Mis siis ikkagi juhtus Deemasega

Taganemine. Reetmine. Näib, et meie kultuur seisab silmitsi uue pandeemiaga, mida ei põhjusta kuri viirus, vaid pigem isekus ja mittetoimivad suhted. Jeesus ennustas, et see juhtub (Matteuse 24:12), kuid see on sellegipoolest hämmastav.

See ei ole lihtsalt teoreetiline ettekuulutus viimaste päevade kohta, vaid miski, mis on mind isiklikult mõjutanud. Miski vaimses õhkkonnas vallandas mu varjatud hirmud ja emotsionaalsed haavad.

Eelmisel nädalal palvetas üks täiesti võõras inimene minu eest äratuskoosolekul:

“Mulle tundub, et teil on minevikus purunenud suhteid, mis segavad teie praegust suhet.”

Arvasin, et olen kõigist katkenud varasematest suhetest täielikult toibunud, nii et tahtsin temaga selle üle vaielda. Kuid mõne minuti pärast pidin tunnistama, et tema arusaam oli õige.

Järgmisel päeval, kui ma mõnda aega päevikut pidasin, tuli mulle meelde pikk nimekiri inimestest, kes olid viimastel aastatel minu elust lahkunud. Nii valus!

Võib-olla on teil sarnane kogemus olnud. Kui inimesed teist lahkuvad, siis see tekitab meis tavaliselt segaseid tundeid. Te olete kurb. Te leinate. Olete segaduses ja mõtlete, mida te valesti tegite.

Mõeldes nimekirjale, kes on minu elust lahkunud või meie kirikust lahkunud, meenus mulle kogemata üks huvitav tegelane apostel Pauluse elust. Deemast mainitakse ainult kolmes lõigus ja kaks esimest olid väga positiivsed:

Sind tervitavad Epafras, mu kaasvang Kristuses Jeesuses, ning mu kaastöölised Markus, Aristarhos, Deemas ja Luukas.” (Fileemoni 1:23-24).

„Teid tervitavad armas arst Luukas ja Deemas.” (Koloslastele 4:14).

Milline muljetavaldav mees Deemas oli! Paulus lisab ta oma kallite kolleegide nimekirja teenistuses – isegi mainides teda ühes lauses koos Luuka ja Markusega.

Kuid lugu kahjuks nii ei lõpe. Viimane Pauluse meenutus Deemase kohta on järgmine:

„Sest praegust ajastut armastama hakates on Deemas mu maha jätnud ja läinud Tessaloonikasse.” (2Timoteosele 4:10).

Mis saab nii kohutavalt valesti minna? Miski sundis seda usaldusväärset teenistuse töötajat Pauluse juurest lahkuma. Paulus ja tema meeskond muutsid maailma hämmastaval moel – ja ometi Deemas lahkus.

Kas te ei tahaks taustalugu teada? Kas Deemas tundis, et Paulus kohtles teda valesti või mõistis teda valesti? Ridade vahelt lugedes pole Pauluse juhtimisstiili kohati raske ette kujutada.

Kui apostel kirjutas need sõnad oma kunagise ustava kaaslase lahkumise kohta, oli ta Roomas vang, kes peagi mõisteti surma. See peaks olema hoiatuseks meile kõigile: kui meile avaldatakse survet ja me talume kõige rängemaid katsumusi, siis saame teada, kes on meie tõelised sõbrad.

Pauluse selgitus on lühike. Ta ütleb lihtsalt, et Deemas “armastas praegust maailma”. Selle asemel, et otsida esiti Jumala riiki (Matteuse 6:33), näisid Deemasel olevat teised eesmärgid.

Mõeldes Deemase otsusele lahkuda apostellikust meeskonnast, võis Paulus meenutada Jeesuse kainestavat küsimust: “Mis kasu on inimesel, kui ta võidab kogu maailma ja kaotab oma hinge?” (Markuse 8:36). Kas see pole mitte aktuaalne küsimus meie oma põlvkonna jaoks?

Andestus ja hea lõpp

Deemase lugu tuletab meile meelde, et kristliku elu või teenistuse alustamisest ei piisa. Peame ka hästi lõpetama.

Vaid paar salmi pärast Pauluse avaldust Deemase kohta mainib ta veel üht meest, kes kunagi oma meeskonnast lahkus: „Võta Markus ning too ta enesega,
sest ta on väga vajalik mulle abiliseks.” (2. Timoteosele 4:11).

Milline vapustav kontrast. Paulus oli vihane, kui Johannes Markus temast ja Barnabasest nende esimesel misjonireisil eemale läks (Ap 13:13, 15:36-39). Kuid hoolimata sellest ebaõnnestunud algusest lõppes Johannes Markuse jaoks kõik hästi. Paulus andis talle andeks ja ta oli taas apostellikule meeskonnale kasulik. Deemas seevastu alustas hästi, kuid lõpetas halvasti.

Kirikulõhedega seotud inimesed ei süüdista kunagi ennast, nii et ma ei tea, kas Deemas annaks täiesti teistsuguse seletuse selle kohta, miks ta Pauluse hülgas. See on mõistatus, millele me ei pruugi kunagi vastust saada.

Huvitav, mis sai Deemasest pärast seda, kui ta ilmselt maailma asju taga ajas ja Tessaloonikasse suundus. Piibel ei maini teda enam kunagi, mis paneb mind uskuma, et tema elu ei olnud muljetavaldav.

Kas saate sellest aru?

Võib-olla tegid teile haiget sellised inimesed nagu Deemas. Kunagi olid nad ustavad sõbrad ja kaastöölised, kes olid innukad Jeesust teenima ja püüdsid levitada Jumala kuningriiki. Siis järsku nad kadusid ja hakkasid muid huve taga ajama.

Või tegid teile haiget sellised inimesed nagu Paulus, tugevad ja energilised juhid, keda oli raske järgida. Te tundsite, et ainus viis mõistuse säilitamiseks on lahkuda.

Selgub, et Deemas polnud ainus, kes jättis Pauluse tema suurima vajaduse tunnil maha:

“Kui ma esimest korda kohtus enese eest kostsin, siis ei seisnud keegi mu kõrval, vaid kõik jätsid mu maha. Ärgu pandagu seda neile süüks!” (2. Timoteose 4:16).

Kas tunnete siin Pauluse kannatusi? Tema kõrval polnud kedagi: mahajäetud kõigi poolt ja hüljatud inimeste poolt, kellele ta oma elu pühendas.

Ometi teadis Paulus, et ta peab andestama inimestele, kes olid ta reetnud ja hüljanud, täpselt nagu teie ja mina peame sarnastes olukordades tegema.

Kuidas suutis Paulus need valusad ajad üle elada, kui usaldusväärsed sõbrad ja teenistuspartnerid ta hülgasid? Ta annab selle kauni selgituse: „Aga Issand seisis minu kõrval ja tegi mu vägevaks.” (2. Timoteose 4:17).

Milline suurepärane uudis meile! Jah, meie inimsuhetes tuleb ette pettumuste ja isegi reetmise aegu. Ometi pole paremat aega meeles pidada, et võime alati loota Tema peale, kes lubas meid mitte kunagi maha jätta ega hüljata (Heebrealastele 13:5-6).

Minu palve

Kui ärkamiskoosolekul minu eest palvetanud naine ütles, et mind on endiselt mõjutanud mineviku katkenud suhted, ei tahtnud ma seda kuulda. Kaitsesin ennast ja vaidlesin. “Ei, minuga on kõik korras!” Tahtsin vastu vaielda. “Ma olen sellega leppinud ja see on okei!”

Kui aga Püha Vaim mu südant uuris, siis selgus, et mul pole veel kõik korras. Vajasin natuke aega, et oma valud läbi töötada, andestada neile, kes mu maha jätsid, ja otsida Jumala sügavat tervendamist oma südames.

Olenemata sellest, kas olete Paulus, Deemas või Johannes Markus, kannatate paratamatult suhete katkemise ja emotsionaalsete haavade käes. Ainus küsimus on, kuidas te reageerite. Kas lasete Issandal valada oma armastust teie haavade ravimiseks või trambite lihtsalt jalgu ja kõnnite minema?

Näib, et Deemase lugu lõppes traagiliselt unustuse, usust taganemise ja reetmisega. Kuid see pole see, mida Jumal teile ja minule on ette määranud. Meil on veel aega selleks, et kõik hästi lõppeks!

Jim Buchan jimbuchan.com