Miks peaksid kristlased halloweeni deemonlikule ligitõmbele vastu seisma?

Kui kristlased mistahes viisil osalevad halloweeni tähistamisel, siis asetavad nad oma pered suurde ohtu.

“Kristlaste edu sõltub paljuski nende võimest mõista kuradi tööd, samuti nende arusaamast selle kohta, kuidas kuradit igas olukorras võita ja välja ajada.” – Michael Harper.

Viimase 25 teenistusaasta jooksul on tulnud minu elus ette palju kordi, mil olen pidanud tegelema halloweeni ajal tähistatava nõiduse ja kurjusega ning seetõttu kutsun teid üles uskuma – kui osalete halloweeni tähistamises, siis olete ohus. Kõik pole sugugi nii süütu, nagu see võib esmapilgul tunduda ja halloweeni tavasid ei saa kuidagi pidada süütuteks. Lood, mida ma teile räägin toovad teile kananaha ihule.

Sel ööl kogu maailmas toimuv deemonlik tegevus peaks ajendama miljoneid kristlasi intensiivsemalt palvetama.

Peame mõistma, et meie, kristlaste, peamine ülesanne on paljastada pimedus. Kuid kummalisel kombel, selle asemel, et sellega võidmise all olles tegeleda, propageerivad  rõõmsad kristlased – kes on lunastatud Kristuse verega ja teenivad püha Jumalat –oktoobri alguses pimedust. Kui me vaid mõistaksime, kui palju kurjust selle ebapuhta päevaga seostatakse, siis karjuksime valjuhäälselt ohust ja kurjadest vaimudest, mis meie kultuuri täidavad.

On asju, millel oleme lasknud end lõbustada ja mis oma olemuselt löövad Jeesuse kätesse veel ühe naela. Halloween on üks selline traditsioon ja me mitte ainult ei peaks selles osalema, vaid peaksime andma endast parima selleks, et see saatana altar hävitada. Meie usklikena ei tohiks kuradiga flirtida, vaid peame tema valed paljastama.

Selle asemel, et mõelda sellele, kuidas lubada oma lastel tähistada halloweeni “pühamat” versiooni, peaksime mõistma, et halloween on ennekõike võimalus usklikele vanematele õpetada oma lastele pühitsust ja kuidas meie ühiskonnas eksisteerivale pahelisusele vastu seista. Peame õpetama neid lihast lahti ütlema ja seisma vastu maailmavaimule, kes püüab neid ümber veenda!

Teen ettepaneku lõpetada kõik kristlikud alternatiivid halloweenile ja selle asemel teha selgeks, et kristlastel pole selle deemonliku pühaga midagi pistmist. Me ei otsi alternatiivi mõrvade ja laste väärkohtlemise ööle, aga kuidas me siis üriteme seda nõiduseööl saavutada? See on jõledus. Tegelikult nõustun sellega, et halloween tähistab mõrvu ja laste väärkohtlemist.

Selle asemel, et otsida kahjutumat alternatiivi, koguge oma pere kokku ööpalveks. Palvetage oma linna eest. Palvetage vaimus. Selle asemel, et ignoreerida neid nõidade õhtuseid koosolekuid, peaksime neile vastu astuma, kohtudes õhtustel palvekoosolekutel. Surnute austamise asemel peaksime palvetama ärkamise eest. Peame visalt hukka mõistma pimeduse ja loobuma sellest, mis ahvatleb meie noort põlvkonda. Reformaatorid ärritavad nii kirikut kui ka maailma ning selles küsimuses on kahjuks paljud kristlased ja paganad ühel meelel. Peame jõudma püha pahameeleni.

Kui ma Colorado osariigis Manitou Springsis Ärkamise kogudust juhatasin, siis oli 31. oktoober üks mu lemmikõhtuid. Sel ajal, kui nõidus tungis selle okultismi poolt ajendatud äärmiselt liberaalse linna õhkkonda, sukeldusime meie intensiivsesse ja tulisesse palvesse nii kirikusiseselt kui ka linnatänavatel. Keldi nõiareligiooni endine ülempreester Tom Sanguinette ütles: “Halloween on absoluutselt kuri ja me ei saa ega suuda teha midagi, mis muudaks selle Jeesusele vastuvõetavaks.”

„Ja ärge osalege pimeduse viljatutes tegudes, vaid vastupidi, paljastage need teod. On isegi piinlik rääkida sellest, mida sellised inimesed salaja teevad. Kuid kõik salajane valguses saab ilmseks, valgus teeb kõik nähtavaks. Sellepärast öeldakse: Ärka üles, kes magad! Tõuse surnuist üles – ja Kristus valgustab sind.” (Efeslastele 5:11-14, Uus venekeelne tõlge).

„Kui sisenete maale, mille Issand, teie Jumal, teile annab, siis ärge järgige nende rahvaste alatuid kombeid. Ärgu olgu teie seas kedagi, kes toob oma poja või tütre tuleohvriks, tegeleb ennustamise ja maagiaga, tõlgendab märke, võlub, loitsib, kutsub vaime või palub surnuid” (5. Moosese 18:9-11 , Uus venekeelne tõlge).

Kuradi strateegia on inimesi lõksu püüda. Ja põhiidee seisneb selles, et lõksu sattunud inimene ei kahtlustaks seda. Ta isegi ei usuks, et see võiks juhtuda. Halloween pole isegi lõks. See on avatud kutse.  Tõsiasi, et kristlased lubavad endal üldse mõelda mis tahes vormis halloweenis osalemisele, on kõige šokeerivam.

Nõiad austavad halloweeni kui oma pühamat päeva. Sageli tähistavad nad seda kahes etapis. Esimene tähistamine on “teadmatutele” sõpradele ja tavaliselt toimub see päev varem. Teist pidustust peavad nõiad ja wiccad halloweeni hilisõhtul, et vältida kommijahtivate laste segamist. Kui rituaale korralikult läbi viia, siis on osalejatel sageli tunne, et rituaalidest võtavad osa nn. nähtamatud “sõbrad”.

Kogenud New Age’i uskumuste uurija Tax Mars kirjeldas neid sündmuseid, mida nõiad halloweeni ajal korraldavad, järgmiselt:

“Meie enda uuringud näitavad, et sel ebapuhtal õhtul (halloweenil) kogunevad nõiad selleks, et juua, tantsida, rääkida välja needusi ja loitse, kutsuda vaime välja, osaleda seksuaalorgiates, kutsuda nendesse tegevustesse uusi liikmeid ning ohverdada loomi ja inimesi. (Nõiad on saanud väga osavaks nende ohvrite peitmisel krematooriumide ja ka eraomandis olevate maatükkide abil, mida kasutatakse selleks, et surnukehad hävitada, mattes need.)”

Seetõttu tuleb halloweeni ajal toimuv avalikustada. Mõelge, miks peate kostüüme kandma? See on vastik komme. 31. oktoobri õhtul käskisid keldi okultistlikud preestrid druiidid inimestel majas kamin kustutada. Selle asemel süütasid druiidid tohutu tammeokstest lõkke. Tamme peeti pühaks puuks. Sellel tulel ohverdasid nad loomi, saaki ja inimesi oma päikesejumalale Mak Ollale ja surmajumal Samhainile. Selle deemonliku tseremoonia ajal riietusid inimesed kostüümidesse, mis olid valmistatud loomanahkadest ja kandsid loomade päid. Siis nad ennustasid tulevikku, hüppasid üle lõkke, laulsid ja tantsisid. Seda kõike tehti selleks, et kurje vaime eemale peletada.

„Hoiduge igasugusest kurjast” (1. Tessalooniklastele 5:22). Tegelikult, kuigi kostüümides lapsed tähistavad kommi ja lõbustusi täis ööd, siis pole see sugugi nii süütu. See on kutse pimedusele, aga ka ohtlik kinnitus sellest, kui palju kurjuse vaime on meie maailmas lahti lastud. Paljude elud on kaalul.

Dave Benois räägib loo emast, kes leidis oma poja toast kummalise päeviku nimega “The Book of Shadows” (“Varjude raamat”). Ta sirvis õuduses ja hirmus seda saatanlike joonistega täidetud raamatut. Siis puhkas tema pilk külmavärinaid tekitavatel sõnadel: “Eelmisel aastal halloweeni ajal varastasin auto ja sõitsin sellega otsa lapsele, kes hiljem suri. Plaanin sel aastal sama teha!” Saatanliku päeviku sõnad osutusid tõeks. See noormees istub praegu vanglas. Ta tappis lapse ja ohverdas ta saatanale.

“See on öö enne kõigi pühakute päeva. See on öö, mil maa peal rändavad kurjad vaimud. See on öö, kus tegeletakse nekromaania ja kurjade vaimude esilekutsumisega. See on kuratlik öö. Kujutis harjavarrel lendlevast hambutust nõiast tundub paljudele koomiline, kuid arvestades tõsiasja, et musta maagia nõiad on olemas, ei ole pühakute päeval sooritatud rituaalid nii koomilised. Olen neid näinud. Ma olen neid kuulnud. Ma tean, et need on olemas ”(Tundmatu autor).

Ennustamisega tegelejad ütlevad, et just sel õhtul õnnestub neil kõik parimal moel. Nõidade jaoks on halloween üks neljast kõige olulisemast pühast ja nad kutsuvad seda suureks või mustaks sabatiks.

Jah, halloween on kõige puhtamal kujul kuri. Rohkem kui ei kunagi varem on kristlastel sel ööl võimalus olla valguseks, mis paljastab pimeduse teod.

31. oktoober peaks olema palveõhtu, mitte püha.

Kirik, ärka üles ja palveta intensiivselt selle sünge maailma eest. Soovitan teil tungivalt seda teha.

Autor John Burton / charismanews.com

Allikas: https://ieshua.org/pochemu-hristiane-dolzhny-protivostat-demonicheskoj-tyage-hellouina.htm