Miks me eksisteerime?

Siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi.” (1. Korintlastele 8: 6)

Teadus ja tema teenijad uurivad taevast ning pakuvad meile juurdepääsu hämmastavatele ruumi- ja ajajuppidele. Nüüd võime vaadata üle lõputu “kaugele”, sametisse pimedasse taevasse, mis paistab lugematute galaktikate valguses. Meie maailm jääb ellu ringlevate lõpmatuste keskel. Me vaatame kosmosesse enda kohal ja selle nägemine ujutab meie mõtteid ja valdab meie vaimu.

Keset galaktikasüsteemide keerdkäike, lugematuid maailmu, mis on nagu tolmupilved ja kõikehõlmavad keerised – kas meil on mingit tähendust? Kas selle lõpmatuse keskel on kuulda meie kuulutuse nõrku hääli? Mis kasu on selles kosmilises mõõtmatuses evangeeliumi kuulutamisest?

On ainult üks õige vastus: “Need on Jumala asjad.” Ta on nende täielik ja piisav selgitus. Looming on Kõigeväelise allkiri. Ta kujundas ja mõtles enda jaoks välja kõik nähtavad asjad. Ta sepistas need oma alasil. Oleme selle lõputu sära jaoks muidugi väga väikesed, kuid Jumal, Looja, on liiga suur. Taevane hiilgus on ainult Tema kirkuse kahvatu peegeldus. Põlevad udukogud on ehted, mis langesid Tema rõivastelt alla ja hajusid mööda minnes laiali. Linnutee on Tema väikese sõrme sõrmus.

Tema hingusest selgib taevas, Tema käsi torkab läbi põgeneva mao. ” (Iiobi 26:13)

Jumal lõi kõik asjad ja ütles meile, miks; Ta ei jätnud meid selle üle mõtisklema. Tema Sõna on midagi enamat kui loodu. Ta jättis meid siia oma maailma oma Sõnaga ja Tema Sõna jaoks oleme meie, keerlevate tähtede mõttetute tolmupilvede vahel, mõistvad olendid.

“Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal – kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.” (Ilmutus 14: 6)

Loodu on seotud ainult Loojaga. Miski ei eksisteeri iseenda jaoks; kedagi ei eksisteeri teistest eraldatuna – välja arvatud sõnakuulmatud patused, kes on kaotanud oma ainsa reaalsuse, milleks on Jumal. Meil pole iseseisvalt tähtsust ja ilma Jumalata ei vasta me oma loomingule. Ilma Jumalata muutuvad meie maailm, tema kaubanduslik, tööstuslik tegevus, valitsused ja institutsioonid tühisuseks ja vaimu ahistamiseks, sama alusetuks kui tuul, mis puhub lõunast põhja ja tagasi. (vt Koguja 1: 6).

Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärtvõtma au ja austust ja väge,sest sina oled loonud kõik,kõik olev on loodud sinu tahtmise läbi!

(Ilmutuse 4:11)

Taevas kuulutab Jumala au ja Tema Sõna väljendabs seda selgelt. See on Sõna, mida me kuulutame, hea sõnum, mida me jagame. Muud sõna ei saa olla; ainult üks sõna võib olla tõsi, nii nagu eksistentsil võib olla ainult üks põhjus ja ainult üks tähendus. Muutumatu tõde on see, et kui maailm pole evangeeliumiga kooskõlas, pole see millegagi seotud. Kui maailmal pole midagi pistmist Jeesuse Kristuse kirikuga, on see maailm kui ei midagi ja liigub ei kuhugi.

Evangeelium selgitab seda kõike nii, nagu ei miski muu. Eita evangeeliumi ja pimedus saabub. Ükski teine ​​hääl ei ütle meile, milleks maailm on loodud; ükski teine ​​valgus ei valgusta meie enda kohaloleku saladust maa peal.

Meie sõnum on palju enamat kui andestus ja taevas. Meie kutsumus on panna lahke käsi maailma õlale ja pöörata see ümber, et see näeks Jumalat. See rõõmustab teda.

Jumal on Päästja. Ta pole meie jaoks; meie elame Tema jaoks. Ta päästab meid enda jaoks, oma au jaoks. Meie jutlustamine ei lõpe inimestes, see on Jumalas. Ta imetleb kõike, mida Ta meie heaks teeb. Ta armastab, sest juba armastus valmistab Talle rõõmu. Ta armastab kõiki inimliku kiindumuse parameetreid ja muudab isegi ristilöömise oma armastuse väljenduseks. Tema valu kinnitab seda. Ta leiab rahuldust andmisest, enese väljavalamisest meile, ümbritsedes meid imedega, muutes meie päästmise ülestõusmise aiaks, mida Ta läbib.

Evangeeliumi kuulutamine tähendab liikumist Tema eest, tegutsemist koos Temaga, armastust Temas ja Tema rõõmu imetlemist kui kogu elu privileegi, mõtet ja eesmärki. Jumal on pääste Jumal. See on meie teadmiste algus ja lõpp.

kes on meid päästnud ja kutsunud püha kutsega, mitte meie tegude järgi, vaid omaenese kavatsuse ja armu järgi, mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu, nüüd on aga saanud avalikuks meie Päästja Kristuse Jeesuse ilmumise läbi, kes on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse (2. Timoteosele 1: 9–10)