Meie kõige hävitavam oletus Taevast

Milline väärarusaam Taeva kohta on kõige hävitavam? See on raske ja oluline küsimus, millele vastata.

Kord, kui kuulutasin uuest maailmast, tsiteerisin kirjakohti meie ühisest pidusöögist ülestõusmiskehades. Pärast seda küsis üks veteranist Piiblitudeng, kas ma tõesti usun, et me sööme ja joome hauataguses elus. Ma vastasin talle jah, kuna seda ütles Jeesus. Olles nähtavalt jahmunud, vastas ta: “Taevas füüsilise tegevusega tegelemine kõlab kohutavalt ebavaimulikult.” Mõte viibimisest kehas, mille Jumal lubas üles äratada,ja et ta elab igavesti füüsilise olendina materiaalses maailmas tekitas temas jälestust.

Ja ta pole ainus. Paljud Piiblisse uskuvad kristlased surevad enne kui ülestõusmisõpetust eitavad, kuid nad ei usu sellesse täielikult.

Olen vestelnud eluaegsete evangeelsete kristlastega, kes ei saa aru, mida tähendab ülestõusmine. Nad tõesti usuvad, et veedavad igaviku kehatute vaimudena. Jumala ilmutus ülestõusmise ja uue maa – meie igavese kodu – jätab nad külmaks. Üks kristlik ülikooli professor kirjutas: „Olin nördinud ja jahmunud, kui avastasin, et enamik mu õpilasi ei usu ihu ülestõusmisse.” Mõned evangeelsed kristlased usuvad isegi, et meist saavad inglid, kui sureme.

Kui ma suudaksin kõrvaldada ühe taevast puudutava uskumuse, siis oleks selleks ketserlus, et füüsiline maailm on pigem Jumala lunastusplaani vaenlane, kui selle keskne osa.

Kristoplatonismi ohud

Võtsin kasutusele termini “kristoplatonism”, et mõista, kuidas Platoni arusaam heast vaimumaailmast ja kurjast materiaalsest maailmast on kaaperdanud kiriku arusaama taevast. Kristoplatoonilisest vaatenurgast hõivavad meie hinged meie keha nagu erakkrabi merekarbi.

Platoni ütlus Soma Sema, “keha, haud”, peegeldas tema veendumust, et vaimu ideaalseisund on kehast vabanemine. Esimese sajandi juudi filosoof Philon püüdis Platoni vaadet judaismiga integreerida. Teisel ja kolmandal sajandil järgisid mõned kirikuisad – sealhulgas Clement ja Origenes – Philonit ja tõlgendasid Pühakirja ümber.

Kuid Piibel on olnud algusest peale  (1. Moosese 1, Jumal lõi taeva ja maa) kuni lõpuni (Ilmutuse raamat 21, Jumal loob taevad ja maa uuesti) kristoplatonismiga vastuolus. Evangeeliumi enda keskmes on ülestõusnud Jeesus, kes osana oma lunastustööst äratab üles oma rahva ja maailma, mille Ta nende jaoks lõi.

1. Moosese 2:7 ütleb: “Ja Issand Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.” Aadam sai elavaks, kui Jumal tema keha ja vaimu ühendas. Teie keha ei majuta ainult teid; kooskõlas Teie vaimuga moodustab see Teie olemuse.

Jeesus lunastab kogu meie isiku. Kui usklikud surevad, läheb meie vaim praegusesse taevasse, samas kui meie kehad lähevad hauda, oodates ülestõusmist. Me ei saa kunagi olema kõik, mida Jumal on ette näinud, kuni keha ja vaim saavad taevas taasühendatud. Ja nagu meie uued kehad ei ole kehatud, vaid tõelised kehad, nii on ka uus maa tõeline maa, mitte maatu.

Kehatu evangeelium

Kui usume kasvõi alateadlikult, et materiaalne maailm on oma olemuselt ebavaimne, siis ignoreerime ülestõusmist või muudame selle vaimseks. Mõned räägivad vaimsest ülestõusmisest, kuid nagu päikesetõus nõuab päikest, nõuab ülestõusmine füüsilist keha. Seda tähendabki ülestõusmine.

Ülestõusnud Jeesus rahustas oma jüngreid: “Puudutage Mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid, nõnda nagu te Minul näete olevat!” (Luuka 24:39). Ometi kujutavad mõned evangelistid ette hauatagust elu, kus meist saavad kummitused – just see, mille kohta Jeesus oma järgijatele kinnitas, et Tema seda ei ole.

Saatan tahab, et me usuksime, et igavene elu saab olema ebamaine ja igav. Siis keskenduvad inimesed oma nimekirjadele, mida vaja kogeda ning mõtlemine selles, mis on siin ja praegu on nende ainus võimalus päris inimelus. Kes tahaks olla kummitus? Miks kutsuda teisi veetma igavikku taevas, mida me ise ei oota? Meie rõõm, lootus ja motivatsioon evangeliseerida inimesi vähenevad. Püüd tekitada isu igaviku kehatu eksistentsi järele on nagu katse tekitada isu kruusa järele.

Ainus hea uudis selle taevavaate kohta on see, et see on täiesti vale.

Piibli tegelik õpetus peaks meid vaimustama. Igavik lunastatud kehas, kes elab Jeesuse-keskses kultuuris uuel maal ja uue universumi pealinnas. See on uskumatult hea uudis.

Kuidas on lood praeguse taevaga?

Jumal ei muutu kunagi, kuid taevas muutub. Piibel osutab sellele, et pärast meie ülestõusmist paigutab Jumal oma keskse elukoha uuele maale:

Ma nägin uut taevast ja uut maad. . . . Ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest alla tulevat. . . . Kuulsin valju häält troonilt hüüdvat: 
„Vaata, Jumala telk on inimeste juures ning Tema asub nende juurde elama ning nemad saavad Tema rahvaiks ning Jumal ise on nende juures nende Jumalaks.” (Ilmutuse 21:1–3)

Meile öeldakse, et “Jumala telk on inimeste juures ning Tema asub nende juurde elama” (Ilmutuse 22:3). Taevas on seal, kus on Jumala troon, kus Ta elab koos oma rahvaga. Seega on uus maa nagu taevas maa peal. Kui kristlased surevad, siis läheme elama koos Jumalaga Tema juurde. See on praegune taevas. Kuid pärast ülestõusmist tuleb Jumal meie juurde elama . Tulevane taevas uuel maal ei ole “meie koos Jumalaga”, vaid “Jumal meiega”.

Me eksime, kui ajame segi praeguse ülestõusmiseelse taeva tulevase ülestõusmisjärgse taevaga, mille Jumal toob alla uuele maale. Praegune taevas on „väga palju parem” (Filiplastele 1:23) kui meie elu patu ja kannatuste needuse all. Pärast surma oleme „Issanda juures” (2. Korintlastele 5:8). Kuid minu mõte on see, et olgu see nii imeline kui tahes, me ei peaks mõtlema praegusest taevast nii, nagu oleks see meie ülim kodu. Parim on alles ees – igavene ja veetlev elu, kummardades ja teenides igavesti kehastunud Jeesust uuel maal.

Maailm, mida tasub oodata

Vaimud ilma kehadeta sobivad platonismi ja ida müstikaga. Need ei sobi kristlusesse. Paulus ütleb, et kui ülestõusmist pole, siis oleme „kõigist inimestest armetumad.” (1. Korintlastele 15:19).

Uued kehad ja uus maa ei ole meie väljamõeldis; need on Jumala omad. Ta lõi meid maa peal elama ja valitsema ning Jeesus sai inimeseks, et lunastada oma loodu (Jesaja 65:17; 66:22). Jumala rahvas peaks ootama igavesti elu lunastatud kosmoses (2. Peetruse 3:13). See on elu muutev perspektiiv.

Praegune maa, isegi patu ja needuse all olev, kubiseb vihjetest uue maa kohta: mäed, vesi, puud, inimesed ja linnad. Koos teiste kirjakohtadega kujutab Ilmutuse 21–22 elu uuel maal tuttaval viisil. Me sööme, joome, töötame, mängime, kummardame, avastame, leiutame ja reisime patuvabas maailmas, nagu – kuid veelgi parem kui – maal, mille Jumal lõi Aadama ja Eeva jaoks. Sõna “rahvad” viitab ülestõusnud tsivilisatsioonidele, eristavate etniliste joontega kultuuridele (Ilmutuse 21:24, 26). Paljudes uutes maapealsetes Pühakirja lõikudes mainitakse loomi (Jesaja 11:6–9; 65:25). Mis saab ülejäänud „kogu loodu” salmides Roomlastele 8:19–22 muud olla kui loomad, kes koos inimestega ägavad ja ootavad ülestõusmist, kui maa, mis langes meie mantlisabadele, tõuseb nendelt?

Leppida vähemaga kui lunastatud Maa

Jeesus lubas oma jüngritele “uuendada kõike” (Matteuse 19:28 NIV tõlge), mille ESV tõlge muudab “uueks maailmaks”. Peetrus jutlustas, et Kristus ei tule tagasi „kuni selle ajani, kui uuendatakse kõik, millest Jumal on rääkinud oma pühade prohvetite suu kaudu maailma algusest peale.” (Ap 3:21). Koos Issandaga, keda me armastame, asuvad usklikud ülimale seiklusele. Suurepärane uus maa ootab meie uurimist ja valitsemist Jumala auks. Jeesusest saab kosmiline keskus; rõõm on õhk, mida me sisse hingame.

Kristlased on ahvatlevate valeõpetuste suhtes haavatavad. Irooniline on see, et tõelised Piibli õpetused uue keha ja uue maa kohta on palju jõulisemad ja ahvatlevamad kui vale kristoplatooniline vaade taevale. Õpetagem oma lastele ja kogudustele seda, mis on täiesti tõeline ja sügavalt köitev.

Kas mõte ülestõusnud maailma kogemisest meeldib Teile? Kas Teie kujutlusvõime süttib, kui mõistate, et elame õnnelikult elu lõpuni planeedil, kus pole pattu ja kannatusi? Kas see on osa Heast Sõnumist, mida teistega jagate? Ärgem leppigem kunagi vähemaga kui kogu Jumala tõotatud pääste – igavene elu koos Jumala rahvaga lunastatud maal, mida juhib Kuningate Kuningas, keda me rõõmuga kummardame ja teenime igavesti.

Randy Alcorn (@randyalcorn) on paljude enimmüüdud raamatute autor ja Eternal Perspective Ministries direktor.

Autor: Randy Alcorn / Our Most Destructive Assumption About Heaven | Desiring God

Ülesvõtmisest, aga hoopis teise nurga alt

Teame, et kristlaste keskel on ringlemas kolm teooriat ülesvõtmisest. Ülesvõtmine toimub enne suurt viletsust, keskel või  siis viletsuse lõpus. .....

Issanda rist ja Tema tagasitulek

Issanda rist ja Tema tagasitulek on need kaks punkti, mille vahel eksisteerib kogudus. Eelkujundina on need esitatud Aabeli .....

Jeesuse hoiatus tähendamissõnas kümnest neitsist

Kes on need kümme neitsit, kellest Jeesus Matteuse evangeeliumis rääkis? Mida saame neilt õppida? Kas see lugu on .....

Me ei saa põrgut tühistada. Lootuse leidmine viimase kohtuotsuse kaudu

Ma ei taha põrgusse minna. Mõnes minu osas ei taha ma, et põrgu oleks olemas. Minust sai vähemalt .....

Laulge vanu hümne, et julgustada uut elu

Meile öeldakse sageli, et kirikus laulmine "ei puuduta meid". Kuid Pühakiri käsib meil pöörduda üksteise poole psalmidega, hümnidega .....

Lõpuaegade märgid

Paljud usklikud, kellega ma praegu räägin, usuvad, et me elame viimastel päevadel. Paljude inimeste jaoks on peaaegu kinnisideeks .....