aga igaüks vastavalt teenitule ja kui juurde ei teeni, on tema koht seal, kus valitseb ulgumine ja hammaste kiristamine. Ükskõik kui palju või vähe on meile talente antud, peame nendega kauplema arukalt. Talentide kahanemine on allakäik ja seda teed on kerge minna. Allakäigutrepist üles minekuks peame aga palehigis oma igapäevast leiba sööma. Ustav ja arukas sulane ei hoia talente vaka all ja paneb need teenima ja mitte ainult enda heaks vaid ta peab elatist andma ka temale usaldatud kodakondsetele. Väärtust saab omada ainult see talent, mis on pandud teenima meie kõigi igapäevast leiba ja seda ei tohi koos purjutajatega ära süüa ja maha juua. Isand tuleb päeval, mida me ei tea ja millal me Teda ei oota ning kaassulaste peksmine pöördub meie endi vastu ja siis kostub ulgumist ja hammaste kiristamist.

Markuse evangeeliumis (Mk 10:42-45) räägib Jeesus meile tähendamissõnas “igatsus au järele”, kuidas teenida nii, et me saaksime au osaliseks:

42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,
45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!”

Talente tuleb siis juurde teenida ja teenitud talent peab teenima teisi. See tagab edukuse ja talentide kasvu. Talentide juurde teenimine ei ole üksnes õigus, mis meile on osutatud, vaid paneb meie kõigi ette ka kohustuse ja vastutuse teenitud talentide õigeks kasutamiseks.

Meile usaldatud talent peab teenima kõiki ja alles siis saab ta väärtuseks, alles siis saame au osaliseks. Aul on väärtust ainult siis, kui minu kaaskondne annab mulle au. Minule usaldatud materiaalsed ja ka vaimsed talendid saavad väärtustatud ainult siis, kui nad teenivad kõiki. Rohkelt teenitud talentidel ei ole mingit väärtust, kui nad ei teeni kaaskondseid. Enesele antud au on väärtusetu ja seda teed minnes näeme, kuidas “paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks” (Mk 10:31).

Tähendamissõnas talentidest anti talente teenimiseks igaühele tema võimete järgi ja talente juurde teenima pidi ka igaüks oma võimete järgi. Juurde teenitud talentide hulk oli erinev – ühel vähem, teisel rohkem – ja, kes sai kümme talenti, teenis veel kümme juurde (Lk 19:11-27 Tähendamissõna sulasele antud rahast). Sinna, kus on, antakse veel juurde ja rikkus aina kasvab. Kuidas seista vastu enda teenimise kiusatusele ja saada kõigi sulaseks? Luuka evangeeliumi järgi on Jeesus andnud tähendamissõna “Rikkast mehest ja igavesest elust” (Lk 18:18-30).

18 Ja keegi ülem küsis Jeesuselt: „Hea Õpetaja, mida tehes ma  päriksin igavese elu?”
19 Jeesus ütles talle: „Miks sa nimetad mind heaks? Ei ole hea keegi muu kui üks – Jumal.
20 Käske sa tead: ära riku abielu, ära tapa, ära varasta, ära anna 
valetunnistust, austa oma isa ja ema!”
21 Aga tema ütles: „Seda kõike olen ma pidanud noorest põlvest saadik.”
22 Seda kuuldes ütles Jeesus talle: „Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne mulle!”
23 Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.
24 Aga nähes teda kurvastavat, ütles Jeesus: „Kui vaevaliselt lähevad rikkad Jumala riiki!
25 Sest hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.”
26 Kuulajad küsisid: „Kes siis võib saada päästetud?”
27 Ent tema ütles: „Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik.”
28 Peetrus ütles: „Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.”
29 Tema aga ütles neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha maja või naise või vennad või vanemad või lapsed Jumala riigi pärast,
30 kes mitmevõrra tagasi ei saaks sel ajal, ja tuleval ajastul igavest elu.”

Rikas mees oli kõiki käske täitnud – ei olnud abielu rikkunud, ei olnud tapnud, ei olnud varastanud, ei olnud valetunnistusi andnud, alati oli austanud oma isa ja ema ja kõike seda pidanud juba noorest põlvest saadik. Kuid sellest kõigest ei piisa igavese elu pärimiseks. Jeesus katsus ta läbi – ” „Üks asi on sul veel vajaka: müü ära kõik, mis sul on, ja jaga vaestele, ja sul on siis aare taevas, ning tule, järgne Mulle!” Kuidas viimaseid Jeesuse sõnu mõista? Kas nüüd tuleb igavese elu pärimiseks palehigis teenitud ja kaubeldud talendid ka jagada sinna, kus ta vaka alla hoiule pannakse ning mille tulemusel sealt kostub kord ulgumist ja hammaste kiristamist? Peetrus aga tundis ennast just seda teinud olevat, mida Jeesus rikkalt mehelt ootas, sest ta ütles: ” „Vaata, meie oleme oma vara maha jätnud ja järgnenud sulle.” Peetrus ei müünud oma vara ega jaotanud seda ka laiali sinna, kus see vaka alla hoiule pannakse. Peetrus ei olnud oma varanduses kinni, ta jättis selle maha ja järgnes igavese elu pärimiseks Jeesusele.

Maine varandus on suureks kiusatuseks meile kõigile. Kiusatusse oleme langenud, kui arvame sarnaselt halva sulasega, et isand viibib ja kaaskondse teenimise asemel teenime iseennast.

Luuka evangeeliumi (Lk 19:1-10) tähendamissõnas “Jeesus ja Sakkeus” läks Jeesus öömajale kõigi poolt patuseks ja ülekohtuseks peetud rikkale mehele. Siin näeme tolle rikka mehe juures toimunud muutust, kus ta Jeesusega kohtudes saab vabaks rikkuse kammitsaist.

1 Ja kui Jeesus jõudis Jeerikosse, läks ta sealt läbi.
2 Ja vaata, seal oli mees, Sakkeus nimi; see oli tölnerite ülem, ja ta oli rikas.
3 Sakkeus püüdis näha saada, milline neist on Jeesus, aga see ei õnnestunud rahvahulga pärast, sest ta oli lühikest kasvu.
4 Siis ta jooksis ettepoole ja ronis mooruspuu otsa, et teda näha, sest Jeesus pidi sealtkaudu minema.
5 Ja kui Jeesus sinna paika jõudis, vaatas ta üles ja ütles temale: „Sakkeus, tule kiiresti maha, sest täna pean ma jääma sinu kotta!”
6 Ja Sakkeus tuli kiiresti maha ja võttis Jeesuse rõõmuga vastu.
7 Ja seda nähes nurisesid kõik: „Tema on patuse mehe juurde öömajale läinud!”
8 Sakkeus ütles aga Issanda ette astudes: „Vaata, Issand, poole oma varandusest annan ma vaestele, ja kui ma olen kelleltki midagi välja pressinud, siis ma annan neljakordselt tagasi.”
9 Aga Jeesus ütles talle: „Täna on sellele kojale tulnud pääste, sest ka tema on Aabrahami poeg.
10 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.”

Sakkeus oli teeninud oma varandust igapäevase tööga, aga pärast Jeesusega kohtumist ei olnud ta enam oma varanduse vang. Ta oli nõus poole oma varandusest andma vaestele ja oli nõus neljakordselt heastama, kui ta eksliku inimesena oli kelleltki midagi välja pressinud. Ja Jeesus kuulutab sellele kohale päästet. Päästetud saab igaüks, kes saab aru, et ta on eksinud ja kadunud ning Inimese Poja poolt leitud. Talendi teenimisel ei tohi teenida talenti talendi pärast, vaid eesmärk on teenida kaaskondset, et ise väikseks jäädes saada Issanda poolt suureks tõstetud igavese elu pärimisel.

Tähendamissõnas “Rikas mees ja igavene elu” nägi Jeesus, et rikas mees on olnud ustav ja arukas sulane, ta on kõikidest käskudest kinni pidanud, “Aga seda kuuldes jäi ta päris kurvaks, sest ta oli väga rikas.” Näeme, kui raske on oma maist vara lihtsalt maha jätta ja teenida. “Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma, kui rikkal Jumala riiki.” Inimese Poeg on tulnud otsima eksinut ja päästma kadunut, kuid päästa saab seda, kes seda oma hingest tahab, kes saab aru, et on eksinud ja soovib päästet.

Jeesus on Matteuse kaudu öelnud:

19 Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!
20 Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!
21 Sest kus su aare on, seal on ka su süda. (Mt 6:19-21)

Jätame siis oma südames koha aaretele, mis ei roosteta ja mida vargad ei saa varastada.

Kasutame oma talenti hea sulasena, kes oma kodakondsetele parajal ajal elatist annab ja oma tööga teisi teenib, et igavese elu pärimisel olla Issanda poolt ausse tõstetud.

Tunnistame oma ekslikkust ja laseme Inimese Pojal päästa kadunut, sest “mis inimeste käes võimatu, on Jumala käes võimalik.”