Nagu paljud on enne mind öelnud, ei tohiks see olla koorem, vaid rõõm.
Heebrea keeles nimetatakse laupäeva šabatiks. Piibel mainib teda üsna varakult – juba loomise loos. Ja tegelikult oli esimene asi, mida meie inimlikust vaatepunktist kogesime – šabat!
Niipea kui Jumal lõi loodukrooni, otsustas Ta, et on hingamispäev ja seepärast puhkas Ta Aadama ja Eeva juures.
Šabat on üks esimesi nendest, mida Jumal on õnnistanud (1Ms 2: 3), ja selle eesmärk on seda päeva koos Jumalaga nautida (Jes. 58:13; Heeb.4: 9). Me ei pea šabatit mitte selleks, et teenida välja Jumala armastust, vaid selleks, et näidata välja oma armastust Tema vastu. Armastus on igavene ja Piibel ütleb, et šabat on igavene (Mt 5: 17–19; 1Ms 2: 2; 2Ms 31: 12–17).
Šabati traditsioonid
Heebrea kalendris kestab päev päikeseloojangust päikeseloojanguni, seega algab šabat reede õhtul. See määratlus on juurdunud lepituspäeva piiblikirjelduses. 3. Mo 23:32, mis ütleb, et puhkus kestab “õhtust õhtuni”.
Iisrael muutub reede pärastlõunal järjest vaiksemaks ja vahetult enne päikeseloojangut kostab Jeruusalemmas šofaar, mis kuulutab välja puhkepäeva.
Juudi perekondadel on suurepärased hingamisse sisenemise traditsioonid.
Neid jälgitakse Looja meenutamiseks ja Temas rõõmustamiseks (Jes. 58:13). Allpool on šabati traditsioonide lihtsustatud kirjeldus, mida saate oma kodus kasutada.
Küünlad
Õhtu esimene rituaalne element on küünalde süütamine. Seda tehakse vahetult enne päikeseloojangut, see tähendab mitte tingimata söögikordade ajal. See on üks väheseid elemente traditsioonilises šabati järgimises, mida naine sooritab, sealhulgas traditsioonilise õnnistuse lugemine:
“Õnnis oled sina, Issand, meie Jumal, universumi kuningas, kes pühitsesid meid oma käskudega ja käskisid meil šabati auks küünlad süüdata.”
Usklikud vaidlustavad aga selle, et Piiblis ei andnud Jumal kunagi erilist käsku süüdata šabati küünlaid. Seetõttu muudetakse paljudes kodudes selle palve viimast osa ja mainitakse Jeshua (Jeesuse) valgust ning see õnnistus näeb välja selline:
“Õnnis oled Sina, meie Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes pühitses meid oma käskudega, kes käskis meil olla rahvaste valgus ja kes andis meile Jeshua, kes on maailma valgus.”
Laulud ja palved
Šabat erineb teistest nädalapäevadest sellepoolest, et pole tööd, kiirustamist ega tähelepanu hajutamist. Esimene püha päev oli kehtestatud mitte piiranguks, vaid õnnistuseks meie tervisele ja vaimsele heaolule.
Seetõttu peetakse šabatit kõige rõõmsamaks sündmuseks. Reede õhtul olid juudi kodud sageli lauludega täidetud.
Kogu maailmas on nii palju ilusaid laule lauldud, kuid kaks neist väärivad mainimist.
Hümn “Shalom Aleichem” on võib-olla populaarseim šabati laul maailmas. See kutsub Issanda ingleid olema sel pühal ajal meiega. Seda laulu, mida esitavad Barry ja Batya Segal teenistusest Vision for Israel, saate kuulata siit:
Teine laul, mida tavaliselt šabati lauas lauldakse, on “Eshet Khail”, mis heebrea keeles tähendab “vaprat naist” (vene keelses Piiblis “vooruslik naine”. Tõlk.). Tavaliselt laulab seda perepea, see laul on austusavaldus vooruslikule naisele, keda on kirjeldatud Õpetussõnade 31. peatükis, ja mehed laulavad seda kui õnnistust oma naistele.
Sellele laulule järgneb tavaliselt poegade õnnistus, et nad oleksid Efraimi ja Menashe moodi ning et tütred oleksid Saara, Rebeka, Raaheli ja Lea sarnased. Sageli kuulutab isa nende üle Aaroni õnnistust, mis on kirja pandud 4. Mo. 6: 24–26:
“Issand õnnistagu sind ja hoidku sind! Issand lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline! Issand tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu! Nõnda pandagu minu nimi Iisraeli laste peale ja mina õnnistan neid!”
Lugemine
Nagu alguses öeldud, on šabat meeldetuletus meile – inimkonna – kõige esimesest päevast maa peal, mille veetsime koos oma Jumala ja Loojaga. Sel põhjusel on hingamispäeva alguses tavaks avada Pühakiri loomisloo kohalt. Muidugi keskendutakse hingamispäevale, nii et loetakse või lauldakse järgmist lõiku:
“Ja Jumal nägi kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea. Ja tuli õhtu ja tuli hommik, kuues päev. Nõnda on taevas ja maa ning kõik nende väed valmis saanud. Ja Jumal oli lõpetanud seitsmendaks päevaks oma töö, mis ta tegi, ja hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest, mis ta oli teinud. Ja Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda, sest ta oli siis hinganud kõigist oma tegudest, mis Jumal luues oli teinud.” (1. Moosese 1: 31–2: 3)
Vein ja leib
Kaks õnnistust, mida öeldakse toiduga, on õnnistused, mida väljendatakse veini ja leiva suhtes (just selles järjekorras).
Need kaks võtit on sajandite jooksul juudi rahvale meelde tuletanud Jumala pääste ja varustamise.
Vein on meeldetuletus talle verest, mis päästis nad Egiptusest, traditsioonilised kaks hallat sümboliseerivad topelt mannat, mille iisraellased said enne šabatit kõrbes.
Perepea tõstab klaasi veini ja ütleb:
“Õnnis oled Sina Issand, meie Jumal, universumi Kuningas, kes lõid viinapuu vilja.”
Tavaliselt võtavad kõik sellest klaasist lonksu veini. Siis tõstab perepea haala üles ja ütleb:
“Õnnis oled sina, Issand, meie Jumal, universumi kuningas, kes sa tõid leiva välja maast.”
Jeshuasse usklike jaoks sümboliseerib vein Jumala Talle verd, kes suri ristil meie pääste nimel. Samamoodi meenutab leib Jeshuat kui eluleiba. Seega võiksid need kaks elementi olla sakrament, mille Jeshua seadis sisse Tema reetmise õhtul.
Karikas ja leib on iganädalane meeldetuletus Jeshua ohverdamisest ja meie lepitusest.
Õnnistus pärast sööki
Võib-olla paljude jaoks on see uus kontseptsioon. Kristlikes kodudes on tavaks palvetada enne sööki, kuid mitte pärast seda. Kuid see pole ainus erinevus juudi ja kristlaste kodudes.
Juudi kodus ei kuule sa kunagi kedagi toitu õnnistamas – sa õnnistad Jumalat, et näidata üles tänu Tema hoolitsuse eest.
Söömisjärgset õnnistust nimetatakse kõnekeeles bentshniks, mis jidiši keeles tähendab “õnnista”. Traditsiooniline õnnistus on üsna pikk ja koosneb neljast osast: tänamine toidu, Iisraeli maa, Jeruusalemma ja Jumala headuse eest. Selle traditsiooni päritolu on ka Piibellik:
“Ja kui sa sööd ja oled rahul, siis õnnista Issandat, oma Jumalat, selle hea maa eest, mille Ta sulle andis.” (5. Moosese 8:10)
Šabati pidamine
Me teame, et hingamispäev anti Iisraeli rahvale käsuna. Lisaks teame tänu prohvet Jesajale, et Issand austab šabatit järgivaid võõraid andes neile uue nime ja lubades neil tunda rõõmu Tema palvemajast (Jes. 56: 3-8). Jumal rõõmustab neist, kes peavad kindlalt kinni oma lepingust ja peavad hingamispäeva.
Tema püha Sõna näitab selgelt, et need sõnad kehtivad nii juutide kui ka paganate kohta.
Pärast kiiret töö- või õppenädalat ihkame kõik väikest puhkust. Peame käiku vahetama, sügavalt sisse hingama ja pead värskendama. Ja Piibel annab meile ideaalse retsepti, kuidas seda teha.
Šabat šalom!
Autor – Estera Vieja / firm.org.il
Allikas: https://ieshua.org/kogda-nachinaetsya-shabbat-traditsionnyj-sposob-soblyudeniya-subboty.htm
Pimedas taevas hakkavad häbelikult põlema esimesed, veel üsna hämarad tähed. Juudi kodudes, mis on ette valmistatud selleks erutavaks .....
Kas salm Roomlastele 14:5 näitab, et neljas käsk seitsmenda päeva hingamispäeva kohta ei kehti enam? Mida kõneles Paulus .....
Kes muutis seitsmenda päeva šabati pühapäevaks? Kas see oli apostel Paulus? Mida ütleb Piibel Pauluse isiklikust eeskujust šabati .....
Neljas käsk ütleb, et šabatit tuleb pühitseda. Kuidas saab šabatit pidav kristlane seda teha? Siin on mõned põhimõtted .....
Maharal õpetab: „Tisha B’Avi järgne šabat on Šabat Nachamu – lohutuse/tröösti šabat. Kogu rahvas peaks rõõmustama ja usaldama .....
Šabat šalom, kallid! Täna on Šabat Nachamu – lohutuse šabat! Šabat pärast Av 9 on lohutuse šabat! Olgu .....
Kas teadsite, et kahte pühapäevase jumalateenistuse toetamiseks kõige sagedamini kasutatud Pühakirja salmi tõlgendatakse sageli valesti? Avastage piibellikud tõendid, .....
Heebrea sõna Šabat (Sabbath) on puhkuse kingitus, mida mainiti esmakordselt loomisloos. Pärast seda, kui Jumal lõi maailma kuue .....
Subbotnikud ehk šabati pidajad, kes pidasid hingamispäeva laupäeval, nagu Vanas Testamendis, mitte pühapäeval, tekkisid 18. sajandil vaimse kristliku .....
Jeesus Kristus ja Tema jüngrid pidasid šabatit väljendades see läbi armastust ja kuulekust Taevasele Isale. Nad ootasid aukartusega .....
Teie Piibel näitab selgelt, et Jeesus Kristus ja algkirik pidasid seitsmenda päeva šabatit. Nii tegid ka Tema esimesed .....
