Shalom! Aidake mind palun. Oleme abikaasaga koos olnud 20 aastat, meil on lapsed … Meil on head lähisuhted, töötame oma välimuse kallal ja näeme üsna vormis välja, meeldime teineteisele. Kuid viimastel aastatel olen seksi osas vähem aktiivne. Mulle meeldib kõik kogu protsessis ja mu mees on tähelepanelik. Aga ma olen pidevalt laisk… Ja isegi kui soov on, aga abikaasa sellest veel ei tea, siis pigem lähen magama.
Ma ei saa öelda, et olen väga väsinud või et mind ei aidata. See on nagu enesekindluse puudumine. Aasta peale viimast sünnitust kaalusin oma tavapärasest kaalust 8 kg rohkem, mu mees häbenes mind isegi oma sõprade ees. See tegi mulle haiget. Võtsin taas kaalus alla ja nüüd on mul max 2-3 lisakilo, aga olen endiselt väga ebakindel.
Juhtus nii, et töötan (kaugtööl ja väga paindliku graafikuga), kuna mu elukutse on hästi tasustatud ja mu mees hoolitseb mu poja eest, kuna ma ei oska teda kasvatada. Aga ma ei usu, et see on minu passiivsuse põhjus ega ka see, et oleme 24/7 koos. Meile sobib kõik ja mu abikaasa teeb regulaarselt komplimente.
Aga ma ei saa aru: miks ma enam ei soovi talle meeldida? Eelmäng, aluspesu – kõik tundub mulle üleliigsena ja maskeraadina. Lisaks põhjustab see minus tülgastust. Kui otse öelda, siis mu suhtumine on selline, aga ma tahaksin oma mehele meeldida, samas ma ei taha olla pehme naiselik kass – see on mulle lihtsalt vastik. Ja ma ei suuda sundida end aluspesu ostma, või meelaid vihjeid teha …
Aasta tagasi tegin hormoonanalüüse – avastati östrogeeniprobleemid, sain ravi, libiido tõusis (ei saa öelda, et muutusin naiselikumaks, aga soov suurenes ja muutusin sõbralikumaks). Seetõttu puhkuse ajal ja asukoha muutudes oli kõik hästi.
Ja kodus, kuigi elame heades tingimustes, ei mõjuta see kuigi palju minu seksuaalsust. Ma ei tea, mida teha, kuidas seda endas äratada? See oli enne olemas! Ja armastus on olemas. Psühholoogiga silmast silma kohtumisele ma kahjuks ei ole valmis minema, loodan vaid väljastpoolt tulevale nõuannet.
Tänan teid väga teie abi eest!
N.
Vastas Leja Hmelnitskaja.
Kallis N., shalom.
Väga meeldiv kuulda, et Teil ja Teie mehel on head suhted ja armastus on olemas – see on kõige tähtsam!
Esiteks, võib-olla on ikkagi hormooni puudus. Tasub kontrollida, kas füüsiliselt on kõik korras.
Kuid teisest küljest on võib-olla on siin süüdi ka tunded…
Olukord, mida kirjeldate (et varem oli lisaks lihtsalt füüsilisele ihale ka soov naiselik olla, mehele meeldida vms, aga nüüdseks on see kuhugi kadunud), kujunes tõenäoliselt välja mingi sisemise pahameele tõttu, mis on sügavale Teie hinge talletunud ja Te vastate alateadlikult oma mehele.
Võib-olla tegi tema suhtumine Teisse pärast sünnitust, kui lisakilod polnud veel kadunud, Teile tõesti väga haiget. Te tundsite: “Ah, ma meeldin sulle ainult siis, kui olen tippmodelli suuruses 90-60-90 ja kui ma näen pärast sünnitust välja nagu tavaline naine, siis see ei sobi enam sulle …”
Võib-olla sellega kaasnevad ka sellised tunded: “Ma teenin sulle raha, sünnitan lapsi, pean järgima figuuri, et kõik sobiks sulle, nii et nüüd pean veel sind meelitama? Ei, ma ei taha rohkem investeerida, ma ei taha eelmängu, võta seda nii, nagu see on. Sa vajad seda, nii et teeme seda kiiresti, asu kohe asja kallale.” See on alateadlik “kättemaks”, mis teid peatab.
Võib-olla on teil mehe vastu veel mõni solvumine või pretensioon tema vastu.
Selle välja selgitamiseks tehke seda harjutust. Esitage endale küsimus:
Mis peaks juhtuma selleks, et ma tahaksin uuesti oma mehele meeldida ja teda pisut võrgutada?
Lihtsalt sulgege silmad, lõdvestuge, kujutage ette seda olukorda ja esitage küsimus.
On täiesti võimalik, et seda laadi mõtted tulevad kohe Teile pähe:
Tahaksin olla oma mehe suhtes naiselikum, kui ta:
oleks minu suhtes tähelepanelikum…
mõistaks mind…
oleks aupaklikum…
lõpetas minult nõudmise … jne.
Pange tähele, et kõik need mõtted “süüdistavad” tegelikult Teie abikaasat (hoolimata asjaolust, et näib, et väliselt on Teie vahel kõik korras). Ehk siis mees peaks olema tähelepanelikum, mõistvam jne.
Nüüd kõige olulisem küsimus: mida Te tegelikult tahate?
Teie mees on ju TEIE mees, ta on see, kes ta on, kõigi oma tugevuste ja nõrkustega. Ja mis juhtus, see on juba juhtunud, Te ei saa seda tagasi (nagu Kõigevägevam käskis).
Ja mis on siis Teie tõeline soov? Kas jätkata oma õiguse nõudmist? Või tahate tõesti oma mehele meeldida, tulgu mis tuleb?
Kui valite teise variandi, siis laske solvumisel ja pahameelel minna ja tunnete end kohe paremini.
Soovin Teile suurt perekondlikku õnne.
Lugupidamisega Leja Hmelnitskaja
Õige Tehku Veel Enam Õigust Ning Püha Pühitsegu Ennast Veel Enam!
Mitte kunagi enam? Praegu on aeg selleks, et “mitte kunagi enam.”
Messiaanlik rabi: palvetage oma “Sauluse” eest – isegi kui te ei taha seda teha
Avalik kiri mehele, kelle kohta öeldi, et teda ei eksisteeri
Elamine selleks, et inimestele meeldida, laastab teid
Püüdes inimesele meeldida, langete lõksu
Miks te ei tohi ennast edaspidi enam idioodiks sõimata?
Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan Teda veel tänada, oma abi ja oma Jumalat!
Uuring: USA evangeelsed kristlased ei taha lühemaid jutlusi, samas kui 30% pooldab sügavamat õpetamist
Elu Sõna pastor Armeenias: Ma ei taha vait olla! Küsimus sulle – kas oled elu poolt või mitte?