Nad jõudsid Maarasse, aga ei saanud Maara vett juua, sest see oli kibe

15. peatüki viimased salmid kujutavad Iisraeli kulgemist kõrbes. Siitsaadik oli neil kõik läinud hästi. Egiptust olid tabanud hirmsad kohtud, mis Iisraeli ei puudutanud; Egiptuse sõjavägi oli uppunud merre ja Iisrael juubeldas. Kõik oli läinud nii, et paremat polnud tahtagi ja äkki, oh häda, nähtavad olukorrad muutusid ja kiituslaulud andsid maad nurinale. “Nad jõudsid Maarasse, aga ei saanud Maara vett juua, sest see oli kibe; seepärast pandi sellele nimeks Maara. Ja rahvas nurises Moosesega, öeldes: „Mida me joome?” (s 23,24). Ning edasi: “Ja kogu Iisraeli laste kogudus nurises kõrbes Moosese ja Aaroni vastu, ja Iisraeli lapsed ütlesid neile: „Oleksime ometi võinud surra Issanda käe läbi Egiptusemaal, kus me istusime lihapottide juures, kus me sõime leiba kõhud täis! Teie aga olete meid toonud siia kõrbesse, et kogu seda kogudust nälga suretada.” (2Ms 16:2-3).

Need ongi kõrbekatsumused: “Mida me sööme?” “Mida me joome?” Maara vesi pani proovile Iisraeli südame ja paljastas tema mässumeelsuse; Jehoova aga tõestas, et pole olemas häda, mida Tema ei suudaks leevendada. Mooses “hüüdis Issanda poole ja Issand näitas temale ühte puud; siis ta heitis selle vette ja vesi muutus magusaks. Seal andis Issand rahvale seaduse ja õiguse, ja seal ta katsus teda läbi” (s 25).

See puu oli imeline eelkujund Sellest, kes Jumala lõpmatu armu tõttu kibedatesse surmavetesse heidetuna igaveseks selle kibeduse ära võttis. Nii võime tõesti öelda: “Surmakibedus on kadunud” ja meile on kingitud igavene ülestõusmise magusus. 26. salm näitab meile lunastatud rahva esimese kõrbeperioodi tähtsust. Sel perioodil haarab inimest kergesti vaimu rahutus, kannatamatus ja nurin. Ainus viis selle vältimiseks on suunata pilk Jeesusele (Hb 12:2).

Tänu Talle, Ta ilmutab End alati just nii, nagu seda nõuavad Tema rahva vajadused, ja Talle kuuluvad hinged, selmet kurta olukordade üle, peaksid nägema neis põhjust pidevalt hüüda Issanda poole. Nõnda annab kõrb meile võimaluse Jumala olemust tundma õpida. Kogeme Tema armu pikameelsust ja Tema allikate külluslikkust. “Ligi nelikümmend aastat talus Ta nende kombeid kõrbes” (Ap 13:18). Vaimulikult häälestatud inimene on alati valmis – ja see on tema suur eelis – oma teedel kohtama kibedat vett; siis saab ta olla tunnistaja, kuidas Issand võtab selle kibeduse ära. “Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Rm 5:3-5).

Aga kõrvuti “Maaraga” on kõrbes ka “Eelim”; kõrvuti kibedate vetega on palmipuude ning veeallikatega oaasid. “Siis nad tulid Eelimisse; seal oli kaksteist veeallikat ja seitsekümmend palmipuud. Ja seal nad lõid leeri üles vee äärde” (27s). Issand valmistab kõrbeteel oma rahvale ka rohelised oaasid, ja kuigi need on haruldased, värskendavad need ometi rändaja vaimu ja elustavad tema südant. Viibimine Eelimis tõi iisraellastele rahu ja lõpetas nende nurisemise. Palmide vari ja allikate värskendav vesi tulid Iisraelile pärast Maara katsumusi üliväga parajal ajal. Eelkujundlikult näitab see pilt Jumala poolt Tema rahvale maa peal antud teenimistöö suuri eeliseid. Arvud “kaksteist” ja “seitsekümmend” on selle teenimistööga tihedas seoses.

Kuid Eelim ei olnud Kaanan. Veeallikad ja palmid olid vaid eelmaitse sellest maast, mis asus teispool viljatut kõrbe. Siin sai Iisrael muidugi kustutada janu ja varjuda kõrvetava kuumuse eest, kuid need olid vaid kõrbe veeallikad ja palmide vari, mis võisid rahvast teel Kaanani poole vaid ajutiselt värskendada ja kinnitada. Niisugune on ka teenimine koguduses: see on allikas, mis täidab meie vajadusi ning kinnitab ja toetab meie hinge, “kuni meie kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täismeheks Kristuse täisea mõõtu mööda,” (Ef. 4:13).

Katkend C. H. Macintoshi raamatust “Moosese viisikraamatu seletused I”

Sulges ukse tema tagant

Kas Noa tundis hirmu Jumala kohtu veevoogude ees? Muidugi mitte. Ta teadis, et kõik need veed ujutavad üle .....

Issanda rist ja Tema tagasitulek

Issanda rist ja Tema tagasitulek on need kaks punkti, mille vahel eksisteerib kogudus. Eelkujundina on need esitatud Aabeli .....

Eenok käis koos Jumalaga

“Eenok käis koos Jumalaga” kolmsada aastat. Usus käimine koos Jumalaga eraldas ta kõigest ümbritsevast, sest käimine koos Jumalaga .....

Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: “Lähme väljale!”

"Ja Kain ütles oma vennale Aabelile: „Lähme väljale!” Ja kui nad väljal olid, tungis Kain oma venna Aabeli .....

Ja Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst!”

 Ja Jumal ütles: „Saagu valgused taevalaotusse eraldama päeva ööst! Tähistagu need seatud aegu, päevi ja aastaid, olgu nad valgusteks taevalaotuses, valgustuseks .....