Messiaanliku judaismi unustatud ajalugu

Üks kõige levinumatest valedest  messiaanliku judaismi kohta on see, et see “äkitselt” ilmus kahekümnenda sajandi viimasel poolel. Enamik ausaid piibliteadlasi tunnistab, et suurem osa kristlasi jäid esimese sajandi esimesel poolel ustavateks juutideks, järgides endiselt Toorat.[1] Nende etniline pärand oli valdavalt juudi päritolu ja nad jätkasid oma traditsioonilist juudi elustiili. Isegi pärast seda, kui besora (Hea Sõnum) läks paganate kätte, hoidsid usklikud juudid endiselt Toorast kinni.

Kui Rav Sha’ul (Paulus) ühelt oma misjonireisilt naasis, rääkis ta Jeruusalemma messiaanlikele juutidele entusiastlikult kõigist imelistest tegudest, mida Jumal paganate seas oli teinud. “Kui nad (messiaanlikud juudid) sellest kuulsid, ülistasid nad Issandat ja ütlesid talle: “Näed, vend, kui palju müriaade (kümneid tuhandeid) on juutide seas, kes usuvad ja nad kõik on innukad Tooras.” [2] Isegi Paulus, see suur “vabaduse apostel” (nagu teda kristlaste seas kutsutakse) ütles: “Ma ei ole rikkunud ei juutide seadust ega eksinud Beit HaMikdashi (templi) vastu ega ka Caesari vastu.” [3] Hiljem ütleb Rav Sha’ul: “Ma pole teinud midagi meie rahva ega isade kommete vastu.” [4] See viitab sellele, et Paulus järgis isegi selliseid rabiinlikke, piibliväliseid traditsioone, nagu piima ja liha eraldamine, aga ka mitmesuguseid teisi halahhi [5] meetodeid Toora järgimiseks.

Esimesi juutidest usklikke Ješuasse kutsuti selliste mõistetega nagu naatsaretlased (Netzarim) (Ap 24:5), Tee sekt (Ap 22:4; 25:14) ja lihtsalt “juudid” (Ap 21:20; 22:3). Varaseimad teated mõistetest “messiaanlik juut” ja “messiaanlik judaism”, mida kasutati juutide kohta, kes uskusid Ješuasse on leitavad väljaandes “Meie lootus”, mille dr A.C. Gabelein avaldas 1895. aasta märtsis. (Kahjuks taganes dr. Gabelein hiljem 1908. aastal, pärast kokkupuudet J. N. Darby ja dr C. I. Scofieldi kirjutistega, messiaanlioust judaismist.) Mõiste messiaanlik judaism on suhteliselt hiljutine. Siiski saab seda kasutada ka varasemate sajandite Toorast inspireeritud Messiasse uskuvate (nii juutide kui ka paganate seast poogitute) kristlaste kirjeldamiseks.

Samuti on kindlaks tehtud tõsiasi, et messiaanlik judaism jätkas elujõulise liikumisena peaaegu 300 aastat pärast Messia Ješua tulekut. Siiski arvatakse tavaliselt, et messiaanlik judaism “suri” umbes 325 eKr. Nikaia kirikukogu ajal.Paljud usuvad, et pärast aastat 325 e.m.a [6] pöördus enamik Ješuasse uskuvatest juutidest lihtsalt ristiusku ja lakkasid olemast juudid selle sõna mis tahes tähenduses. Mõnel juhul kahjuks see tõesti juhtus. Isegi tänapäeval on kirikutes kümneid tuhandeid juutidest usklikke, kellel on vähe või kellel puudub üldse juudi identiteedi tunne. Paljud teised elasid pärast Nikaiat Piiblit järgivate juutidena. Nikaia antisemiitliku nõukogu poolne tagakiusamine oli tohutult suur. Selle tulemusena sai messiaanlikust judaismist põrandaalune liikumine. Siiski avaldas see mõju veel mitu sajandit. See ongi see ajalugu, mida käesolev artikkel käsitleb.

“Unustatud” aastad

Messiaanliku judaismi niinimetatud “unustatud” ajalugu on läbi sajandite hästi dokumenteeritud. Kahjuks säilitasid selle peaaegu täielikult messiaanliku judaismi vaenlased, enamikul juhtudel roomakatoliku kiriku kirjatundjad. Messiaanlike juutide tegelikud kirjutised põletati peaaegu alati, kui need Kiriku kätte jõudsid. Kahjuks ei peatunud kirik kirjutistega; nad põletasid ka messiaanlikke juute nende usu pärast. Nende kirjutisi tabas sama saatus, kui need sattusid mittemessiaanliku juudi kogukonna kätte.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on J.N. Andrewsi ja L. Conradi “Hingamispäeva ajalugu”  kõige olulisem tekst messiaanliku judaismi uurimiseks aastatel pärast Nikaiat (325 e.m.a.) kuni umbes 1500 e.m.a.. Selle raamatu väljaandja on “Review and Herald Publishing Association,” mis kuulub Seitsmenda Päeva Adventistidele. See märkimisväärne raamat avaldati esmakordselt 1887. aastal ja uuesti avaldati see 1912. Pärast aastatepikkust trükist väljalangemist ilmus umbes 1988. aastal selle kolmas väljaanne. Kahjuks kustutati sellest kolmandast väljaandest enamik viiteid messiaanlikele juutidele (naatsaretlastele ja pasagiinidele). Miks otsustas SDA (Seitsmenda Päeva Adventistid) kustutada need viited  juudi usklike kohta kes uskusid Ješuasse, keda kiusati taga šabati ja juudi pühade (mis on ka piiblipühad) järgimise pärast? Ma ei tea kindlat vastust. Seitsmenda Päeva Adventistid usuvad aga asendusteoloogiasse, mille kohaselt kirik (antud juhul SDA) asendas juudi rahva. Võib-olla oli nende jaoks piinlik  juute tunnustada.

Netzarimid, kellest said naatsaretlased, said oma nime Netzareti/Naatsareti küla Ješua kodulinna järgi. Kummalisel kombel nimetavad hassiidi juudid oma sekte samuti nende konkreetse Rebbe kodulinna järgi. Meil on olemas lubavitšid, breslovid, satmarid ja teised hasiidi sektid, kes nimetavad oma sekte oma rebbe kodulinna järgi.

Teine termin, mida hilisematel sajanditel juutidest kristlaste kohta sagedamini kasutati, olid pasagiinid, mis on tulenenud terminist Pasagii, ladinakeelsest sõnast passagium, mis tähendab “vahekäiku” nende inimeste rändava ja rahutu eluviisi tõttu.

Varasematel sajanditel elanud juutidest kristlaste kohta ei ole materjalidest puudust. Kahjuks leidub suur osa materjalist raamatutest, mis on palju vanemad kui “Hingamispäeva ajalugu”. Kuid interneti abil saavad paljud taasavastada suure osa sellest “unustatud” ajaloost. Sellegipoolest valitseb märkimisväärne teadmatus nende messiaanlike juutide kohta, kes elasid Nikaia järgsel aastatuhandel. Tundub nagu neid polekski olemaski olnud!

Olen kindel, et Vatikani raamatukogu oleks veel üks suurepärane allikas. Kuigi ma ei ole rahul sellega, kuidas katoliiklased kiusasid sajandite vältel taga juute (nii messiaanlikke kui ka mittemessiaanlikke) olen ma tänulik, et nad pidasid arvet selle kohta, keda nad taga kiusasid! Oleme tänulikud ka selle eest, et roomakatoliku kirik on teinud palju mineviku tagakiusamise ja antisemitismi heastamiseks. Võib-olla avavad nad kunagi Vatikani raamatukogu märtrisurma kannatanud messiaanlike juutide uurimiseks. See ei pruugi mulle isiklikult kasulik olla, kuna ma ei loe ladina ega itaalia keeles. Kuid nende jaoks, kes seda teevad, on Vatikan minemas online`i! Teisest sajandist pärinevad kirjalikud tehisesemed kohtuvad 21. sajandi meediumiga! Tehnikud teevad tuhandetest iidsetest käsikirjadest digitaalseid pilte, et neid saaks interneti kaudu kogu maailmas vaadata! [7]

Tsitaadid algkoguduse “Isadelt”

Epiphanius (umbes 315–402 e.m.a.) on see, kellele oleme tänu võlgu oma aja naatsaretlaste kirjelduse eest. Ta kirjutab:

“Eelkõige käsitleme nüüd ketsereid, kes nimetavad end naatsaretlasteks (netzarimideks); nad on peamiselt juudid ja ei midagi muud. Nad ei kasuta mitte ainult Uut Testamenti, vaid kasutavad teatud viisil ka juutide Vana Testamenti; sest nad ei keela ära Seaduseraamatuid, Prohveteid ja Kirju… nii et nad on juutide poolt heaks kiidetud, kelledest naatsaretlased ei erine millegi poolest ja tunnistavad kõiki Seaduse ettekirjutusi puudutavaid dogmasid ja rabide tavasid, erinedes vaid selle poolest, et nad usuvad Kristusesse [Messiasse]… Nad jutlustavad, et on ainult üks Jumal ja Tema poeg Jeesus Kristus. Aga heebrea keeles on nad väga õppinud, sest nemad nagu juudidki, loevad läbi kogu Seaduse, seejärel Prohvetid…Nad erinevad juutidest selle poolest, et nad usuvad Kristusesse ja kristlastest selle poolest, et nad on tänapäevani seotud juudi riitustega, nagu ümberlõikamine, hingamispäev ja muud tseremooniad”.

“Muidu õitseb see naatsaretlaste sekt kõige jõulisemalt Bereas, Coele-Süürias, Dekapolises, Pella ümbruses ja Bashanis (Golanis)… Pärast Jeruusalemmast lahkumist alustasid nad siit, sest kõik jüngrid elasid Pellas, olles saanud Kristuselt manitsuse Jeruusalemmast lahkuda (Lk. 21:21) ja emigreeruvad ähvardava ohu tõttu.”

“Veel 11. sajandil nimetas kardinal Humbert naatsaretlasi tol ajal hingamispäeva pidavaks Kristuse Ihuks.”[8]

Inkvisitsioon tegi palju kuratlikke ja kurje asju. Kuid inkvisitsioon pidas arvestust selle kohta, keda nad piinasid. Sageli mainitakse pasagiine, alustades Verona kirikukogust 1184. aastal. Need olid Ješuasse uskuvad juudid, keda “rooma kirik tagakiusas ja jahtis nagu metsloomi.” Neid kutsuti ka “circumcisideks” (ümberlõigatuteks).

1789. aastal juutidest vanematele sündinud saksa kirikuajaloolane Neander tegi pasagiinide kohta järgmise tähelepaneku: “Ärge suhtuge sellesse sõnasse (pasaginian) kui indeksisse, mis osutab sekti päritolule kui sellisele, mis sündis…  vahekorrast Palestiinaga (Iisrael)? Kas me ei võiks oletada, et väga iidsetest aegadest on säilinud judaistlikke kristlasi, kelle järglasteks tuleb seda sekti pidada?”[9]

Jällegi, tsiteerides “Hingamispäeva ajalugu”, lk 547: “Ja need niinimetatud “judaistlikud kristlased” ei olnud keegi muu kui naatsaretlased, keda mainis kardinal Humbert… tõeline Jumala Iisrael, kes kõigist nendest tagakiusamistest läbi läks, kandis Kristuse kannatusi rohkem kui ükski teine kristlik osapool, rännates “palverändurite ja võõrastena”, et jutlustada Jeesuse (Ješua) usku ja Jumala käske.” (Vaata Ilmutuse 14:12.)

Umbes 1185. aastal on Bonacursuse katoliiklikus teoses pealkirjaga “Ketserite vastu, keda kutsutakse pasagiinideks” kirjutatud:

“Need, kes pole nendega veel tuttavad, pange tähele, kui pöörane on nende usk ja õpetus. Esiteks õpetavad nad, et me peaksime järgima Moosese seadust kirjatähe järgi – hingamispäeva ja ümberlõikamist  ja seaduslikke ettekirjutusi, mis on endiselt jõus. Nad õpetavad ka, et Kristus, Jumala Poeg, ei ole Jumalaga võrdne…[10] Veel enam selleks, et suurendada nende viga, nad mõistavad hukka ja lükkavad tagasi kõik Kiriku Isad ja kogu Rooma Kiriku. Kuna nad tunnistavad Uuest Testamendist ja prohvetitest, siis tapame nad nende endi mõõgaga.” Ilmselt peeti tõe rääkimist ja tõe järgi käimist suureks ketserluseks!

Gregorius, Bergamost, umbes 1250 A.D., kirjutab pasagiinide vastu:

“Endiselt on alles pasagiinide sekt. Nad õpetavad, et Kristus on esimene ja puhas loodu; et Vana Testamendi pühadest tuleb kinni pidada – ümberlõikamisest, toiduainete eristamisest ja peaaegu kõigist muudest asjadest, välja arvatud ohvritest, Vana Testamenti tuleb järgida samamoodi sõna-sõnalt nagu Uut Testamenti. Ümberlõikamist tuleb pidada kirja järgi.” Pasagiinide “ketserlus” oli levinud Ungarisse, Bulgaariasse, Prantsusmaale ning isegi Inglismaale ja Itaaliasse.

Taas tsitaat “Hingamispäeva ajaloost”:

“Olles täielikult kindlaks teinud tõsiasja, et pasagiinid olid tõepoolest tõeline Jumala Iisrael, uskudes kogu Pühakirja ja Kristusesse (Messiasse) ning kogu Jumala Seadus oli nende südamesse kirjutatud Püha Vaimu tõotuse täitumise järgi,[11] näeme, kuidas katoliku kiriku valitsejad neid kohtlesid. Katoliku kirik (nagu ka katoliiklikud valitsejad (kuningad)) suhtus pasagiinide liikumisse karmilt, kuni see lõpuks umbes 1500 e.m.a. lakkast eksisteerimast.

“1492, Columbus oli juut”

Üks probleeme sellest “unustatud” messiaanliku judaismi ajaloost kirjutamisel on isiksuste nappus, kellele saame osutada kui ajaloolistele isikutele. See on suuresti tingitud sellest, et need messiaanlikud juudid (või pasagiinid, nagu nende vaenlased neid kutsusid) pidid ellujäämiseks elama väga salajast elu. Suuri “Pasagiinlaste Ärkamise Koosolekuid” ei toimunud. Juhid pidid tegutsema väga salajaselt nii enda kui ka oma teenistuse huvides, et vältida arreteerimist, piinamist ja tapmist. Nende elu sarnanes paljuski Marranodega, mis tuleneb hispaaniakeelsest sõnast siga. Juudiks olemine muutus Hispaanias pärast 1492. aastat ebaseaduslikuks. Enamik juute otsustas sel aastal Hispaaniast lahkuda, samal aastal, kui Columbus “purjetas sinisel ookeanil”. Paljud jäid Hispaaniasse ja pöördusid väidetavalt katoliiklusse. Kuid enamik katoliiklasi kahtles nende pöördumiste siiruses ja nimetas selliseid katoliiklastest pöördunuid marranodeks, et neid solvata. Paljudel juhtudel olid nende kahtlused õiged, kuna paljud olid väliselt katoliiklased, kuid praktiseerisid salaja oma kodu privaatsuses judaismi. Pasagiinid elasid samuti topeltelu, varjates oma judaismi ümbritsevate paganlike kultuuride eest.

Kuni viimaste aastateni eeldasid ajaloolased alati peaaegu üksmeelselt, et Christopher Columbus oli Itaalia paganlik madrus. Tegelikult viitavad tänased tõendid kindlalt sellele, et Columbus oli Hispaania juut.

Minu sõber rabi Judea Miller oli kuni oma surmani 1995. aastal Rochesteris NY-s Temple B’rith Kodeshi rabi. Ta kogus märkimisväärsel hulgal tõendeid selle kohta, et Christopher Columbus oli “marrano”. See algas vanast vemmelvärsist: “1492, Columbus oli juut,” ütles rabi Miller. “Mida aastad edasi, seda rohkem ma uurisin.” Miller reisis Hispaaniasse, et uurida Christopher Columbust (või Cristobal Coloni, nagu ta end nimetas)  puudutavaid ajaloolisi dokumente.

20. sajandi alguse hispaania teadlane Don Celso Garcia de la Reiga uuris Coloni-nimelisi inimesi. Tema uurimus näitas, et Colon oli marranode seas levinud nimi. (Tänapäeval on selliste sunniviisiliste katoliiklusse pöördunute jaoks eelistatud terminiks Anusim, mis tähendab “sunnitud”.) Tema uurimused tegid ka kindlaks, et maadeavastaja ema – Suzanna Fontanarossa – oli juut.

Miller usub, et süveneva tagakiusamise tõttu varjas Columbus oma sünnikohta ja päritolu. See oleks maksnud talle märkimisväärse sotsiaalse staatuse ja Hispaania monarhide toetuse India uurimiseks ning oleks võinud maksta talle, barbaarse Hispaania inkvisitsiooni ajal, isegi elu.

Ajalooraamatud räägivad meile üldiselt, et Columbus sündis Itaalias Genovas. 1473. aastal juhtis ta aga Hispaania ekspeditsiooni Genova vastu. Ta ei öelnud kunagi, et on pärit Genovast ega külastanud seda kunagi. Samuti kirjutas ta järjekindlalt hispaania keeles, mitte kunagi itaalia keeles.

Columbuse isiklik arst oli juut, nagu ka tema kaarditegija Abraham Zacuto. Kõik Zacuto astronoomilised tabelid olid heebrea keeles. Columbus võttis endaga kaasa Luis de Torrese, kes oli samuti juut ja rääkis reisidel heebrea ja kaldea keelt juhuks, kui nad peaksid avastama Iisraeli “kadunud hõimud”.

“Hispaanias elas enne 1492. aastat tohutult juute. Kümme protsenti Hispaania ja Portugali elanikkonnast olid juudid. Nad olid edukad, väga jõukad ja kultuursed,” ütles Miller. “Juutidele oli kuni 2. augustini 1492 antud aega, et usku pöörduda või Hispaaniast lahkuda.” Columbus valis reisiks 3. augusti.

Miller usub, et Columbus püüdis juutidele uusi maid leida. Columbus mainib lahkumist oma päevikus ja väljendab oma kurbust. Columbus seostas ka lahkumise kuupäeva “kõige kurvema kuupäevaga juudi kalendris, Tisha B’Av (9. Av). Sel kuupäeval hävitasid babüloonlased aastal 586 e.m.a Beit HaMikdashi (templi) Jeruusalemmas.[12] Samal kuupäeval 70 e.m.a hävitasid roomlased taasehitatud templi. Columbus mainib ka oma päevikus, et nägi esimest korda maad HaShanah Rabbah’l (Sukkoti 7. päeval – Lehtmajade püha ajal).

Christopher õppis ka heebrea keelt ja Pühakirja, mis mõlemad olid katoliiklaste seas haruldased.[13]

Christopher Columbus – messiaanlik juut

Enamikku marranosid kahtlustati tugevalt judaismi salajases praktiseerimises. Teised valikud olid ju sunnitud pagendus või surm, sageli tuleriidal põletamine. See ei olnud kõige vabatahtlikum usuvahetuse programm. Leidus ka üksikuid marranosid, kes siiralt uskusid Ješuasse kui Messiasse ega pidanud vastuoluliseks salaja judaismi praktiseerimist, mis oli ju Ješua religioon.

Mida aeg edasi, seda raskemaks judaismi salajane praktiseerimine muutus. Tagakiusamine oli intensiivne ja juutide jumalateenistustele kogunemine oli peaaegu võimatu ja äärmiselt ohtlik. Sunnitud salatsemise ja suureneva usulise teadmatuse tõttu ei sarnanenud marranode religioon lõpuks judaismiga.

Esimene juutide (ja Piibli) traditsioon, mis kadus, oli ümberlõikamine. Eesnaha puudumine muutuks väga ohtlikuks. Kirikusse mitteminemine muutus ohtlikuks. Selleks ajaks, kui inkvisitsioon 1821. aastal lõppes, oli tunne, et kõik “salajased juudid” on Hispaanias ja Portugalis avastatud ja kõrvaldatud. Kujutage ette maailma üllatust, kui 1915. aastal avastati Portugalis marranod (“salajased juudid”)! Nad olid jätkanud judaismi väga algelise vormi praktiseerimist. Kuigi inkvisitsiooni polnud karta, muutis salatsemise traditsioon isegi teiste juutide jaoks nende uurimise keeruliseks. Kuid Portugali järjestikused valitsused on olnud juutide vastu väga sõbralikud ja seal on täna viis sünagoogi!

Portugali 18. president aastatel 1996–2006 Jorge Sampaio oli juut.[14] See on kindlasti tohutu muutus võrreldes mineviku antisemitismiga!

Hispaania ajaloolane Jose M. Erugo usub, et Columbus sündis Hispaania linnas Pontevedras juutidest vanematele, kellest said pärast Christopheri sündi marranod (sunnitud pöördujad). Tahaksin välja tuua veel ühe võimaluse.

Marranod, sealhulgas nende otsesed järglased ei olnud tegelikud üldiselt Ješuasse usklikud. Kuid nagu selles artiklis varem kirjeldatud, oli see iidne juutide sekt, kes säilitas oma vaimse juutide identiteedi, kuid jätkas uskumist Ješuasse. Need olid naatsaretlased, keda hiljem nimetati pasagiinideks.

Kirjeldasime juba Columbuse väga siiraid, kuigi mõnevõrra salajasi judaistlikke püüdlusi. Erinevalt enamikest Marranodest oli ta ka tõeline usklik Ješuasse. See kombinatsioon juudi püüdlustest ja ehtsast usust Ješuasse oleks olnud väga ebatõenäoline, kui Columbus oleks olnud tõeline katoliiklusesse pöördunu või marrano.

Columbus kirjutas oma “Prohveteeringute raamatus”:

“Hakkasin varases eas merel purjetama. Rohkem kui nelikümmend aastat olen purjetanud kõikjal, kuhu inimesed seilavad. Palvetasin halastava Issanda poole oma südamesoovi pärast ja Ta andis mulle vaimu ja mõistuse selle ülesande tarvis: meresõit, astronoomia, geograafia, aritmeetika, joonistamisoskus, sfäärilised kaardid… See oli Issand, kes pani minu meeltesse (tundsin Tema kätt enda peal) siit Indiasse purjetada. Kõik, kes kuulsid minu projektist, lükkasid selle naeru saatel tagasi, naeruvääristades mind. Polnud kahtlustki, et see inspiratsioon oli Pühalt Vaimult, sest Ta lohutas mind imeliste valguse kiirtega Pühakirjast… Julgustades mind pidevalt edasi pürgima.

Võimalik, et need, kes seda raamatut näevad, süüdistavad mind kirjanduslikus harimatuses, selles, et olen võhik ja meremees. Vastan Matteuse 11:25 sõnadega: “Issand… sest Sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetitele!” Pühakiri tunnistab Vanas Testamendis prohvetite ja Uues Testamendis meie Lunastaja Jeesuse Kristuse kaudu, et see maailm peab lõppema. Märgid, millal see peab juhtuma, on andnud Matteus, Markus ja Luukas. Prohvetid samuti ennustasid selle kohta palju asju. Meie Lunastaja Jeesus Kristus ütles, et enne maailma lõppu peavad sündima kõik asjad, mis prohvetid on kirja pannud. Jesaja kirjeldab tulevasi sündmusi üksikasjalikult.” (Toimetaja: andke talle andeks, et ta ei kasuta heebrea terminoloogiat. Tema elu oleks siis ohus.)

Columbus kirjutas ka samas raamatus: “Keegi ei peaks kartma võtta ette ühtegi ülesannet meie Päästja nimel, kui see on õiglane ja kavatsus on puhtalt Tema teenimine… Päev ja öö, hetk hetke haaval peaksid kõik väljendama Temale oma pühendunud tänu. Need on suured ja imelised asjad maa peal ja märgid näitavad, et Issand kiirustab lõpu poole. See, et evangeeliumi tuleb kuulutada nii paljudes maades nii lühikese aja jooksul – see on see, mis mind veenab.”

Me võime tänada oma Taevast Isa selle eest, et Ta saatis Columbuse, selle väga kuulsa messiaanliku juudi, avama ust uude maailma, kus tagakiusatud saaksid vabalt hingata. Nüüd on Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandril rohkem juute kui ülejäänud maailmas kokku. Enne Iisraeli taassündi 1948. aastal olid juutide jaoks kõige turvalisemad varjupaigad just Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandrid.

Valdav tõendusmaterjal kinnitab seda, et Columbus oli messiaanlik juut. Usun, et ta oli varasemate sajandite naatsaretlaste ja varakeskaja pasagiinide füüsiline järeltulija. Messiaanlik judaism kui liikumine oli aga kadunud.

Seejärel on messiaanlike juutide ajaloos mõnisada aastat lünka kuni 1800. aastate alguseni. Sel ajal hakkasid teatud rabid – nagu Ungari rabi Isaac Lichtenstein, Tibeeria rabi Ephraim ja Venemaa rabi Rabinowitz – uskuma, et Ješua on Messias. Pärast mõne sajandi pikkust vaheaega loodi taas messiaanlikud sünagoogid, isegi keset tagakiusamist. “Siin on pühade visadus, kes peavad kinni Jumala mitzvotist (käskudest), ja nende usust Ješuasse.”[15] Kahjuks lakkasid nende suurmeeste sünagoogid eksisteerimast mitme aasta jooksul pärast nende rabide surma.  Messialikust judaismist ei olnud veel saanud omaette liikumist. Selle elus hoidmiseks oli vaja neid suuri rabisid.

Paljud sefardi juudid peavad Christopher Columbust teiseks Mooseseks. Ta läks Hispaania kuninga ja kuninganna juurde, öeldes: “Lase mu rahval minna” ja avas tee teisele tõotatud maale, maale, kus juudi rahvas võis leida pühamu, kuni Iisrael 1948. aastal rahvana uuesti sündis.

ALLIKAD:

· History of the Sabbath, Andrews & Conradi, Review & Herald Assn., 1912.

· The Jewish Connection, M. Hirsch Goldberg, Bantom Books, 1976.

· Rabi Judea Milleri artikkel, 1987.

· The Bible Guided Columbus, Southwest Radio Bible Church, 1980.

· Usu teod, Dan Ross, Schocken Books, 1982.

[1] Tavaliselt tõlgitakse kui “seadus”, kuid täpsemalt tähendab “juhiseid”. Seda terminit kasutatakse ka Piibli viie esimese raamatu kohta.

[2] Apostlite teod 21:19–20.

[3] Apostlite teod 25:8.

[4] Apostlite teod 28:17.

[5] Rabiini meetodid ja ettekirjutused Toora järgimiseks.

[6] “meie aja järgi” on samaväärne ajastuga A.D. Nikaia kirikukogu kutsus kokku keiser Constantinus pärast seda, kui ta oli väidetavalt kristlusse pöördunud. Isegi pärast pöördumist kummardas ta ikka veel päikesejumalat ja nõudis kristlastelt pühapäeva – seda päeva pidasid päikesekummardajad pühaks – tähistamist.

[7] Washington Posti artikkel avaldati ajakirjas “Rochester Democrat & Chronicle,” 13.8.95.

[8] “Hingamispäeva ajalugu”, lk. 545. Teised tsitaadid on sellest samast raamatust.

[9] Sealsamas, lk. 404.

[10] Vt Yochanan (Johannes) 14:28.

[11] Vt Jeremija 31:31–33; Hesekiel 36:26-38.

[12] “Enne meie aega”, samaväärne eKr.

[13] Ülaltoodud teabe allikas: rabi Judea Milleri artikkel 1987. aasta oktoobris.)

[14] Vikipeedia, “Juutide ajalugu Portugalis”.

[15] Ilmutuse 14:12.

Autor: Rav Richard ‘Aharon‘ Chaimberlin

Allikas: The Forgotten History of Messianic Judaism (petahtikvah.com)

Auschwitzi koonduslaagri varjus. Messiaanliku judaismi taasärkamine Poolas

Oświęcim nagu iga teine linn Lõuna-Poolas; tiheda liiklusega tänavad, kitsad euroopalikud hooned ja kaasaegsed kaubanduskeskused. Seal on isegi .....

Intervjuu Vadim Škvarinskiga messiaanliku teenistuse avamisest Kamjanets-Podilskõis: “Peaasi on mitte alla anda”

KEMO suvepalvusel vestlesime Kamjanets-Podilskõi messiaanliku juudikogukonna rabi Vadim Škvarinskiga. Rääkisime tema lapsepõlve teekonnast Jumala juurde, usust taganemisest ja .....

Kristlased, messiaanlikud juudid, misjonärid seisavad silmitsi juudi radikaalide vaenulikkusega Iisraelis

Kristlased, messiaanlikud juudid ja misjonärid seisavad silmitsi juudi radikaalide kasvava vaenulikkusega Iisraelis. Hiljuti üritasid Lehava organisatsiooni ja organisatsiooni .....

Messiaanlik rabi: palvetage oma “Sauluse” eest – isegi kui te ei taha seda teha

Üks kõige võimsamalt liigutavamaid hetki Piiblis on see, kui Jeshua (Jeesus) rääkis ristilt andestussõnu. Tema sõnad leiame salmist .....

Vladimir Lieberman, Odessa messiaanliku juudikoguduse rabi: “Kes teeb ülekohut, tehku veel enam ülekohut, püha pühitsegu ennast veel enam…”

KEMO Kevadpalvusel vestlesime Odessa messiaanliku juudikoguduse rabi Vladimir Liebermaniga. Rääkisime sõja algusest 24. veebruaril 2022, humanitaarabi peakorteri korraldamisest .....

Eduard Sarukhanyan, Lvivi messiaanliku juudi kogukonna rabi: “Jumal otsib just neid, kes ütlevad Talle “jah”…”

KEMO kevadpalvusel vestlesime Lvivi messiaanliku juudikogukonna rabi Eduard Sarukhanyaniga. Rääkisime sellest, kuidas ta profijalgpallist jõudis usku Jumalasse, sõja .....

Aleksander Golota: lugu sellest, kuidas edukas IT-spetsialist jõudis Jumala juurde, kolis Uzhhorodi ja lõi messiaanliku koguduse

KEMO kevadpalvusel vestlesime Uzhhorodi messiaanliku juudikogukonna rabi Aleksander Golotaga. Rääkisime “edust” IT-tööstuses ja rahanduses, elu mõttest ja Jumala .....

Pjotr ​​Tõmoštšuk: “Nähtav on ajutine, nähtamatu on igavene.” Sõda ja messiaanlik teenistus Zaporižjes

KEMO kevadpalvuse retriidil rääkisime Zaporižje messiaanliku juudi kogukonna rabi Petr Tõmoštšukiga põgenike abistamisest ja imelisest vabanemisest kadõrovlastest, lahkunud .....