Apostlite tegude raamatust loeme, kuidas Jeesus pärast ülestõusmist ilmus apostlitele „nelikümmend päeva” ja rääkis neile „Jumala riigist” (Ap 1:3).
Ja see lisandub veel kolmele aastale, mille nad veetsid koos Temaga enne ristilöömist, istudes Tema jalge ees ja neelates Tema sõna. Nüüd oli Tal aeg sellelt maalt lahkuda, nii et apostlid küsisid Temalt salmis 6: „Issand, kas sa sel ajal taastad Iisraeli kuningriigi?”
See tundus õigustatud küsimus.
Lõppude lõpuks rääkis Ta neile “Jumala Kuningriigist” rohkem kui 40 päeva.
Ta oli neile juba rääkinud oma tulekust Jeruusalemma (vt Matteuse 24; Luuka 21; Markuse 13).
Ja Ta ütles neile isegi kord järgmist:
“Tõesti, ma ütlen teile, kes olete mulle järgnenud, uuestisündimises, kui Inimese Poeg istub oma kirkuse troonile, istute ka teie kaheteistkümnele troonile Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle kohut mõistma.” (Matteuse evangeelium 19:28).
Nüüd küsisid nad Temalt: „Kas see juhtub nüüd, kui Sa tõused taevasse? Kas kõik Sinu lubadused Iisraelile ja kõik Sinu eesmärgid selle maailma kohta saavad lähipäevil täidetud?”
Kuulsa teoloogi ja kommentaatori John Calvini sõnul tegid nad väga suure vea.
Ta kirjutas:
„Ta näitab, et apostlid kogunesid kokku, kui see küsimus oli tõstatatud, et me teaksime, et see ei tekkinud ühe või kahe isiku rumaluse tõttu, vaid see oli ajendatud nende kõigi ühisel nõusolekul; kuid hämmastav on nende ebaviisakus, et kui neid oli terve kolme aasta jooksul usinalt juhendatud, siis paljastavad nad selle, et on sama teadmatud kui siis, kui nad ei oleks sõnagi kuulnud. Selles küsimuses on sama palju vigu kui sõnu.”
See on tõsine noomitus, eriti kui arvestada tõsiasjaga, et nad olid just 40 päeva ülestõusnud Issandaga rääkinud mõnest neist probleemidest.
Kas nad tõesti panid niipalju mööda?
Calvin jätkab:
„Nad küsivad Temalt kuningriigi kohta; kuid nad unistavad maisest kuningriigist, mis peaks olema täidetud rikkuse, hõrgutiste, välismaailma ja sarnaste hüvedega; ja soovivad pühendada praeguse aja selle taastamiseks. Nad tahavad enne lahingut võita; nii et juba enne tööle asumist saaksid nad palka. Nad on suures eksitus, sest piiravad Kristuse Kuningriiki, mis peab levima kõikjale, isegi maailma kõige kaugematesse nurkadesse, lihaliku Iisraeliga.”
See tähendab, et nende viga oli Calvini sõnul see, et nad ei näinud, et Kristuse kuningriik ulatub kaugele üle Iisraeli piiride.
See on muidugi tõsi, kuid see oli osa Messia visioonist ja juudi õpetusest, nimelt sellest, et Messia tulekuga Iisraeli saabub rahvastele lunastus (vt näiteks Jesaja 2:1-4).
Calvin väitis ka, et nad mõistsid valesti Jumala plaani ajastust, mis oli kindlasti õiglane kriitika. See on aga viga, milles paljud prohvetid on sajandite jooksul süüdi olnud (vt 1. Peetruse 1:10-12).
Apostlid ei väärinud sugugi Calvini karmi noomitust: “Nad näitasid, kui halvad jüngrid nad nii hea Õpetaja alluvuses olid.”
Sellepärast Jeesus ei noominud neid selle küsimuse pärast, nagu oleks see põhimõtteliselt vale olnud. Ta lihtsalt ütles neile, et see ei ole see, millele nad peaksid praegu keskenduma:
„Tema aga ütles neile: „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud, vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.”” (Ap 1:7-8).
Teisisõnu, see on suurepärane küsimus, kuid Isa peab vastust teadma. Teie keskenduge Messia surma ja ülestõusmise tunnistamisele Jeruusalemmast kuni maa äärteni.
Nagu märkis messiaanlik juudi õpetlane David Stern oma kommentaaris Juutide Uue Testamendi kohta:
„Kui jüngrid küsisid, kas ta taastab nüüd Iisraelis autokraatia, vastas Ješua: „Ei ole teie osa teada aegu ja tunde, mis Isa on iseenese meelevallaga seadnud.” Siin näeme vastupidist sellele, mida väidab asendusteoloogia, nimelt, et kuningriik taastatakse Iisraelile kindlasti. “Varjatud asjad kuuluvad Issandale (5. Moosese 29:29).”
Seoses mõistega “asendusteoloogia” jätkab Stern:
“On olemas iidne, laialt levinud ja kahjulik kristlik õpetus, et kirik on “uus” või “vaimne” Iisrael, mis asendab juute kui Jumala rahvast. Selle vaate kohaselt, mida tuntakse asendusteoloogia, lepinguteoloogia, kuningriigi nüüd-teoloogia, domineerimise teoloogia, ülesehitusteoloogia (Inglismaal taastamise) nime all, tühistati Jumala tõotused Iisraelile, kui “need juudid” keeldusid Jeesust vastu võtmast (hoolimata sellest, et kõik esimesed usklikud olid juudid). See on valeõpetus, mis seab kahtluse alla Jumala õigluse ja viitab sellele, et Ta ei täida oma lubadusi ning on saanud õigustuseks paljudele kiriku antisemiitlikele kuritegudele. See on ka paljude kristlaste rahulolematuse põhjuseks, kes usuvad, et praegusel juutide tagasipöördumisel Iisraelimaale ei ole teoloogilist ega Piibellikku alust.”
Viimasel ajal on hakatud kasutama selliseid termineid nagu “täitmisteoloogia” või “laiendusteoloogia”, kusjuures paljud kristlikud juhid peavad terminit “asendusteoloogia” nii eksitavaks (nende endi veendumuste osas) kui ka negatiivseks (ajaloolise kristliku antisemitismi valguses).
Kuid mõlemal juhul on lõpptulemus sama: varem Iisraeli rahvale antud lubadused ei kehti enam juudi rahva kohta.
Selle asemel öeldakse meile, et need täitusid Kristuses või laienesid kõigile usklikele.
Kuigi asendusteoloogia õpetuste erinevad vormid on segunenud ilusate, Jeesust austavate tõdedega, on kõigi nende teoloogiliste väljenduste lõpptulemus sama.
Seetõttu ei ole üllatav, et kristlased, kes kalduvad tänapäeval Iisraeli riigi suhtes kõige kriitilisemalt suhtuma, on need, kes järgivad mingit asendusteoloogiat. Ja vastupidi, just need kristlased mõistavad, et seesama Jumal, kes Iisraeli laiali ajas, on praegu oma iidset rahvast Iisraeli maale koondamas – just nemad mõistavad, kuidas saatan ise üritab neid hävitada.
Me saame jutlustada Jeesust kui ainsat pääseteed nii juutide kui ka paganate jaoks (nagu mina).
Võime rõhutada, et Jeesuses oleme kõik võrdsed, ilma klassi- või kastisüsteemita (ja see on tõsi).
Ja me võime nõuda õiglust ja võrdsust nii iisraellaste kui ka nende Palestiina naabrite jaoks (mida me peaksime tegema).
Kuid ärgem tehkem seda Jumala Iisraelile antud lepingutõotuste arvelt.
Nagu Paulus kirjutas:
„Evangeeliumi poolelt vaadates on nad küll Jumala vaenlased teie heaks, aga valiku poolelt vaadates on nad armastatud esiisade pärast. Jumal ei kahetse ju oma armuande ega kutsumist.” (Rm 11:28-29).
Ja las kogu Jumala rahvas ütleb “Aamen!”
Postitas Michael Brown / askdrbrown.org
Kujutage ette maailma, kus pole Piiblit, kümmet käsku ega psalme. Kujutage ette maailma, kus pole Aabrahami, Moosest, Siinai .....
Kui Jumal hoolib millestki või kellestki, siis peaksid ka kristlased sellest hoolima. See peaks olema loogiline järeldus, eks? .....
Seni ei taju enamik häid kristlasi juutide teemat või eirab isegi seda, mis on kirjutatud Uues Testamendis. Miks .....
Apostlite tegude 18. peatükk räägib loo apostel Pauluse teenistusest ja väljakutsetest, millega ta silmitsi seisis, kui ta kandis .....
Üks kõige levinumatest valedest messiaanliku judaismi kohta on see, et see "äkitselt" ilmus kahekümnenda sajandi viimasel poolel. Enamik .....
Paljude inimeste reaktsioon sotsiaalvõrgustikes Hamasi kuritegelikule tegevusele Iisraelis tekitas minus mõtteid, mida tahan jagada. Mul on kristlastest sõbrad, .....
