Laulsime kunagi laulu sellest, et Jumal torkas meie kõrvad läbi, märgiks, et me saame vabatahtlikult orjadeks vastavalt 5. Moosese 15. peatükis kirjeldatud protsessile. Sel ajal vaidlesin pikalt oma vanematega, kes tundsid, et ma ei ole piisavalt vana, et oma kõrvu augustada, nii et see laul meeldis mulle väga ja laulsin seda eriti väljakutsuvalt. Ma ei saanud siis aru, et see Toora osa ei räägi ehetest. Jumala poolt seaduses välja toodud kõrva augustamise rituaali tähendus on palju sügavam, kui oleksin osanud arvata.
Tavalise orja igaveseks orjaks muutmise juhised on Tooras välja toodud kaks korda, 2. Moosese 21. ja 5. Moosese 15. peatükis. Ja mis on väga huvitav, nagu üks rabi kord minu tähelepanu juhtis, kui Jumal andis oma Seaduse, siis esimene asi, mida Ta ütleb kohe pärast kümmet käsku on:
„Kui sa ostad sulaseks heebrealase, siis ta teenigu kuus aastat, aga seitsmendal saagu ta vabaks lunamaksuta… Aga kui sulane ütleb kindla meelega: Ma armastan oma isandat, naist ja lapsi, ma ei taha vabaks saada, siis tema isand viigu ta Jumala ette ja seadku ukse või piitjala juurde: ta isand torgaku tal kõrv naaskliga läbi ja ta teenigu igavesti.” (2. Moosese 21:1-6)
Vahetult pärast dramaatilist Egiptuse orjusest lahkumist ütleb Jumal neile, et esimene asi, mida nad peavad orjade kohta teadma, on see, et nad peavad vabaks saama. Tasuta. Et juudi rahvast ei tohtinud lõputult orjastada, vaid neile anti võimalus pärast piiratud teenistusaega vaba olla. Pärast seda võis ori otsustada jääda – armastusest isanda vastu –, kuid see peab olema vaba valiku küsimus. 5. Moosese 15 kordab seda põhimõtet:
„Ja mõtle sellele, et sa ise olid ori Egiptusemaal ja et Issand, sinu Jumal, sind lunastas! Sellepärast annan mina täna sulle selle käsu. Aga kui ta peaks sulle ütlema: „Ma ei taha su juurest ära minna”, sellepärast et ta armastab sind ja su koda, kuna tal on su juures hea põli, siis võta naaskel ja torka see temal kõrvast läbi ukse külge, ja ta olgu igavesti sinu sulane; ka oma teenijaga talita nõnda!” (5. Moosese 15:12-17)
Miks augustamine?
Miks uks?
Miks kõrv?
Kõlab nagu väga kummaline tseremoonia, kas pole? Kuid nagu Piibli puhul sageli juhtub, kui lähemalt vaatate, leiate pinna alt igasuguseid tõeaardeid. Peate esitama õigeid küsimusi ja pöörama tähelepanu.
Siin on paar põhimõtet alustamiseks: naelad läbivad liha. Veri uksepiitadel. Püsiv augustamine, koos haava ja püsiva armiga. Kas see kõlab tuttavalt?! Kas hakkate nägema paralleele? Hästi.
Miks augustamine?
Protsess oli järgmine: ori, kes armastusest oma isanda vastu otsustas teda vabatahtlikult teenida, tuleb tuua uksepiida juurde. Siis “martzaya” – see, mida kasutati augustamiseks (seda sõna kasutatakse Piiblis ainult kahes kohas) abil torgati kõrvalesta nahast läbi augu, mis märgistas liha igaveseks.
Paulus ütleb Galaatlastele: “Ma kannan Jeesuse vermeid oma ihu küljes” (Galaatlastele 6:17). Vermeid tähistav sõna on siin στίγμα – stígma. Siin on Strongi definitsiooni järgi: peamiselt στίζω stízō (torkama, torkima); Märk, sälk või tempel (omandiõiguse äratundmiseks).
Kirjeldus jätkub:
Kehale asetatud või märgistatud märk. Vana-Ida kasutuses kandsid orjad ja sõdurid oma komandöri või juhi nime või märki, mis põletati või löödi kehaosadele, et näidata, millisele isandale või kindralile nad kuulusid, ja oli isegi pühendunuid, kes end sellisel viisil templile pühendasid oma jumalate sümboolikaga. (blueletterbible.org)
Paulus räägib armidest, jälgedest ja stigmadest tema enda kehal, mis tuvastasid ta kui Ješua teenija. Kuid Ješual on ka armid. Tema armid tekkisid sellest, et Tema liha naelutati puu külge, armastusest ja soovist alluda teenistusele. “Mitte minu, vaid sinu tahe,” ütles ta. “Inimese Poeg ei tulnud et lasta ennast teenida, vaid teenima.” Ješua on kõrgeim sulane. Kõik teised armid on Tema hiilgavate armidega võrreldes vaid vari.
“Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: “Rahu teile!” Kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Siis said jüngrid rõõmsaks Issandat nähes.” (Johannese 20:19-20).
Ta kannab endiselt oma kätel arme ja need jäävad igavesti püsivaks märgiks Tema suurest armastusest ja teenistusest, mis ületab kaugelt kõik mõeldavad kohustused.
Miks uks?
Orja toomine ukse taha selleks, et protsess läbi viia on väga huvitav osa sellest tseremooniast. Sõna “uks” esineb Uues Testamendis 39 korda ja see on omaette põnev uurimus. Ješua kordab kaks korda: “Mina olen uks,” Johannese 10. peatükis: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen lammaste uks” ja veel kord: “Mina olen uks, kes iganes minu kaudu sisse läheb, päästetakse ja ta käib sisse ja välja ning leiab karjamaa.»
Uks on läbipääs; portaal. See võimaldab liikuda ühest keskkonnast teise. Kas see kõik ei seisne just selles? Metafoorina võib uks tähendada võimalust, juhust. “Taevariigi uks” viitab tingimustele, mis peavad olema täidetud, et olla vastu võetud Jumala riiki. (blueletterbible.org)
Kui mõtleme Piibli uksepiitadele, viib meie mälu meid tagasi väljarände loo juurde, mis on pöördeline hetk Iisraeli ajaloos. Hetk, mil iisraellased vabastati sunniviisilisest orjusest ja lunastati, kui nad sõlmisid vabatahtlikult lepingu oma Jumalaga otsustades järgida Tema käske. Veri uksepiitadel on üks ikoonilisemaid pilte sellest üleminekust vaarao orjast uuele isandale vabaduses. Messia veri, mis tilkus Tema augustatud haavadest ristil, paasatalle veri uksepiitadel ja orja veri, kes on armastusest vabatahtlikult nõus oma peremeest vabatahtlikult teenima.
Ukselävest üle astumine peab olema vabatahtlik. Ja Ješua annab meile selle võimaluse. TEMA ON see portaal – TA ON uks Taevariiki. Ja sugugi mitte juhuslikult või lihtsalt mugavuse huvides ei juhatatud orja selle tseremoonia ajal ukse ette.
Miks kõrvad?
Leiame, et kõrvalestad on olemas ka kahes teises olulises kohas Tooras – preestrite pühitsemisel ja pidalitõbiste puhastamisel:
“Ja see on kirjeldus, mida sa nendega pead tegema, pühitsedes neid mulle preestriteks… Tapa see jäär ja võta ta verd ning määri Aaroni parema kõrva lestale ja tema poegade parema kõrva lestale, ja nende parema käe pöidlale ja parema jala suurele varbale; muu veri aga piserda altarile ümberringi!” (2. Moosese 29:1,20)
“Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: „See on seadus pidalitõbise kohta ta puhastuspäevaks:: … siis preester käskigu, et puhastatava pärast võetaks kaks elusat puhast lindu, seedripuud, helepunast lõnga ja iisopit…” (3Ms 14:1-4)
Helepunast (sarlakpunane) lõnga? Nagu vere värv? Ja iisop, ütlete? Täpselt nagu paasapühade ööl pandi verd uksepiitadele? Huvitav…
Jätkame, salmid 14-20:
“Preester võtku süüohvri verd ja preester määrigu seda puhastatava parema kõrva lestale ja ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale! Seejärel preester võtku kortlist õli ja valagu oma vasakusse pihku! Ja preester kastku oma parema käe nimetissõrm õlisse, mis on ta vasakus pihus, ja tilgutagu sõrmega õli Issanda ees seitse korda! Ja õlist, mis ta pihku üle jääb, preester määrigu puhastatava parema kõrva lestale, ta parema käe pöidlale ja ta parema jala suurele varbale süüohvri vere peale! Aga õli, mis veel preestri pihku üle jääb, ta valagu puhastatavale pähe… kui preester nõnda on toimetanud lepitust tema eest, siis ta on puhas!”
Nii said preestrid Issandale pühaks oma kõrvade, pöialde ja varvaste, ohvri püha vere läbi; samas ka pidalitõbi, Piibli patu sümbol, puhastatakse ja lepitatakse kui samadele kohtadele mis olid määritud verega määritakse nüüd õliga.
Meie käed tähistavad meie tegusid, meie jalad tähistavad meie kõndimist ja meie kõrvad esindavad kuulekust meie Issandale. See on kahekordne pilt elust, mis on täielikult puhastatud ja pühendatud Jumalale. Patt on lepitatud ja keha on teenimiseks valmis. Kõrv troonil on alati valmis Jumala sõna kuulma ja seda tegema. Apostel Paulus nimetas end pidevalt Ješua sulaseks, kasutades kreekakeelset sõna “doulos” (δοῦλος), mis tähendab orja ja sulast. Ja meil on ka hea seda teha, olles patust lunastatud ja preestriks pühitsetud kui me jääme samale teele.
Me oleme vabad – me oleme täiesti vabad valima, aga kas me armastame Issandat piisavalt, et tulla otsuste ja valikute ukse ette, Ješua enda ette ja kanda Tema arme oma kehal, pühendades kogu ülejäänud elu Jumala tahtele olles Tema sulane igavesti? Me loobume õigusest valitseda – selle asemel allume Tema juhistele. Meie elu ei ole enam meie oma, aga me ei pea jällegi muretsema selle pärast, mida me sööme, joome ja selga paneme, vaid meie Issand hoolitseb meie eest, annab meile kõik, mida vajame Tema tahte täitmiseks. Kui see on Teie soov, siis miks mitte vaadata üle Jumala sõnad 5. Moosese raamatus, vaadata üle ja rakendada iga mõistet ning pühendada oma elu uuesti, et elada kooskõlas oma Issanda ja Õpetajaga?
“Aga kui sulane ütleb kindla meelega: Ma armastan oma isandat… ma ei taha vabaks saada, siis tema isand viigu ta Jumala ette ja seadku ukse või piitjala juurde: ta isand torgaku tal kõrv naaskliga läbi ja ta teenigu igavesti”
Allikas – oneforisrael.org
Allikas: https://ieshua.org/pochemu-rabam-prokalyvali-uho.htm
Kuulsa juudi targa ja õpetlase Ibn Ezra ühest klassikalisest Moosese raamatu tõlgendusest võime lugeda järgmist kommentaari viimase öö .....
Meie selle nädala sõna on arameakeelne abba αββα. Thayer kinnitab, et selle vaste kreeka keeles on ho pater, .....
Perekond Tanakhis (Vanas Testamendis) Perekonda tähistav heebrea keelne sõna nii Piiblis kui ka tänapäeva heebrea keeles on מִשפָּחָה/mishpacha. .....
Kuidas Te ütlete heebrea keeles "armastus"? Sõna armastus on tugev sõna, kuid sellel on lai tähendus, mistõttu pole .....
Mida tähendab heebreakeelne sõna chesed? Üks heebreakeelne sõna, mida on tegelikult raske teistesse keeltesse tõlkida on "armastus" on .....
Nagu paljudel heebreakeelsetel sõnadel, on ka sõnal kavod (כָּבוֹד), mis tõlkes tähendab "hiilgus", rohkem kui üks tähendus. Mulle .....
Ješua lubas meile konkreetselt, et "maailmas teid ahistatakse" (Johannese 16:33). Küsimus ei ole selles, kas me kogeme raskusi, .....
Olete ilmselt kuulnud juute hüüdmas: "Lechaim!". See tähendab "Elu eest!" ja seda hüütakse nagu toosti. Eesti keeles võiks .....
Fraas "Siin ma olen!" kõlab kangelaslikult. See sai kuulsaks tänu lõigule Jesaja raamatust. See oli prohveti julge vastus .....
