Miks teeb judaism sellist vahet mõlema soo kohustuste vahel?

Tere päevast! Ma ei kuulu praegu konkreetsesse religiooni, kuid otsin väga aktiivselt. Mind huvitab üks teema väga. Nagu paljud noorema põlvkonna (antud juhul 20-aastased) esindajad, olen ka mina sooliste õiguste erinevuse vastu. Minu jaoks on mehe ja naise vahe ainult füüsiline.

Kuigi olen oma seisukohas veendunud, siis ei taha ma kohe sellele punkti panna (sest igasugune uskumus võib olla ekslik).

Miks teeb judaism sedavõrd vahet mõlema soo kohustuste vahel? Ma tean, et naine on tehtud n.ö. mehe ribist ja on tehtud mehele “abiliseks” ja “toeks”. Kui minu seisukoht on erinev, siis kas see on vastuolus Tooraga?

Kas Toora läheb vastuollu seisukohaga, et naine ei ole kohustatud lapsi sünnitama ja abielluma ning olema ka “abistaja”? Minu seisukoht on, et sugu ei mängi mingit rolli ja naine ei ole kohustatud olema mehe abiline.

Jah, möönan, et mõlema psüühikas on olulisi erinevusi, kuid õiguste ja kohustuste tasandil on nad võrdsed, olenevalt muidugi inimese võimalustest ja tugevustest.
Tänan juba ette vastuse eest!

N.

Vastas Miriam Klimovskaja

Kallis N.!

Teie seisukoht on mõistetav ja seda jagavad paljud tänapäeva inimesed. See näitab feminismi mõju ja usku, et Toora järgi on naisel, võrreldes mehega, “õigused kahjustatud”. Proovime välja selgitada, kas see on nii.

Kõigepealt tahaksin öelda paar sõna Teie rahulolematuse kohta sõnaga “abistaja” (ezer). Mõne jaoks võib see tunduda halvustav, tähistades madalama astme olendit – “inimese sõpra”.

Kuid ligimese aitamine on suurim käsk, mis on võimaldanud juudi rahval läbi aastatuhandete hajutatuse ellu jääda. Ja sellesse, kes omakasupüüdmatult teisi aitab, on alati suhtutud suurima austusega. Veelgi enam, juudid on alati pidanud Loojat ennast kõige olulisemaks Abiliseks.

See kajastub üldlevinud juutide nimedes – Eliezer, Elazar, Azriel, Azarya, mis erinevates versioonides tähendavad: “Jumal on abistaja”. Ja SELLISES “seltskonnas” olla, näete, pole sugugi häbiväärne! Ja siit järeldus: saades abivajaja abiliseks, muutume Jumala sarnaseks!

Teil on täiesti õigus, et mees ja naine erinevad mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psühholoogiliselt. Nii emotsionaalselt kui ka mõtteviisilt. Ja vastavalt sellele kutsutakse neid üles täitma mitmesuguseid funktsioone – kuna me usume, et mitte midagi ei ole maailmas loodud juhuslikult.

Inimesele antakse teatud omadused täielikult vastavuses rolliga, mida ta täitma on mõeldud, seetõttu on oluline, et igaüks tegutseks vastavalt oma algandmetele.

Ei ole midagi halba selles, kui püütakse ületada inimesele “looduse poolt” seatud piiranguid – selleks on loodud autod, lennukid, arvutid jne. Kuid kui inimene proovib võtta endale ebatavalisi rolle, siis kahjustab see tema otseste kohustuste täitmist.

Nii et näiteks kui naine ehitab aktiivselt oma karjääri, siis ei saa ta reeglina oma kodule, mehele ja lastele piisavalt tähelepanu pöörata.

Ja nüüd saame liikuda edasi Teie teise küsimuse juurde: kas naine peaks abielluma, jääma koju ja sünnitama lapsi? Võite olla üllatunud, kuid Toora ei ole talle sellist kohustust andnud! Mehele on antud käsk “olge viljakad ja paljunege” ja vastavalt sellele on neil ka pere loomise kohustus.

Teoreetiliselt võib naine jääda vallaliseks kogu oma eluks (muidugi ilma abieluvälistesse suhetesse astumata, kuna need on juutide jaoks rangelt keelatud). Siis aga tekib küsimus: kas ta täidab sellisel juhul oma eesmärgi?

Usume, et pärast meie surma ootab ees kohus, kus küsitakse, kuidas me veetsime meile määratud aastad. Isegi suured õiged kardavad seda kohtuotsust. Vilna Gaoni [i] kohta öeldakse, et igal jom kippuril mäletas ta möödunud aasta iga minutit ja võis näidata, millele ta selle täpselt kulutas.

Muidugi ei ole meie sellisel vaimsel tasemel, kuid üldiselt võiks igaüks meist endalt küsida: millele ma oma elu kulutan? Kas ma liigun õiges suunas? Kas ma täidan oma eesmärki?

Kui paljud inimesed suudavad tänapäeval anda neile küsimustele rahuldavad vastused?

Kui palju on tänapäeva maailmas noori naisi, kes tegelevad sotsiaalmeedias oma ilu arendamisega ja kõigile näitamisega? Ja sellest saab nende elu mõte sedavõrd, et vanemaks saades tegelevad nad vaid selle ilu säilitamisega igal võimalikul viisil.

Kuid isegi need, kes tegelevad tõeliselt olulise äriga, ehitavad karjääri äris, tootmises, teaduses, kunstis, poliitikas – kas nad võivad kindlalt öelda, et kogu nende töö on tähtsam kui neile antud võimalus sünnitada mitu uut inimesi, harida, kasvatada neist Inimesed, et tagada põlvkondade järjepidevus paljudeks aastateks?

Muide, paljud ortodokssed juudi naised ühendavad edukalt tõsise töö ja suure pere eest hoolitsemise, korraldades õigesti oma aega ja jagades oma jõudu.

Nüüd õigustest ja kohustustest. Kui soovite teada õigustest, mis Toora naisele annab, siis … neid ei ole olemas! Nagu mehel ei ole õigusi! Toora ei räägi üldse õigustest, vaid ainult kohustustest. Kuid ühe inimese kohustustest lähtuvad teise isiku õigused.

Näiteks tööandja kohustusest maksta töötajale õigeaegselt palka järeldub töötaja õigus saada õigeaegselt palka jne. Ja mehe kohustused nii ühiskonna kui terviku suhtes, kui ka perekonna suhtes ja eriti tema naise vastu on naistest mõõtmatult suuremad.

Kas tuleks nõuda mõlema soo kohustuste võrdsust? Lõppude lõpuks tähendab “kohustuse” mõiste seda, et kui seda ei täideta, siis järgneb sellele sanktsioon! On ebatõenäoline, et keegi, rääkides võrdsetest kohustustest, mõtleb võrdset vastutust oma kohustuste täitmise eest.

Igal juhul, kui inimene soovib võtta enda peale kellegi teise funktsioone, siis peab ta endalt ausalt küsima: kas ma olen mõistnud tervet minus peituva potentsiaali? Kui naine tahab kõiges olla “nagu mees”, kas see tähendab seda, et ta on oma võimalused naisena täielikult ammendanud ja täitnud kõik oma kohustused naisena?

Või tuleneb see püüdlus ühiskonna poolt pealesurutud stereotüübist “teisejärgulisest” naisest, millel ei ole Tooraga mingit pistmist?

Kõik piirangud, mida judaism näib naisele kehtestavat, on arusaadavad vastavalt tema funktsioonidele perekonnas ja maailmas ning mõeldud tema väärikuse  ja sisemaailma kaitsmiseks välise sekkumise eest.

Andku Jumal, et igaüks meist oleks oma rolliga rahul ja suudaks realiseerida oma täit potentsiaali!

Lugupidamisega Miriam Klimovskaja.

Allikas: Почему иудаизм так различает обязанности обоих полов? — Еврейская женщина | Иудаизм и евреи на Толдот.ру (toldot.com)