Mihail Samsonov: miks on ohtlik Iisraeli vihata?

Mida Piibel selle kohta ütleb?

Poliitilisest vaatenurgast vaadatuna tuleneb Iisraeli konflikti praegune süvenemine eelkõige Donald Trumpi tagasivalimata jätmisest. Kuna kohe, kui Joe Bidenist sai Ameerika president, ehk inimesest, kellel oli teistsugune nägemus sellest, mida Ameerika Lähis-Idas tegema peab, siis hakkasid kohe agressiivsete Palestiina ringkondade loosungid kõlama ja oli selge, et see, mis praegu toimub, on ainult aja küsimus. Ka sellised Iisraeli ohtlikud vaenlased, nagu Iraan, tõstsid pead ja kõlasid erinevad hääled nii geograafiliselt oodatud kui ka ootamatutest asukohtadest. See hakkab juhtuma siis, kui tugev (antud juhul Iisraeli sõber USA) kõrvale astub. Valge Maja uus poliitika Iisraeli suhtes on käivitanud kõigi nende terrorivägede aktiveerimise, mis ei võimalda Lähis-Idas rahu luua. Alguses olid need vaid hääled, seejärel väiksemad kokkupõrked ja kõigest paari nädala pärast muutus kõik noarünnakuteks, juutide peksmiseks, autode süütamiseks ja nüüd on lisatud raketirünnakuid, mis on alates 2006. aastast ilmselt kõige tugevamad. Üleeile kutsus Hamas avalikult Jeruusalemma elanikke tapma kõik juudid järjest.

Ma ei kahtle, et IDF (Iisraeli kaitsevägi) reageerib võimsaltja kohe tekib maailmas kära, et “Iisrael tapab tsiviilisikuid” – kuulsad inimesed poliitika-, kultuuri- ja ärimaailmast ütlevad, et “Iisrael ründab ja tapab.” Lugesin täna Iisraeli-Ameerika kuulsa näitlejanna Natalie Portmani Iisraeli ründavat avaldust, mis oli täis tuntud antisemiitlikke loosungeid. Olete seda lugedes üllatunud. Kuid teisest küljest, mis on siin üllatavat? Patt kõigis inimestes toimib ühtemoodi, sundides inimest vastanduma Jumalale ja jumalikule. Ka mitmel poliitikul õnnestus sellel teemal oma reitingu tõstmiseks spekuleerida. Ja sellega seoses mõtlesin sellele, et sellised inimesed, kellel on juurdepääs poodiumile, üritavad alati midagi öelda, arvates, et saavad sel moel kuulsaks, jäävad silma, kuid nad ei saa aru, et mõndade sõnade eest tuleb hiljem vastutada – kui mitte teis, siis teie järeltulijatel.

Mida võib selle kõige kohta Pühakirja seisukohalt öelda? Tahaksin täna koos teiega avada väikesteprohvetite raamatuid ja juhtida teie tähelepanu sellele, mida Kõigekõrgem arvab sellest, kuidas teised rahvad Iisraeli suhtuvad.

Prohvet Obadja raamat

Obadja raamat koosneb ainult ühest peatükist. See viitab väikeste prohvetite raamatutele, mis on tänapäevastesl jutlustes vähe kasutatavad, sest need valgustavad sellist hulka küsimusi, mis näib olevat meie jaoks tänapäeval mitte asjakohased. Kuid vaatame, kas see on tegelikult nii.

Lubage mul teile meelde tuletada, et Edom on Jaakobi kaksikvenna Eesavi teine ​​nimi ja temast põlvnenud inimesed, edomiidid, elasid sealsamas Negevi kõrbes, Lõuna-Iisraelis. Esimesest salmist loeme, et Jumal kogub rahvaid Edomi vastu. Ja siis pöördub ta Edomi poole:
Vaata, ma teen sind pisikeseks rahvaste keskel, sind põlatakse väga. Su südame ülbus petab sind, kes sa elad kaljulõhedes, kes sa oled rajanud oma asupaiga kõrgele ja mõtled oma südames: „Kes võiks mind tõugata alla maa peale?” Kuigi sa tõuseksid kotka kõrgusele ja kuigi su pesa oleks tehtud tähtede sekka, tooksin ma su sealt alla, ütleb Issand.”(Obd 1: 2–4).

Mõni väike rahvas, kes ei tunne Jumalat, üritab valjuhäälselt enda kohta kuulutada, et neid kardetaks. Oma esindajate näol olid nad juba nendel päevadel suutnud Iisraeli vastu sõna võtta ja kordasid seega Edomi tegusid. Ma ei nimeta neid rahvaid konkreetselt – jälgige uudiseid. Edasi räägitakse karistusest, mis Edomi inimesi tabab, ja salmis 10 selgitatakse põhjust:
Süüteo pärast, vägivalla pärast su venna Jaakobi kallal katab sind häbi ja sind hävitatakse igaveseks.” (Obd 1:10).
Ütlematagi on selge, et Edomi rahvas kadus ajaloost ja nii täitus Obadja ja teiste prohvetite ennustus selle kohta. Me teame, et Jumal kaitseb Iisraeli ja iga rahvast, kes tungib Jumala rahva kallale karistatakse. Seda on ajaloos tehtud ja see on aktuaalne ka tänapäeval.

Seega, kui selline laine taas Iisraeli vastu tõuseb, pole üleliigne seda endale meelde tuletada ja sellest oma suhtlusvõrgustike lehtedel kirjutada. Võib-olla nad ei meeldi teile, võib-olla kirjutavad nad vihase kommentaari, kuid keegi loeb seda ja mõtleb selle üle järele. Ja nii saab teist ebamugava, kuid Issanda tõe meeldiv levitaja. Maailmas tekib aegajalt selline romantiline periood, kus paljud inimesed armastavad Iisraeli ja postitavad Iisraeli lippe sotsiaalvõrgustikesse. Kuid selle võib asendada Iisraeli vastu kibestumise perioodiga rahvaste seas. Ja kui jätkate Iisraeli kaitseks sel hetkel sõna võtmist, võite kaotada populaarsuse, kuid just see näitab teid inimesena, kes seisab Jumala rahva eest nii rõõmus kui ka kurbuses.

Mind ei üllata, et rahvad kogunevad taas Iisraeli vastu, sest just seda lubab Piibel meile. Ja Issand ütleb, et kirik, tõeline Kristuse pruut, just sellistel hetkedel avaldub. Ta ei järgi üldist suundumust, vaid seisab Iisraeli eest, sest Iisraeli on Jumal igavesti õnnistanud ja määratlenud kui preestrite rahvast. Tõeline kirik on alati seal, kus Jumal soovib. Ja kui Jumal tahab, et ta oleks Iisraeli poolt (ja see on talle alati meeldiv), siis on ta ka Iisraeli poolt, isegi kui kõik on selle vastu. Nagu me teame, ei läbinud kirik Teise maailmasõja ajal seda testi, välja arvatud üksikud usklikud, näiteks Dietrich Bonhoeffer, kes ei kartnud isegi selle eest surma minna. Kuid Piibel hoiatab meid, et uskliku elus on alati piisavalt hetki, kui Issanda poolel rääkimine ei olevähemalt kasulik ja sageli isegi ohtlik tema staatusele, positsioonile ühiskonnas või isegi elule.

Ära vaata põlgusega oma venna peale tema viletsuse ajal; ära rõõmusta Juuda laste pärast nende hukkumispäeval; ära oma suuga suurusta hädapäeval!  Ära mine sisse mu rahva väravast tema õnnetuspäeval; ära sinagi tunne rõõmu tema hädast ta õnnetuspäeval; ära pista kätt tema varanduse külge tema õnnetuspäeval! Ära varitse teelahkmel tema põgenikke hävitamas, ära loovuta tema pääsenuid hädapäeval!“(Obd 1: 12-14).

Mis on Jeruusalemma piirkonna araabia perekondade väljatõstmise probleemi olemus, mille tõttu see kõik justkui algas? See maa ei kuulunud nendele perekondadele, see kuulub ametlikult juudi perekonnale, kuid see arestiti ja pika kohtuvaidluse tulemusena otsustas kohus, et see maa tuleks vabastada. Kuid kära tekitas see, et need inimesed (araablased) “elavad siin juba tuhandeid aastaid” ja “nad aetakse kodust välja.” Ja nüüd räägivad maailmatähed sel teemal. Aga Obadja kirjutas sellest!

Tead, ma soovitan minna Auschwitzi ja vaadata kohvrimägesid, jalanõusid ja kõike muud, mille natsid võtsid juutidelt enne ahju saatmist ja somastasid, kuid siiski ära seda kunagi kasutamata. Sest sõda on läbi ja Jumala kohus on saabunud. Prohvet Obadja raamatus räägitakse sellest rohkem kui 2000 aastat enne holokausti!

Sest Issanda päev on ligidal kõigi rahvaste jaoks. Nõnda nagu sina talitasid, talitatakse sinuga, su teod tulevad tagasi su oma pea peale.”(Obd 1:15).

Selle kohta tuleks meelde tuletada, et igaüks, kes Iisraeli ründab, langeb Issanda püssi ette. Jumal hoiab ja kaitseb Iisraeli mitte sellepärast, et Ta oleks lihtsalt huvitatud Iisraeli kaitsmisest ja selleks, et peksta kõiki teisi. Iisrael kui rahvas peab preestrina täitma selle osa plaanist, mis on mõeldud ainult talle, ja seda pole veel juhtunud. Ja Jumal hoiab Iisraeli isegi juutide endi eest, kes segavad Jumala plaani täitmist. Lugege Toorat ja näete, mis juhtus paljude kõrbes märatsejatega, nendega, kes üritasid Iisraeli Egiptusesse tagasi tirida, kes õõnestasid Moosese ja Aaroni autoriteeti, kes hävitasid inimeste usu – Jma ütleksin, et Jumal käitus kõigi need juutidega karmilt, sest nad sekkusid päästekavasse. Kas Ta on lakanud armastamast? Ei. Aga nähes, et nad enam enda omast ei lahku, siis ülejäänute päästmise nimel hävitas ta nad.

Kui Issand hoiatas: „Ärge puudutage Iisraeli,” siis ei ole see sellepärast, et teised rahvad on halvad, vaid see on nende samade rahvaste, nende järeltulijate, Palestiina araablaste, endi päästmiseks ja kinniamiseks igavikus. Sellest on raske rääkida, sest raamatuid, milles see on kirjutatud, ei tunnistata pühaks nendel rahvastel, kes on islami usku pöördunud. Ja selles pole midagi imelikku. Aga tead, mis on kummaline? Kummaline on see, et nendes rahvastes, kes peavad end kristlasteks, ei tea nad seda ega räägi sellest ning toetavad kõike, mis on Iisraeli vastu. See on lihtsalt kummaline, sest neil rahvastel on olemas pühad raamatud, kuhu see on kirjutatud.

Prohvet Sefanja raamat

Avame veel ühe väikese prohveti, prohvet Sefanja raamatu:
Kogunege ja olge koos, häbitu rahvas,  enne kui tuleb määratud päev, mil lendate ära kui aganad, enne kui teie peale tuleb Issanda tuline viha, enne kui teie peale tuleb Issanda viha päev! Otsige Issandat, kõik alandlikud maal, kes te teostate tema õigust! Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Issanda vihapäeval!”(Sef 2: 1–3).

Kui loete just neid kolme salmi, võite arvata, et Jumal räägib prohveti kaudu oma rahvale. Kuid siis lugesime nende linnade nimesid, mida praegu uudistes regulaarselt kuuleme – Gaza, Ashkelon (Ascalon), Ashdod (Azot), Ekron. Ekron on rannikuväline vilistite linn, mis asub meist kahekümne kilomeetri kaugusel (Rishon LeZioni linnast). Selle Pühakirja ja mõnede teiste ajalooliste allikate põhjal arvatakse, et vilistid saabusid Kreeta saarelt, asusid elama Iisraelist lõunasse ja võitlesid tuhande aasta jooksul Jumala rahvaga.

Sest Assa jäetakse maha ja Askelon jääb tühjaks, Asdod aetakse ära keskpäeval ja Ekron juuritakse välja. Häda teile, ranniku elanikud, kreedi rahvas! Issanda sõna on teie vastu ,Kaanan, vilistite maa; ma hävitan sind asustamatuks. Sest kreetide mere rand jääb karjastele karjamaaks ning lammastele ja kitsedele taradeks. ”(Sef. 2: 4–6)

Meie jaoks on karjane omamoodi romantiline kuju, kuid peate mõistma, et Jumal kasutab seda kujundit osaliselt seetõttu, et see oli tol ajal Lähis-Idas ja Egiptuses kõige põlastusväärsem amet.

Edasi loeme, et need linnad jäävad Juuda koja säilinud jäänuste juurde (Sef 2: 7-9). Siin said selle nii vilistid kui kaananlased – nende rahvaste jäänused, kes olid Joosua siia tulles Eretz Yisraelis. Selle said ka ammonlased ja moabiidid, Iisraeli kauged sugulased, Loti järeltulijad, kes pidevalt Iisraeliga sõdisid. Nüüd on see Jordaania ja osaliselt Lõuna-Süüria territoorium. Moablased elasid Surnumere vastas ja ammoonlased neist põhja pool. Jordaania pealinn on Amman, see tähendab Ammon. Jeshua päevil nimetati seda linna Philadelphiaks, just selle linna kirikule on üks Yeshua hoiatusi Ilm. 3: 7-13. Need rahvad kummardasid Moolokit, kes põletas oma lapsed. Moablaste viimane mainimine pärineb 500. aastast eKr ja ammonlasi mainiti Justin Martyri kaudu 2. sajandil pKr. Neid oli – ja neid pole enam. Kuid need rahvad olid hiilgavad – nad omandasid maad, kus varem elasid Refaimid (hiiglased).

Pole kahtlust, et moablaste, ammonlaste, vilistite ja kõigi teiste rahvaste seas, kelle vastu Issand oli, oli palju imelisi inimesi. Neil oli mingisugune moraal, head reeglid, oma kunst, luule, mõned head tsitaadid, mis jäid ajalukku või olid ringluses vähemalt nendel sajanditel. See ei olnud nii, nagu seda kujutatakse primitiivsetes filmides, kus “meie” oleme kõiges head – räägime kaunilt ja meiee tegevus on hea, lahingus on nad ebatavaliselt üllad ja nende lapsed on suurepäraselt kasvatatud ning nende välimus on ilus aga “vaenlased” – nad on nii õudsed, haiged, kõverad, viltused ja nende asjad on halvad.

Tõde on teine. Tõsi on see, et nende seas, kelle vastu oli Jumal, oli palju imelisi inimesi. Ja meie inimeste seas oli palju imelisi inimesi ja palju inimesi, kellele te ei tahaks tere öelda. Asi pole selles, et nad oleksid kurikuulsalt halvad. Fakt on see, et nad ei otsinud Jumalat, nad ei saanud aru, et nende iidolid on tühi koht.Teadmatuse tõttu ei pruugi Jumal nõuda vastutamist. Kuid ta nõuab vastutamist kui inimene tõukas tõe endast eemale ega püüdnud isegi aru saada. Lõppude lõpuks on selge, et aastate jooksul pole olnud mitte ainult sõdu, vaid ka mingid kultuurilised ristteed. Aastaid ei üritanud nad luua Iisraeliga heanaaberlikke suhteid, vaid kehtestasid end igavesti Iisraeli vaenlaste rolli. Ja nende jaoks osutus see täielikuks hävitamiseks.

Tulles tagasi tänapäeva, võime öelda, et peaaegu kõigi Lähis-Ida valitsejate poliitilistes programmides on kohustuslik punkt – Iisraeli viha kuulutamine. Kui keegi teeb oma programmis ettepaneku parandada suhteid Iisraeliga, siis on ta juba poliitiline laip. Kuigi need inimesed õppisid maailma parimates ülikoolides. Kuid nad identifitseerisid end Iisraeli vaenlastena, nagu Edom, ammonlased ja vilistid. Ja hoolimata kõigist Iisraeli ja vahendajate katsetest pole aastaid kokkulepet saavutatud.

Mis neid inimesi, neid riike Pühakirja seisukohalt ees ootab? Näeme selgelt, et tuleb probleeme.

See saab neile osaks nende kõrkuse eest, sest nad on teotanud vägede Issanda rahvast ja on suurustanud selle ees.” (Sef. 2:10).
Maailmas, kus “Iisraelil pole õigust eksisteerida” toimuvad palestiinlastega solidaarsusdemonstratsioonid.

Prohvet Joeli raamat

Loeme veel ühe väiksema prohveti Joeli raamatu 3. peatükist salme, mida meile ei meeldi sageli lugeda. Me räägime tänapäevast, sest nüüd on pool Iisraeli rahvast kogunenud Eretz Yisraeli ja Jeruusalemm kuulub Iisraelile:

Jah, vaata, neil päevil ja sel ajal, kui ma pööran Juuda ja Jeruusalemma vangipõlve, kogun ma kõik paganad ja viin nad alla Joosafati orgu; seal käin ma nendega kohut oma rahva ja oma pärisosa, Iisraeli pärast, sellepärast et nad on ta pillutanud paganate sekka ja on jaotanud minu maa; ”(Joel 3:12)

Palestiina rahvas leiutati kunstlikult. Need on samad jordaanlased, kes siia kolisid, elama asusid ja enda jaoks loo välja mõtlesid ning üsna ebaprofessionaalselt. Kuid maailm üritab seda ignoreerida. Näiteks väitis Mahmoud Abbas, et palestiinlastel on rohkem õigusi kui Iisraelil, kes tulid sellele maale koos Joosuaga, sest palestiinlased on iidsete kaananlaste järeltulijad. Tõsi, see teooria seisis silmitsi nende endi inimeste vastuseisuga, kes tuletas neile meelde, et nad on araablased, ning saavad seetõttu erinevatelt araabia riikidelt heategevuslikku abi. On ka teooriaid, et nad on vilistite järeltulijad. Praegu võib ükskõik mida välja mõelda.

Kahjuks toetavad paljud nominaalsed kristlased neid teooriaid õnnelikult. Kuid kui inimene nimetab end kristlaseks, siis tarvitseb vaid lihtsalt lugeda, mida Pühakiri ütleb Jumala rahva kohta, või vähemalt pidama meeles, et Jeshua käsib armastada, mitte kurjale kurjale vastata, õnnistada, andestada ja levitada evangeeliumi ja mitte toetama neid, kes lihtsalt janunevad vere järele.

“Ja mis on teilgi minuga tegemist, Tüüros ja Siidon ja kogu vilistite maa? Kas tahate mulle millegi eest kätte tasuda? Aga kui te mulle kätte tasute, siis ma saadan kiiresti teie teod teie eneste pea peale tagasi.… ”(Joel 4: 4)

Tüürose ja Siidoni linnad on nüüd Liibanoni linnad ning Tüüros asub Liibanoni Hezbollahi kontrolli all olevas osas. Nii et see võib olla ennustus meie aja kohta.

“… Sest te olete võtnud mu hõbeda ja kulla ning olete viinud mu ilusad väärtasjad oma paleedesse. Te olete müünud Juuda lapsi ja Jeruusalemma lapsi kreeklastele, et saata neid kaugele nende oma maast.” Joel 4: 5-6).

Nüüd elavad sellel maal araablased ja Jumal õnnistab neid pikka elu! Kuid tuletame meelde, et see maa kuulub Iisraelile ja kuulus varemgi, kuni nad ajasid need riigid minema, kes olid selle eest Jumala kohtu all ja seetõttu kadusid ajaloost.

Egiptus jääb lagedaks ja Edom saab kõrbeks vägivalla pärast Juuda laste kallal, sellepärast et nad oma maal on valanud süütut verd.” (Joel 4:19).

Kunagi oli Egiptus õitsev riik – ja seda kinnitavad väljakaevamised – ei olnud Egiptuses elu ainult Niiluse ääres. Ja ka Iisraeli lõunaosa ei olnud Negevi kõrb, ka seal oli elu. Kuid selle ennustuse järgi muutusid Egiptus ja Edom kõrbeks, “kuna nad rõhusid Juuda poegi ja valasid oma maal süütut verd”.
“Ja Juuda elab igavesti ja Jeruusalemm põlvest põlve” (Joel 4:20).

Prohvet Aamose raamat

Ja veel üks väike prohvet, kelle poole teen täna meie teema kontekstis pöörduda, on Aamos.
Nõnda ütleb Issand: Damaskuse kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest nad on peksnud Gileadi raudsete pahmavankritega. Seepärast ma läkitan Hasaeli kotta tule ja see põletab Ben-Hadadi paleed. Ja ma murran katki Damaskuse riivid, hävitan Bikat-Aaveni elanikud ja Beet-Edenist valitsuskepi hoidja. Ja Süüria rahvas peab minema asumisele Kiiri, ütleb Issand. Nõnda ütleb Issand: Assa kolme üleastumise pärast, koguni nelja pärast, ei võta ma oma otsust tagasi, sest nad on viinud kogu rahva asumisele, et anda neid Edomi võimusesse. Seepärast läkitan ma Assa müüridesse tule ja see põletab ta paleed.”(Aamos 1: 3-7)

Edasi kirjutatakse Ashkelonist (Askalon), Ashdodist (Azot), Ekronist – vilistide rahvast (Am. 1: 8), mille viimased mainimised ajaloos pärinevad meie ajastu algusest. Seejärel tuleb juttu Tüürosest ja Siidonist (am. 1: 9–10), foiniiklaste linnadest, mida samuti enam pole. Esimese peatüki lõpus on kirjutatud ammonlaste poegade kuritegudest, kes tapsid rasedaid maade ja kasu saamiseks, ning sarnaseid sõnu loeme teise peatüki alguses Moabi kohta.

Mida mina teha saan?

Sõbrad, praegu, meie silme all, on käimas teine ​​tõsine Iisraeli-vastane kampaania, mis meid enam ei üllata, kuid me ei tea, kui tugev see seekord saab olema. Ja igaüks meist peaks meeles pidama Jumala tahte täitmist vähemalt isiklikul tasandil.

Seetõttu on nüüd õige kõigepealt palvetada Iisraeli – rahva päästmise, kaitsmise, meie rahva valitsejate mõistmise eest. Palvetage juutide südamete avanemise eest, et kohtuda nende Messiaga, kes on tõeline ja ainus Päästja. Palvetage, et Issand blokeeriks kogu maailmas levivad valed Jumala rahva vastu ja kõigi praegu toimuvate sündmuste kohta. Ja teiseks on oluline levitada tõde. Kui nõustute minu sõnadega, jagage seda artiklit sotsiaalvõrgustikes.


Teeme kõik, mis võimalik, et Iisraeli sel raskel ajal toetada!

Messianistliku Zerem Hai kogukonna rabi Mihhail Samsonov, Iisrael Rishon LeZion / ShomerTV

Allikas: https://ieshua.org/mihail-samsonov-pochemu-mnogie-tak-nenavidyat-izrail-chto-ob-etom-govorit-bibliya.htm