Miks mu pere otsustas halloweenist loobuda

Paljudes kristlikes ringkondades halloweeni puudutavat poleemikat ja arutelu võib võrrelda poliitilise intensiivsusega. Ma ei tahtnud selles artiklis hukka mõista neid, kes otsustasid halloweeni tähistada. On palju inimesi, keda ma tean ja armastan, kes seda püha tähistavad. Selles artiklis räägin lihtsalt oma pere loost ja põhjustest, miks otsustasime sellest pühast loobuda. Kui te minuga nõus ei ole, siis on hästi. See on teie ja Jumala vahel.

Minu abikaasa ja mina kasvasime üles halloweeni tähistades. Ma ütleks, et meil mõlemal oli kõrvitsa nikerdamise ja maiustuste kerjamise osas stereotüüpne kasvatus. Mu pere korraldas halloweeni-teemalisi pidusid ja ma mäletan, et sain plastikust Smurfette kostüümi ja kandsin seda uhkelt. Halloween oli minu jaoks varem midagi süütut.

Mingil hetkel aga kõik muutus. Ma pole päris kindel, millal see juhtus. Võib-olla juhtus see siis, kui ma nõiaks riietusin ja ema arvas, et näen nii veenev välja, et ta ei lase mul kodust lahkuda, ilma et mul oleks rist kaelas? Või oli see aeg, mil astusime tädiga kohaliku teatriseltskonna korraldatud ja kaunistatud kummitusmajja? Ma olin nii hirmul, et anusin tädi, et ta laseks mul esimesse hoones ettejuhtuvasse kappi  peitu pugeda.

Keskkooli ajal töötasin halloweeni poes, kus riietusin igal õhtul ning planeerisin ja korraldasin igal aastal nende kollektsiooni. Olen teadlik, et sel hetkel hakkas miski minu sees mõistma, et halloween ei ole ainult mängud, meelelahutus ja lõbu. Mäletan, et töötasin selles poes ja mängisin Carmeni laule, aga ka seda kohutavat eelsalvestatud nõia kõketamist. Muide, just sel ajal hakkas mind huvitama üleloomulik.

Mille juurde ma ikka ja jälle tagasi tulen, oli see, et vanemaks saades mõistsin, et kurat on tegelikult olemas; ta tuli varastama, tapma ja hävitama. Kuid Jumal on suurem. Jeesus tuli selleks, et meil oleks elu ja seda külluses. Niipea, kui hakkasin õppima ja nägin eksortsismi juhtumeid (inimestest kurjade vaimude väljaajamist), samuti palveid inimeste vabastamise eest deemonlikust sõltuvusest, ei olnud see minu jaoks enam lõbus ja mäng. See oli tõeline lahing.

Siis saime abikaasaga lapsed, meie vanim laps oli piisavalt vana ja me pidime otsustama. Mida rohkem ma mõtlesin kõikidele nendele halloweeni teemalistele debattidele ja poleemikale ning sain teada nende tegeliku päritolu, seda enam ei saanud ma eitada, et halloweeni ei saa nimetada lihtsalt lõbutsemiseks ja mängudeks mõeldud pühaks. Pigem on tal väga suur varjukülg. Kuidas ma saaksin lapsi harida ja julgustada neid elama põlevat elu Jeesuse jaoks 364 päeva aastas, aga samas öelda neile, et on okei, kui ühel päeval aastas nõidusest tulvil asju harjutate? Kas ma võin lasta traditsioonidel, milles mind kasvatati, võita oma vaimu aina valjema hääle?

Mäletan ka seda, kui sõber mulle mõned videod saatis. Hakkasin iseseisvalt uurima halloweeni päritolu. Paljudes deemonlikes ringkondades tähistatakse seda tänapäevalgi pühana. Ajalooliselt on see päev täis asju, mida ma ei usu, et inimesed, kes soovivad oma suhetes Jumalaga edasi liikuda, peaksid tähistama.

Lühidalt võin öelda, et halloweeni ajal tähistatakse seda religiooni, mida ma ei toeta.

Olen kuulnud palju argumente inimestelt, kes tahavad selle tähistamist õigustada. Kordan, see on minu pere valik ja ma otsustasin nii. See, mida teised tahavad teha, on nende ja Jumala vahel. Üks levinumaid argumente on see, et „halloween on lõbus ja täis mänge. Me riietame oma lapsed kostüümidesse ilma pahatahtlike kavatsusteta.” Samas, kas teadsite, et kui ütlete “Komm või pomm!”, siis tegelikult ütlete “Anna mulle kommi või panen sulle needuse!”? Need ei ole sõnad, mida ma tahan, et mu lapsed ütleksid. Mu abikaasa ja mina lihtsalt ei saanud toetada selle tähtpäeva oma peres tähistamist.

Olen kuulnud ka argumenti, et pühadeõhtu on katoliku päritolu ja kuna halloween põhineb sellel pühal, siis ei saa sellest midagi halba olla. Tegelikult võttis katoliku kirik omaks paganlikud halloweeni traditsioonid ja püüdis neid kohandada kirikuga, nii et ma ei toeta seda mõttekäiku. Paljud inimesed tahavad väita, et “mõnel jõulu- ja lihavõttetraditsioonil on ka teatud paganlikud juured”, miks siis öelda halloweenile “ei” ja leppida ülejäänuga? Minu vastus on üsna lihtne. Jõulude ajal ma ei kummarda puud, vaid tähistan Jeesuse sünnipäeva. Ülestõusmispühadel ma jänest ei austa, aga ma tähistan Jeesuse ülestõusmist.

Teine levinud argument on see, et millegipärast “jätan oma lapsed millestki ilma, kuna ma halloweeni ei tähista”. Ükski mu lastest ei tahtnud kunagi seda püha tähistada. Tegelikult teadsid nad mõlemad juba varakult, et halloweeni-teemaliste poodide jubedad dekoratsioonid ja kostüümid on ebameeldivad. Ma ei pidanud neile sellest rääkima. Mäletan, kuidas üks mu laps sai väga pahaseks, kui nägi kuskil tänaval nõia pilti. Üritasin kiiresti mööda kõndida, sest olin veidi segaduses laste valjust reaktsioonist.

Kui nad tahavad kommi, siis ostan need küsimata ja mul pole ka probleemi lasta neil end kostüümidesse riietada ja hullata. Aastate jooksul oleme osalenud erinevatel alternatiivsetel lõikusfestivalidel. Kuulsin ka klassikalist argumenti: “Noh, meil pole probleeme, kuigi tähistasime halloweeni.” Mille peale ma tavaliselt vastan: “Tore! Mul on sinu üle väga hea meel, aga miks sa sunnid mind, et mina peaksin midagi sellist tähistama?” See, et olen ise kuumadel sütel kõndinud (mitte otseses mõttes), ei tähenda, et ma arvan, et mu lapsed peaksid sama tegema. Miks peaksin julgustama oma lapsi tulega mängima?

Lõpuks kuulsin argumenti: “Mis siis, kui mu lapsed kasvavad suureks ja tahavad seda tähistada?” Loodan, et nad seda ei tee. Nad teavad, kuidas mu abikaasa ja mina sellesse suhtume, kuid see ei tähenda sugugi, et ma neist lahti ütlen. See, mida nad oma tulevases peres teha otsustavad, on nende, nende tulevaste abikaasade ja Jumala vahel.

Kõigile nendele argumentidele tahan lisada järgmise: „Me õpetame oma lastele, et oleme maailmast erinevad ja see on normaalne. Miks peaksime midagi tegema lihtsalt sellepärast, et kõik teised seda teevad? Miks me ei võiks astuda sammu tagasi ja vaadata, milliseid tulemusi see meie ellu toob?”

Saan aru, et selle artikli postitamisega solvan tõenäoliselt mõnda inimest. Ma ei tahaks, et see juhtuks. Jagan lihtsalt mõtteid, mis viisid meid halloweeni tähistamise lõpetamiseni. Tahaksin valgustada neid, kes veel ei suuda mõista selle päeva varjukülgi.

Autor Anna M. Equino / charismamag.com

Allikas: https://ieshua.org/pochemu-moya-semya-reshila-otkazatsya-ot-hellouina.htm