Viimase paari aasta jooksul on mu keha toidule imelikult reageerinud. Kui ma ütlen imelikult, siis pean silmas kohutavalt. Selle asemel, et mu keha toitainete ja elementidega varustada, varustavad paljud toidud mind väikeste mürgi annustega. Mis toitained need on ja millistes kogustes? Ma ei tea. Tegelikult ei tea tõesti keegi – ja see on halvim osa.
Kui valu läbistab mu keha ja kõht paisub, siis tean, et reaktsioon on alanud. Enamasti on mu ainus kaitse rohkem magada ja rohkem ravimeid võtta, teades, et haigus möödub mõne päevaga. Vahel aga muretsen, et mu kehas on tõesti midagi valesti ja ma suren. Ma tunnen end nagu Humpty Dumpty: kõik kuninglikud ratsaväed ja kõik kuninga mehed – ning kõik meditsiinispetsialistid ja terviklikud looduslikud abinõud – ei suuda mu seedesüsteemi uuesti tööle saada. Viimase nelja aasta jooksul on mul olnud ravimikapis hunnik kummaliselt sildistatud plastpudeleid, kuid sellest pole palju abi olnud.
Mõnikord sulgeb Jumal uksed ja aknad
Kuna mul oli peaaegu pidev valu ja ebamugavustunne, aitas mind Jared S. Wilson. Ta kirjeldas väga ilusti, mida tähendab olla murtud ja samas Jumala poolt armastatud. Ta teab, mis tunne on lahti lasta köiest, millest me kõik kinni hoiame, ja lasta Jeesusel see mees kinni püüda.
Wilson kirjutab:
„Ma ei nõustu kristlike juhtide ergutamisega, kui nad hüüavad: „Jookske oma unistuse järele!” Asi pole selles, et ma pole rahul või oleksin kade inimeste üle, kes tahavad oma unistusi täita, vaid arvan, et me ei mõista täielikult, kui raske on tõmmata piiri oma unistuste tagaajamise ja Jumala tahte järgimise vahel Kristuses.
Vaadake, võib -olla kavatseb Jumal meid kahandada. Tema plaan meie jaoks võib olla, et me isiklikult ebaõnnestuksime. Võib-olla, kui mõni teine uks sulgub, ei tulene see mitte sellest, et Ta kavatseb akna avada, vaid sellest, et Ta teeb ettevalmistusi selleks, et kogu hoone teie peale kokku variseks. Küsimus, mille peame endalt küsima, on: “Kas Kristusest piisab mulle?” (Kõigi ajalugu, 122)
See lõik kajastab kristluses mõtisklusteemat, mis on isegi parimate kirikute puhul sageli tähelepanuta jäetud: homne päev ei pruugi olla parem kui täna.
Mõnikord tähendab kahanemine surma
Wilsoni tsitaadi kahte punkti saab illustreerida, kui heita kiire pilk Ristija Johannese elule. Esiteks erandi avaldus. Ristija Johannes ütles Jeesusele viidates: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema” (Johannese 3:30). Johannes soovis, et Jeesus astuks hoopis tähelepanu keskpunkti, tuues meile näite kahanemise igavesest ilust siin ja praegu.
Teiseks paljastab Wilson kristlikus žargoonis sageli esineva fraasi: suletud uks tähendab alati teist (paremat!) võimalust. Aga seda ei pruugi juhtuda – kindlasti mitte Johannese puhul. Kui Jumal saatis Johannese vanglasse, siis ei pääsenud ta sealt kunagi välja. Ta hukati seal (Matteuse 14: 1–12).
Kuid enne Johannese tapmist saatis ta inimesi Jeesuse juurde küsima, kas Ta on Messias või peab kedagi teist ootama (Mt 11: 1-3). Selle asemel, et oma usku üles õhutada, toimisid Johannese elu kohutavad asjaolud mürgina, põhjustades kahtlusi ja pettumust. Lihtsalt ta ei tundunud, et Jeesus tegi seda, mida Messialt oodati. Kui Jeesus tuli vange vabastama (Luuka 4:18), siis miks ma olen endiselt vangis?
Esitame küsimuse veelgi teravamalt: vanglas küsis Johannes, kas Jeesusest piisab talle isegi siis, kui ta peab tõesti kahanema ja ilmselt peagi surema.
Kas Kristusest piisab?
Ja me esitame sageli sarnase küsimuse. Kas Jeesusest piisab meile, kui uks sulgub ja Jumal akent ei ava?
Jah, piisab.
Kui seisate õige asja eest ja lähete vanglasse (nagu Johannese puhul); kui teil on vähk; kui kaotate töö; kui teie maja röövitakse; kui teie vanemad lahutavad; kui olete haige ja lamate põrandal ning teie lapsed küsivad: “Isa, kas sinuga on kõik korras?” Jeesus on jätkuvalt Jeesus. Ja Temast piisab teile.
Kui apostel Paulus palvetas korduvalt, et tema raskused kõrvaldataks, ütles Jumal talle: „Sulle piisab Minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” (2Kr 12: 9). Mujal tuletab Jumal oma rahvale meelde: „Ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Jesaja 41:10).
Täna, kui oled nõrk, siis tea, et Jeesus on tugev ja Ta armastab sind väga, isegi kui sa ei saa aru, miks sul valus on ja milline on Jumala plaan selles. Meie viletsused „saavutavad meile määratult suure igavese au,” (2Kr 4:17). Isegi kui kogu maja variseb kokku ja kukub, siis ei purune meie alus Kristuses kunagi.
Autor Benjamin Vrbichek / © 2018 Veebisait: desiringGod.org
Allikas: https://ieshua.org/inogda-bog-prosto-zakryvaet-dveri.htm
"Jumal ütleb, et Ma avan teie ees uued uksed. Ärge kartke nendest ustest sisse minna! Uued võimalused! Tulevad .....
Kannatavad inimesed küsivad sageli: "Mis õppetundi püüab Jumal mulle selle raskuse kaudu anda?" Nende sõbrad küsivad neilt: "Mida .....
Kes palvetab millegi eest ja siis keeldub sellest, mille eest ta palvetas? Eriti kui vastus on käeulatuses? Mõeldamatu, .....
Ruslan Andreitšenko koos abikaasa Svetlanaga, on teinud misjonitööd Mongoolias alates 1994. aastast. Vanemad, kelle kõik viis last on .....
Carl Lawrence jutustas oma raamatus "The Coming Influence of China" loo sellest, kuidas 1990. aastate keskel tulid kaks .....
Kõik teavad, et kannatused on osa elust, kuid keegi ei hoiata Teid, et mõnikord tuleb neid raskusi hunnikute .....
Fraas "Siin ma olen!" kõlab kangelaslikult. See sai kuulsaks tänu lõigule Jesaja raamatust. See oli prohveti julge vastus .....
