Tänapäeval, kui keegi kasutab mõistet “vilist”, võrdsustatakse see sageli millegi ebakultuurse või isegi barbaarsega. Mida rohkem me aga arheoloogia kaudu õpime, seda enam veendume, et see stereotüüp on äärmiselt ebatäpne.
Pealegi on see stereotüüp negatiivselt mõjutanud meie arusaama iidse Iisraeli piiblikonfliktidest. Ja kuigi enamik teab, et see iidne inimrühm on juba ammu ajaloo lehtedele kadunud, ei pruugi mõned aru saada, et me räägime nende mõjust ka tänapäeval.
Kes olid vilistid?
Enamik ajaloolasi nõustub, et vilistide esivanemad kuulusid ränderühma nimega “mererahvas”. Nad rändasid Egeuse mere piirkonnast itta millalgi 13. sajandil eKr pärast piirkondliku ühiskonna kokkuvarisemist.
Üks mererahva rühmadest kandis nime “Pelesheth”, millest pärineb nimi “vilist”. Aamos osutas ka sellele merenduse päritolule, kui ta kirjutas:
“Eks ole mina toonud… vilistid Kaftoorist?…” (9:7)
Kaftoor viitab tavaliselt Kreeta suurimale saarele.
Kuigi 1. Moosese raamat kirjeldab viliste, kes arvatakse olevat pärit ka kaugetelt Egeuse mere saartelt, ja 5. Moosese 2:23 väidab, et Kaftoori rahvas vallutas Gaza ja elas seal, näib, et kuni 13. sajandini eKr põhilist rännet ei toimunud.
Mererahvas Lähis-Idas
Peleshetti mainiti esimest korda ajalooürikutes Egiptuse kirjutistes 12. sajandil eKr. Ja see mainimine pole positiivne.
Seal on kirjas, et rühm “mereinimesi” ründas Egiptust maalt ja merelt. Nad said purustava kaotuse osaliseks ja osa ründavast väest hävis täielikult.
Peleshetid olid aga üks ellujäänud rühmadest. Tõenäoliselt viis vaarao Ramses III vastutasuks vasallsõltuvuse eest mõned orjusesse ja teised asutas elama kaugetesse linnadesse Egiptuse põhjapiiril.
Nii sattusid nad Kaanani edelaosasse, eriti Gazasse, Askeloni ja Ashdodi. Vaarao tahtis neid sinna ilmselt kaitseliiniks Aasiast pärit rünnakute vastu.
Kuna nende saabumine tõi piirkonnale sõja ja hävingu, on keelelisest vaatenurgast lihtne mõista, kuidas nad said oma nime peleshet (mis tõlgituna kõlas nagu vilistid). Juudi ja Egiptuse allikate järgi tähendab see sõna otsetõlkes “sissetungijaid” või “võõraid”.
Peleshetist saab omaette rahvas
Pärast egiptlaste käest lüüasaamist ja Kaanani lõunarannikule elama asumist eristusid vilistid lõpuks iseseisva ja kultuurilise jõuna.
Neist sai kiiresti see, mida ajalugu nimetab vilistide viielinnaks – viieks linnaks, mille hulka kuulusid linnriigid Gaza, Aškelon, Ašdod, Ekron ja Gath.
Nende kiirele kasvule ja tugevusele aitasid kaasa teadmised merest. Muistses maailmas tõid osavad kaupmehed kaugete maade meresadamatest kultuurieksemplare, aardeid ja uusimat tehnikat, eriti relvade vallas.
See andis õitsvale “välismaiste sissetungijate” kultuurile olulise piirkondliku eelise.
Vilistid muutusid peagi oluliseks ohuks kokkuvarisevatele kaananlaste linnriikidele ja äsja elama asunud iisraellastele, kui nad liikusid maa poole, mille Jumal oli neile lubanud.
Piibli konfliktid Iisraeli ja vilistide vahel
Erinevalt arenenud vilistidest olid iisraellased ainult endised orjad, kes otsisid kodu. Pärast 430 aastat Egiptuses vangistuses veetmist elasid nad veel 40 aastat kõrbes.
Iisraellased olid äsja vabastatud orjad ja madala tehnoloogiaga karjarahvas, kui nad saabusid tõotatud maale. Nad olid üks suur perekond, kellel oli raskusi üksteisega läbisaamise ja neil puudus sõjaline kogemus.
Selle näilise sotsiaalse võrdluse taga oli iisraellaste hirm kuulda kümnelt maakuulajalt halbu uudiseid ja põhjus, miks Jumal on pidevalt kinnitanud oma juhatust ja juhtimist.
See oleks sarnane sellele, kui tänapäeva beduiinide karjakasvatajad kavatseksid vallutada mõne lääneriigi. Tohutu ebavõrdsus oleks šokeeriv ja kõigile ilmne.
Ilma Jumalata tundsid nad end hiiglastega võrreldes tõeliste jaaniussidena! Ja ometi sisenes Iisrael Jumala abiga tõotatud maale.
Vilistide uus naaber: Iisraeli kuningriik
Sauli valitsemise ajal oli vilistidel Iisraeli hõimude ees veel tehnoloogiline eelis.
Selle eelise säilitamiseks ei lubanud vilistid seppadel Iisraelis viibida, et takistada neil relvi valmistamast. Iisraeli põllumehed pidid ise käima vilistide linnades käsitööriistu teritamas.
See plaan toimis selgelt, sest 1. Saamueli 13:22 ütleb, et ainult Saulil ja Joonatanil olid Iisraelis mõõgad. Kas te kujutate ette, et kogu kuningriigis oli ainult kaks mõõka? Pole ime, et Iisrael vajas, et Jumal oleks nende poolel!
Ja paar aastat hiljem paigutas Jumal pahaaimamatu juudist maakuulaja vilistide viielinna, et konflikti suund ümber pöörata.
Taavet ja vilistid
Me kõik teame lugu, kuidas Taavet astus vastu Koljatile, hiiglaslikule vilistist sõdalasele ja tappis ta (1. Saamueli 17). Kuid see oli alles noore juudi kangelase ja vilistide vaheliste kokkupõrgete algus.
Pärast aastaid Sauli eest põgenemist põgenes Taavet meeleheitel Gatti vilistite juurde ja seal sai ta nende kuninga kujuteldamatu soosingu osaliseks (1. Saamueli 27). See oli sama kuningas, keda Taavet väga kartis ja kelle ees ta käitus nagu hull, kui esimest korda aastaid tagasi teda külastas (1. Saamueli 21:10).
Mõelge korraks kõigile neile keerdkäikudele. 16 lühikese kuu jooksul vilistite juures sai Taavetist üks kuninga peamisi ihukaitsjaid ja arvati, et ta hülgas oma rahva ja ründas nüüd Iisraeli linnu.
Vilisti kuningas ütles Taavetile: “Sa oled minu silmis nii hea nagu Jumala ingel…” Kuigi Pühakiri seda konkreetselt ei ütle, on eeldav, et sellisel tasemel pidi kuningas Taavetit väga usaldama ja on tõenäoline, et Taavet oli kõigist vilistide “riigisaladustest” teadlik.
See hõlmab nende tehnoloogiat, kultuuri, relvastust, aga ka armee suurust ja taktikat. Jumala salaagent 007 oleks seda kõike pealt kuulnud, olles nüüd vilistide Gati kuninga usaldusväärne peaihukaitsja.
Jumala salaagent
Taavet rakendas kõik need teadmised vaikselt ellu.
Selleks ajaks, kui kogu Iisrael Taaveti kuningaks kroonis, ütleb 1. Ajaraamat 12, et Taaveti juurde tulnud iisraellased olid osavad vibu, kilpide ja odade kasutamises, olid lahinguks relvastatud igasuguste sõjalrelvadega ja suutsid rivvi seista.
See on hämmastav tehniline täiustus relvade osas võrreldes ajaga, mil Saulil ja Joonatanil oli kogu Iisraeli jaoks vaid kaks mõõka!
On ainult üks viis, kuidas Iisrael oleks saanud need sõjalised saladused nii kiiresti omandada – ja see on Taavet: sõdalane/spioon/kuningas! Nüüd järgnes rahvas talle kogu hingest. Mehe kaudu, kes oli Tema südame järgi muutis Jumal Iisraeli saatuse.
Kõik muutub
Kui Saul tapeti ja Taavet krooniti kogu Iisraeli kuningaks, pidid vilistid sellest kindlasti kuulma. 2. Saamueli 5:17 ütleb, et „kõik vilistid läksid Taavetit otsima.” See oli isiklik reetmine ja vilistid tahtsid kätte maksta.
Sellest hetkest peale ei olnud Iisrael aga Taaveti ja Issanda juhtimisel enam kõrvaline. Neil olid tööalased teadmised relvadest ja taktikast ja nad teadsid täpselt, kuidas igas lahingus viliste võita.
Ja lõpuks, nagu on öeldud 1. Ajaraamatus 18:1, alistas Taavet vilistid ja vallutas Gati… jah, sama Gati, kuhu ta oli kõik need aastad tagasi põgenenud.
Jumala salaagent-spioon-kuningas muutis sündmuste käiku Jumala valitud maal. Piibel ütleb, et oma elu lõpupoole tõi Taavet Iisraelile rahu igal rindel. Ja vilistid ei taastunud kunagi täielikult sellest kaotusest.
Mis juhtus vilistidega?
Vilistid jäid Iisraeli jaoks ähvardavaks probleemiks ka pärast Taaveti ja tema poja Saalomoni valitsemist. Kuid mitmed prohvetid rääkisid sellest, et Jumal hävitas vilistide rahva ja kultuuri täielikult. Aamos 1:8 ütleb meile:
“Ja ma hävitan Asdodist elanikud ning Askelonist valitsuskepihoidja. Ma pööran oma käe Ekroni vastu ja vilistite jääk hukkub, ütleb Issand Jumal.”
See juhtus lõpuks, kui Babüloonia kuningas Nebukadnetsar vilistid vallutas ja küüditas. Jah, see oli sama kuningas, kes alustas juudi rahva Babüloonia vangipõlve.
Võib-olla pole te eriti kuulnud Babüloonia vilistide vallutamisest. Kuid tõendeid selle hävitamise kohta võib täna näha Ashkeloni arheoloogilise väljakaevamise paigas. Nagu Iisraeli puhul, tapeti või küüditati enamik vilisteid Babüloni.
Kuigi iisraellaste jäänused pöördusid lõpuks oma maale tagasi, assimileerusid vilistid peagi kohaliku foiniikia kultuuriga. Nende oma kultuur suri aeglaselt, kuid kindlalt välja. Nagu Aamos ennustas, kadusid vilistide jäänused ja nende linnad.
Kes on tänapäeval vilistid?
Kuigi vilisteid ei eksisteerinud enam kui 2700 aastat, tunneme nende mõju ka tänapäeval. Kuidas on see võimalik?
Võite selles (ikka veel) roomlasi süüdistada.
Peaaegu 70 aastat pärast templi hävitamist aastal 70 pKr kandsid roomlased juutide mässudest ikka veel suuri kaotusi.
Aastaks 135 pKr. Bar Kochba viimane mäss purustati. Oma võidu kindlustamiseks püüdis raevunud keiser Hadrianus selle nime muutes välja juurida juudi identiteedi ja sidemed piirkonnaga.
Lõppude lõpuks, kui te juudid nende kodumaalt välja ajate, ei saa te seda maad nimetada Juudamaaks.
Nii muutis Hadrianus Juudamaa nime Süüria Palestiinaks. Jah, ta tahtis selle uue nime siduda Iisraeli iidse põlisvaenlase vilistidega. See oli lüüa saanud juudi elanikkonna sihilik solvamine.
Selle nime sõnum oli: teie armastatud rahvast pole enam, elate nüüd vilistide maal. Aja jooksul sai Palestiina Süüria tuntuks Palestiinana.
Iisrael, vilistid, palestiinlased ja välismaalased
Ligi 1800 aasta jooksul toimusid mitmesugused piirkondlikud vallutused, kuid see maa ei olnud kunagi ühegi teise rahvarühma kodumaa ja seal ei ekisteerinud teist ametlikku riiki kui ainult Iisrael. Ükski teine inimrühm ajaloos ei saa nii julget avaldust teha.
See asjaolu võib tekitada muid küsimusi Iisraelis ja iidses vilistilinnas Gazas elavate “võõraste” (või “vilistide”) kohta. Muistsete vilistide või kaananlaste ja Palestiina tänapäevaste elanike vahel pole aga ajaloolist seost.
Kuid igal juhul on Pühakiri täiesti selge, et Iisrael peab olema lahke nende seas elavate võõraste vastu, „sest nad ise olid Egiptusemaal võõrad” (2Ms 23:9). Niisiis juhendab Jumal Tooras oma rahvast järgima sama õigluse seadust nii põliselanike kui ka välismaalase suhtes.
Tänapäeval näeme Jumalat oma Sõna täitmas ja Ta kasutab selleks isegi Iisraeli iidseid ja tänapäevaseid konflikte.
Autor – Doug Hershey / firmisrael.org
Allikas: https://ieshua.org/vdol-poberezhya-do-gazy-kem-byli-filistimlyane-sosedi-izrailya.htm
Võib-olla on Benedict Arnoldi nimi teile tuttav. Aga ma arvan, et te ei tea temast palju. Oma karjääri .....
Aastaid tagasi peteti mind ja minu sõpru Pariisi saabudes 70 dollariga. Üritasime rongijaamas välja mõelda, kuidas piletiautomaadi kaudu .....
Sajandeid tagasi, kui Iisraeli sõdur vaatas lahinguväljale, nägi ta sõjavankrite, hobuste ja sõdurite merd, mis ületasid tunduvalt tema .....
Iisraeli esimese kuninga Sauli elu algus oli paljutõotav. Aga kui te loete 1. Saamueli lõpuni, siis näete tema .....
Paljud usklikud, kellega ma praegu räägin, usuvad, et me elame viimastel päevadel. Paljude inimeste jaoks on peaaegu kinnisideeks .....
Jonathan Cahn ütleb, et juutidel on aeg järgida Hesekieli 45. ja 46. peatükkide sõnu, mis ütlevad: "Kaotage Hamas .....
Piibel seob muusika algusest lõpuni kuningriigiga. Kuningad loovad ja teevad muusikat. Kuningad laulavad. Muusikariistu mainitakse esmakordselt 1. Moosese .....
Hamasi 7. oktoobri rünnak Iisraeli vastu oli nagu midagi antiikaja pimedast ajast. Marodöörid tungisid Iisraeli mitte selleks, et .....
Iisraeli riigi loomine 1948. aastal ei võtnud Lähis-Ida araablastelt märkimisväärsel hulgal maad ära. Iisrael hõivab 0,2% Lähis-Idast. Isegi .....
Jutlustatud Issanda päeva varahommikul, 5. septemberil 1875, C.H. Spurgeoni poolt Newingtoni Metropolitan Tabernacle`is. „Su sulane on niihästi lõvi .....
