Paljud peavad Augustinust kirikuisade seas üheks suurimaks teoloogiks. Nagu paljudel kirikuisadel, olid ka tema vaated juudi rahva suhtes kohutavad. Ja topelt ettemääratusse ma kindlasti ei usu. Aga tal oli palju häid asju. Tema arusaam, mis on välja toodud raamatus “City of God”, et ükski maapealne kuningriik ei ole võrreldav Jumala kuningriigiga, oli murranguline. See oli ajal, mil paljud kristlased uskusid, et Rooma on igavene ja sellest saab uus Jeruusalemm.
Tema vaated Püha Vaimuga kohtumise kohta võivad meile tänapäevalgi kasulikud olla. Ta kirjeldab kolme reeglit:
Esiteks, Vaimust rääkimine ei saa põhineda puhtal teoorial, vaid see peab puudutama kogetud reaalsust. Teiseks aga ühest kogemusest ei piisa. Seda tuleb proovida ja katsetada, et “oma vaim ei astuks Püha Vaimu asemele”. See on teoloogia jaoks kriitiline ülesanne, kui ta püüab seda erinevust määratleda. Kolmandaks, üksiku teoloogi identiteet tuleb asendada kogu kiriku ühise eristamisvõimega, mida juhib sama Vaim [1].
See on üks põhjusi, miks prohvetlikud hääled on viimasel ajal nii nõrgaks jäänud. Kuigi nende kogemus võib olla neile midagi isiklikku, jooksevad nad oma sõnu ilma kontrollimata avaldama. Ma arvan, et pole kahtlust, et paljud niinimetatud prohvetid on viimase kahe aasta jooksul kogenud “oma vaimu”, mitte Püha Vaimu. Jeremija räägib prohvetitest, kes kuulevad „oma südame pettekujutlusi” (Jeremija 14:14). Hesekiel rääkis neist, kes “ennustavad valet” ( Hesekiel 13:7 ).
21. sajandi karismaatiline kirik paneb liiga palju rõhku üksikisikule, kuid mitte piisavalt Messia keha kollektiivsele olemusele. Ajalooline kirik läks teises suunas. Reformatsioon parandas selle, andes Piibli iga uskliku kätte ning võttes paavstidelt ja piiskoppidelt võimu ära ning andes selle igale usklikule. Luther nimetas seda “uskliku preesterluseks”.
Kuid me oleme liiga kaugele läinud. Ja tulemus on laastav. Tohutu hulk inimesi elab pettuses, sest osadel karismaatikutel on juurdepääs internetile ja oma Facebooki lehtedele. Miks need “prohvetid” ei esita oma ennustusi Messia Ihule või vähemalt juhtide nõukogule? Üks tuntud prohvetlik hääl ütles mulle kunagi, et me ei peaks ennustuste avaldamist pool aastat edasi lükkama (nagu oleks see mõte groteskne). Ütlesin talle, et järjestikuste prohvetlike sõnade kontrollimine ei tohiks nii kaua aega võtta, sest seda saab teha tõhusalt ja kiiresti – vaid ühe päevaga. Tean seda omast kogemusest. Isik, kes vaidlustas prohvetiennustuse kinnitamise vajaduse, tuli välja väga avaliku “vale” ennustusega, ilma teiste juhtide kinnituseta ja see oleks peaaegu hävitanud nende teenistuse.
Teine põhjus on see, et kui kogete hetke kiireloomulisust, siis on väga raske seda sõna teistele inimestele, kes seda kiiret ei tunne, esitada. On vaja usku, et usaldada, et Jumal saab nende kaudu töötada. Kuid võin teile öelda, et on palju inimesi, kes on avaldanud oma ettekuulutused, aga kes tahaksid väga ajas tagasi minna ja saada tarkust teistelt juhtidelt. (Täna pole neid nii palju… Kui sellised inimesed eksivad, siis ükskõik kui palju kahju nad ka ei teeks, jätkavad nad prohveteerimist, sest alati on mitu tuhat inimest, kellele nende uus ennustus sotsiaalvõrgustikes “meeldib” ja kes seda jagab oma sõpradega.)
Ma ei tea, kuhu me järgmise kümne aasta jooksul karismaatikutena jõuame. Kuid me vajame hädasti kursi korrigeerimist ja suuremat vastutust. Augustinus teeb järelduse, et “on võimatu ülehinnata oma Vaimu kogemuse allutamise tähtsust koguduse läbikatsumisele ja kontrollile” [2].
[1] Kärkkäinen, Veli-Matti. Pneumatoloogia: Püha Vaim oikumeenilises, rahvusvahelises ja kontekstuaalses perspektiivis (lk 6). Baker Publishing Group. Kindle väljaanne.
[2] Sealsamas, 6.
Postitas Ron Cantor / roncantor.com
Allikas: https://ieshua.org/dikij-dikij-zapad-prorochestva.htm
