Mida on Iisraeli toiduseadustel pistmist meie pühadusega?

Kui paljud meist loevad 11. peatüki iga sõna, kui jõuame Piibli lugemise plaanides 3. Moosese raamatuni?

See ei ole enamiku inimeste jaoks kaasahaarav kirjandus. Issand pakub pika nimekirja, millised loomad olid rituaalselt puhtad ja millised rituaalselt ebapuhtad. Puhtaid võis süüa; ebapuhtaid ei saanud.

Kui jõuame nimekirja lõppu, on üks esimesi küsimusi, mida esitame: „Miks? Mis teeb looma puhtaks või ebapuhtaks?” Tõlgid on teinud erinevaid oletusi.

Mõned ütlevad, et see oli tervislikel põhjustel: puhtad loomad on meie tervisele kasulikud, samas kui ebapuhtad seda ei ole. Aga kui tervis teeb muret, siis miks peaks neist seadustest Uues Testamendis loobuma? (Ja palun andke vastates kalamarja edasi.) Teised väidavad, et see oli kultuslikel põhjustel: ebapuhtaid loomi kasutati paganlikul jumalateenistusel või nad esindasid paganlikke jumalaid. Kuid see ei tööta, kui tegemist on härgadega, kes on puhtad, kuigi neid iidses maailmas tavaliselt kummardati. (Kuldvasikas, tuleb meelde?)

Vaatamata meie parimatele oletustele ei ole meile Piiblis öeldud, miks loomad on ebapuhtad. Selle asemel keskendub Pühakiri eesmärkidele, mida Issand nende seadustega silmas pidas.

Tunnistus Jumala pühadusest

Meie toidulaud märgistab inimest teatud viisil. Tänapäeval peetakse neid, kes liha ei söö, taimetoitlasteks (või veganiteks). Iisraellaste päevil peeti Issanda järgijateks neid, kes järgisid 3. Moosese 11. peatüki toiduvalikut. See märkis neid kui tema inimesi.

Kuid veelgi enam, see tähistas neid teatud tüüpi Jumala inimestena. Lihavaba dieedi järgijate jaoks on liha vältimine prioriteet. Neile, kes järgivad gluteenivaba dieeti, on gluteeni vältimine prioriteet. Issand pani iisraellased lisandivabale dieedile. Miks? Ta tahtis, et tema inimesed seaks ebapuhtuse vältimise prioriteediks.

Nende toitumise iseloom näitas, et iisraellased järgisid Jumalat, kes oli püha – vastupidine kõigele ebapuhtusele. Kuid need seadused andsid enamat kui tunnistasid Jumala pühadusest.

Meeldetuletus pühaduse poole püüdlemiseks

Issand annab sageli oma inimestele füüsilisi märke, et tuletada neile meelde oma kohustusi või lubadusi. Liha ümberlõikamine pidi iisraellastele meelde tuletama südame ümberlõikamise vajadust (5Ms 10:16). Püha õhtusöök tuletab kristlastele meelde Jeesuse ohvrisurma ja nende lepingukohustusi tema ja teiste Tema ihu liikmete ees (1Kr 11:23–34). Sellised füüsilised märgid tuletavad meelde sügavamat reaalsust.

Rituaalse puhtuse ja ebapuhtuse seadused toimivad samal viisil: käskides iisraellastel teha vahet puhtuse ja ebapuhtuse vahel rituaalsel tasandil, tuletas Issand neile meelde, et nad teeksid selliseid eristusi ka moraalsel tasandil. Need seadused olid nagu vaimsed nöörid ümber sõrmede, tuletades neile igal söögikorral meelde: „Kui Issand nõuab, et ma eristaksin rituaalselt puhtust ja ebapuhtust – otsides üht ja vältides teist –, kui palju enam peaksin ma seda moraalselt tegema.”

Olen näinud, kuidas see praktikas töötab. Õpetasin kunagi semestri pikkust seminari 3. Moosese raamatu alusel. Üks ülesannetest oli järgida nädala jooksul võimalikult paljusid 3. Moosese seadusi ja pidada oma kogemuste kohta päevikut.

Õpilased jagasid arusaadavat pettumust: mitmed märkisid, et kahest erinevast riidest riiete keeld muutis enamiku nende riidekappide sisu kasutuks  ja üks õpilane kommenteeris teisel päeval lihtsalt: “Ma igatsen nii väga peekonit.”

Ülekaalukalt oli aga õige levinum tähelepanek järgmine:

“Iga päev tegin otsuseid rituaalse puhtuse ja ebapuhtuse kohta. Kesknädalaks mõistsin, et mõtlen nendele asjadele terve päeva ja kõigis oma eluvaldkondades ning just siis tabas mind see: Jumal hoolib väga meie puhtusest ja pühadusest, mitte ainult rituaalsest, vaid ka moraalsest vaatenurgast. Issand soovib, et ma kogu päeva ja igas eluvaldkonnas taotleksin puhtust oma südames, mõtetes ja tegudes. Ta tahab, et ma peegeldaksin Tema pühadust kõiges, mida teen. Olen pühadusse liiga kergelt suhtunud! Issand, aita mul olla püha!”

Mis juhtus toitumisseadustega?

Algselt pidid rituaalse puhtuse ja ebapuhtuse seadused iisraellasi eristama, et nad oleksid rahvastele valguseks. Kuid Jeesuse päevaks olid need seadused muutunud vaheseinaks, mis pani nad eralduma nende rahvaste seast, keda nad pidasid ebapühaks ja roojaseks.

Isegi Peetrus ei suhtunud algul paganatesse kui rahvarühma, kellega ta võiks minna evangeeliumi jagama, ning selleks, et teda vastupidises veenda, oli vaja Issanda otsest nägemust (Ap 10). Seega pole üllatav, et Jeesus jätab selgesõnaliselt kõrvale need toitumisseadused, kui Ta algatab uue lepingu (Markuse 7:19; Rm 14:13–15).

Kuid isegi seda tehes rõhutab Jeesus selle tähtsust, millele need seadused viitasid: sügava, sisemise moraalse puhtuse vajadust. Markuse 7:21–23 ütleb ta: „Sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist, abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust – kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest.”

Seda öeldes kutsub Jeesus meid üles andma Talle oma südamed, et Ta saaks need puhtaks pesta, ja siis peegeldama Tema pühadust kogu päeva ja kõigis eluvaldkondades – et rahvad teaksid, et me järgime püha Jumalat.

Autor: Jay Sklar.

Allikas: What Do Israel’s Food Laws Have to Do with Our Holiness? (thegospelcoalition.org)

Toiduimed

Tahaksin teiega veel kahte toiduimet jagada. Need juhtusid 90ndate aastate lõpus, kui paljudel oli toiduga raskusi. Kord saatsin .....

Mitte ülesöömise vaimulik distsipliin

Gallia (Prantsusmaa) piiskop Castor palus John Cassianil dokumenteerida kõrbeisade tarkust ja tavasid pärast seda, kui ta oli veetnud .....

Paastumine, pidusöök ja meie igapäevane leib. Jeesuse toitumine

Mõnel on oma viisteist minutit kuulsust. Henry Tanneril oli nelikümmend päeva. 1880. aasta suvel šokeeris Minneapolise homöopaat meditsiiniasutust .....