Hämeenlinna hambaarst Pekka Arvio hakkas kolm aastat tagasi mõtlema oma ettekujutuse peale Jumalast kui olendist, kes tahab inimeste seksuaalkäitumist piirata.
– Jumal on ratsionaalne tegutseja. Kui Ta piirab inimese seksuaalsust, siis peab Tal selleks olema mõtestatud põhjus ja õigustus.
Arvio hakkas mõtlema, mis on Piiblis ajaga seotud ja mis mitte.
– Jeesus tühistas paljud Moosese seaduse sätted, kuid mitte neid, mis olid seotud moraaliseadusega. Kiriku õpetus on alati olnud, et kogu Piibel, sealhulgas Pauluse kirjad, on Jumala kõne kõigi aegade kristlastele kõikjal.
Samast raamatust luges ta ka seda, et Jumala pühaduse ees pole küsimus edus või ebaõnnestumises, vaid armus.
Arvio on Hämeenlinna koguduse kirikunõunik, koguduse nõukogu liige ja linnavolikogu asetäitja.
Arvio sõnul on diskussiooniõhkkond neis kogukondades lugupidav, isegi kui kõik linnavolikogu liikmed tema traditsioonilisi kristlikke seisukohti enam ei mõista.
Et oma seisukohti endale ja uudishimulikele põhjendada, asus ta uurima, mida antiikmaailmas ja eriti gnostitsismis ja algkirikus õpetati seksuaalsuse kohta. Leiud olid hämmastavad.
– Algkiriku kristlased võitlesid täpselt samade asjadega.
Kaasaegne Augustinus
Arvio leidis katkendi 4. sajandil sündinud kirikuisa Augustinuse teosest “Jumala riik,” mille aktuaalsus oli ehmatav. Augustinus kirjutas, et „paganlikud religioonid kuulutavad vabanemist Looja seatud loomise struktuuridest ja inimese sulandumisest jumalikkusega. Eesmärk on vabastada inimesi nende süütundest, kustutades soolise erinevuse ja õõnestades abielutruuduse tähendust.”
– Algkogudus sai sellest paganlusest jagu ja sellest arenes välja lääne tsivilisatsioon.
Tooma gnostilise evangeeliumi järgi võib iga naine, kes teeb end meheks, siseneda taevariiki. Gnostikud arvasid, et sugupooled on Jumalas ühendatud ja nende õpetus esindab ürgset sugu ja seksuaalsust.
– Sooneutraalsuse ideoloogia juured on iidses androgüünses ideaalis.
18. sajandil seadis kristlikule inimesekäsitusele väljakutse valgustusajastu, mis rõhutas mõistust ja teadmisi. Ajastu suur filosoof Jean-Jacques Rousseau tegi ettepaneku, et kurjus ja kannatused on põhjustatud tsivilisatsiooni seatud piirangutest ja moraalireeglitest. Kui inimene areneb intellektuaalselt ja moraalselt, siis avastab ta endas algse “ülla metslase”.
Marksism seevastu püüdis revolutsiooni kaudu luua uut inimest. Kapitalism ja kristlus olid inimese, kes oli loomult hea ja vaba, orjastanud ja võõrandanud.
“Marksismi eesmärk oli taastada algne inimene,” ütleb Arvio.
Karl Marxi õpingukaaslane Friedrich Engels pidas algseteks perevormideks polügaamiat ja rühmaabielu. Hiljem hakkasid uuemad marksismi teoreetikud kommunistlikke ideaale modifitseerima nii, et need sobisid kristliku kultuuri murdmiseks.
Ka meie aja marksistide eesmärk on kirikutes, haridusasutustes ja meedias mõjuvõimu saavutamine.
Arviol on ka psühhoanalüüsi isa Sigmund Freudi kohta sõna öelda: “Ta ei ole enam väga aktuaalne, kuid üks tema ideedest on ellu jäänud: seksuaalse eneseteostuse saavutamine on õnne eeldus.”
Valitseva klassi rõhumine
Teisest küljest väitis Freudi õpilane, Austria psühhiaater Wilhelm Reich, et traditsiooniline peremudel ja kirik on valitseva klassi rõhumise vahendid.
– Reichi arvates võib usku Jumalasse murda inimest seksuaalselt vabastades.
Arvio näeb Soome sotsiaalsete väärtuste muutumise taga jooni muistsest gnostismist tänapäevase intersektsioonilise feminismini.
– Peavooluks on mõelda, et sugu ei põhine bioloogial, vaid kogemusel, inimene ei ole loomingu, vaid evolutsiooni tulemus ja inimese identiteet on pidevalt muutuva kollektiivse protsessi tulemus.
“Meil on veel ühe põlvkonna jagu aega, et suunda parandada.”
Arvio arvates käib praegu väärtuste võitlus, mille eesmärk on ühiskonna põhialuste murdmine, juudikristliku moraali hävitamine ning traditsioonilise abielu- ja peremudeli tagasilükkamine.
– Harvardi ülikoolis sotsioloogiateadlasena töötanud Carle C. Zimmermani sõnul on kultuuride tõusu ja allakäiku kõige paremini selgitav tegur perekond.
Briti sotsiaalantropoloog J. D. Unwin uuris ulatusliku materjali põhjal seksuaalse vabanemise sotsiaalseid mõjusid. Ta märkas, et ühiskonna kokkuvarisemisele eelnes kolm põlvkonda varem toimunud seksuaalne vabanemine.
Miks peaks Jumal Arvio arvates inimeste seksuaalkäitumist piirama?
– Sest suurenenud vabadus selles vallas nõrgestab ühiskonna elujõudu ja vabadus ei suurenda inimeste õnne. Seda näitavad ajalugu ja paljud uuringud. Meil on veel üks põlvkond aega oma kurssi korrigeerida.
Autor: Danielle Mietinen.