Miks te ei tohi ennast edaspidi enam idioodiks sõimata?

Taldrik kukub põrandale või põletate kuuma triikrauaga siidkleidi sisse augu. See võib olla õnnetus või hooletus. Niipea kui mina vea teen, olgu see nii tõsine kui tahes, hakkan ennast sõimama. Milline idioot, sosistan endale. “Milline luuser ma küll olen.”

Mul ei ole endast eriti kahju. Kuid teiste vastu olen ma kannatlik, kaastundlik ja julgustav. Mul on teiste suhtes alati kannatlikkust, kuid enda vastu olen julm.

Kellelt sain sellise salakavala kombe? Ei kelleltki teiselt kui saatanalt, valede isalt endalt. Talle meeldib mulle meelde tuletada hüüdnimesid, mida pean endale ütlema, kui tunnen, et selleks on alust. Ta armastab mulle meelde tuletada tagasilööke, mis mul on olnud. Ta armastab valada minu üle süütunnet ja häbi minu pattude eest.

Kuid nagu ma ütlesin, on ta valede isa ja tema enda määratlused, mida ta mulle peale surub, on valed. Miks ma siis kuulan kedagi teist,samal ajal kui mul on Isa, kes sosistab õrnalt vastupidist?

Ma ei loe kuskilt Piiblist välja, et Jumal oleks minus pettunud, minuga kannatamatu või oleks minu peale vihane. Selle asemel leidsin Tema avameelse imetluse. On aeg kuulata seda, kes räägib tõde minu hinge kohta.

Mõisted, mille järgi ennast nimetate, on olulised

“Me kõik eksime paljus. Kui keegi ei eksi kõnes, siis on ta täiuslik ja suudab ohjeldada ka kogu ihu. ”(Jaakobuse 3: 2.)

Mida keel ütleb, seda teeb ka kõik muu. Teie sõnad on olulised. Sõnad ehitavad või purustavad, loovad või hävitavad. Nagu hambapasta, kui see on välja pressitud, ei saa te seda tagasi lükata. Nad (sõnad) tulevad välja ja täidavad eesmärki, milleks nad saadeti. Sõnad loovad tuleviku ja kahjulikud sõnad loovad katastroofilise tuleviku.

Me kõik teeme vigu, kuid kui me kontrollime oma sõnu, kontrollime me kõike muud. Seega on parem leppida sellega, et meie sõnad on olulised.

„Ja Jumal ütles: teeme inimese oma näo järgi, meie sarnaseks” (1. Moosese 1: 26a, Psalm 139: 14, Efeslastele 2:10, Jeremija 1: 5, 1. Moosese 1:27).

Meid pole loodud tagantjärele. Me pole mutandid. Me pole vead. Me pole kasutud ja kindlasti mitte lollid. Oleme intelligentsed, ülevad ja loovad olendid, kes on loodud eesmärgipäraselt ja väärikalt.

“Kuid juba enne minu sündi valis Jumal mind ja kutsus mind oma suurepärase armu läbi” (Galaatlastele 1:15). Ta kutsub meid väljavalituteks (1. Peetruse 2: 9). Ta kutsub meid armsaks (Efeslastele 1: 4). Ta nimetab meid jumalikuks (Jesaja 62: 4). Silmateraks (Psalm 17: 8). Ta armastab meid, sellepärast kirjutas Ta meie nimed oma peopesadesse (Jesaja 49:16).

Ta kutsub mind tütreks (2. Korintlastele 6:17). Ja ühtegi kuningate kuninga tütart ei saa sildistada muidu, kui seda öelda välja omaenda huultega.

Niisiis, kuidas me peaksime seda tegema:

Ole kannatlik iseenda suhtes

„Teadmine, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks…” (Jaakobuse 1: 3). Ma tean, et seda on lihtsam öelda kui teha. Kuid aja jooksul kasvab minu kannatlikkus.

Andesta endale

„Alistuge üksteisele ja andestage vastastikku, kui kellelgi on kaebusi kellegi vastu: nagu Kristus teile andestas, nõnda tehke ka teie” (Koloslastele 3:13). Kõigist inimestest, kellele pidin andestama, olin ma ise kõige raskem. Andestamatus iseenda vastu on kui vähk, mis sööb mu südant. Edasi liikumiseks pean endale andestama.

Muutke oma mõtteviisi

„Ärge kopeerige maailma käitumist ja kombeid, vaid laske Jumalal muuta teid uueks inimeseks, muutes oma mõtteviisi. Siis õpid tundma Jumala tahet sinu jaoks, mis on hea, meeldiv ja ilus. ”- Roomlastele 12: 2.

Sõnad, mida ma endamisi pomisesin, said alguse minu mõtetest. Negatiivse rääkimise lõpetamiseks pean uskuma, mida Jumal minu kohta räägib, ja laskma Jumala muutval tööl muuta minu mõtlemisviisi.

Tühista ennast sajatav jutt

“Mõnikord kiidab see [keel] meie Issandat ja Isa ning mõnikord sõimab neid, kes on loodud Jumala näo järgi.” (Jaakobuse 3: 9.) Enese hukkamõistmine peab lõppema. Minu hääl ei tohiks kiruda kedagi, kes on loodud Jumala näo järgi.

„Ja purustame iga kõrkuse, mis tõstab end jumalatunnetuse vastu, ja me võtame vangi Kristuse sõnakuulmisse kõik mõtted” (2. Korintlastele 10: 5). Minu negatiivsed sõnad on vastuolus Jumala Sõnaga ja ma pean neist loobuma ja ütlema neist lahti. Pean oma huuli õpetama tunnistama positiivset.

Nüüd palvetage koos minuga: „Isa, palun vabandust kõigi negatiivsete ja kahjulike sõnade eest, mida ma enda kohta ütlesin. Ma ei taha ennast enam niimoodi kuritarvitada. Muuda mu mõtted ja anna mulle teada, kui hämmastavalt Sa mind armastad. Aita mul oma harjumusi muuta nii, et kasutaksin oma keelt lootuse ja julgustuse kuulutamiseks oma elus. Jeesuse nimel. Aamen “.

Allikas: https://www.inlight.news/2017/04/blog-post_46.html