Naissoost sõjakurjategijad

Natsidest naised olid sama kurjad kui mehed: alates emast, kes külmavereliselt lasi maha juudi lapsed, kuni õdedeni, kes tegid surmalaagrites surmavaid süste.

Blond sakslannast koduperenaine Erna Petri oli naasmas koju pärast osturetke linnas, kui miski jäi talle silma: kuus väikest, peaaegu alasti poissi peitis end hirmust maatee ääres. Olles abielus SS-i kõrgema ohvitseriga, teadis 23-aastane naine kohe, kes nad on.

Nad pidid olema juudid, kellest ta oli kuulnud – need, kes põgenesid rongilt, mis viis nad hävitamislaagrisse. Aga ta oli ise kahe lapse ema. Nii viis ta nälgivad ja ehmunud lapsed koju, rahustas nad maha ja andis süüa.

Seejärel viis ta kõik kuus – noorima kuueaastase, vanima 12aastase – metsa, rivistas nad kaevu äärde ja tulistas neid metoodiliselt ükshaaval püstolist kuklasse.

See skisofreeniline kombinatsioon ühel minutil soojasüdamelisest emast ja järgmisel hetkel külmaverelisest tapjast on mõistatus ja see, mis nüüd paljastatakse raamatus, mis põhineb aastatepikkusel vanade arhiivide uurimisel, näitab Kolmandat Reichi julmemalt kui kunagi varem.

Sest Erna polnud sugugi kõrvalekalle. Holokaustiajaloolane professor Wendy Lower on raamatus, mida ta kõnekalt nimetab “Hitleri raevudeks”, avastanud kümnete tuhandete saksa naiste – palju rohkemate, kui varem ette kujutati – kaasosaluse massilistes, koletuslikes ja mõrvarlikes tegevuses, mille kohta me tahaksime mõelda, et nn. õrnema soo esindajad olid selleks võimetud.

Holokausti on üldiselt peetud meeste poolt toime pandud kuriteoks. Valdav enamus Nürnbergi ja teistel sõjakuritegude kohtuprotsessidel süüdistatutest olid mehed. Need vähesed naised, kes kunagi vastutusele võeti, olid kurikuulsad koonduslaagri valvurid – näiteks Irma Grese ja Ilse Koch –, kelle kurjus oli nii äärmuslik, et neid võis kirjeldada hälvikute ja metsalistena, mitte kuidagi naistena.

Ultra-matšo natsi-Saksamaa oli meeste maailm. Valdav enamik naisi oli Hitleri käsul piirdunud oma tegevusega Kinderi, Küche, Kirchega – laste, köögi ja kirikuga. Seega, kui asi puudutas vastutust holokausti ja muude Kolmanda Reichi pahede eest, siis olid nad konksu otsast lahti.

Aga see on lihtsalt jama. Naised kaasati moraalselt pankrotistunud vandenõusse, milleks oli Hitleri Saksamaa, sama põhjalikult kui mehed – enamasti madalamal tasemel, kui oli tegemist otsese tegevusega, kuid nad olid samamoodi süüdi.

Iroonilisel kombel olid professionaalsed hooldajad need, kes esimesena sellesse kurja võrku jäid. Alates hetkest, kui natsid tulid võimule ja kehtestasid aaria rassipuhtuse poliitika, tapsid lugematud meditsiiniõed, kelle põlled olid täidetud morfiiniviaalide ja nõeltega, rutiinselt füüsilise ja vaimse puudega inimesi.

Pauline Kneissler töötas Lõuna-Saksamaa eutanaasia haiglas Grafenecki lossis ja tuuritas vaimuhaiglates, valides päevas välja 70 patsienti. Lossis lasti neile gaasi, mis tema arvates ei olnudki nii hull, sest “surm gaasi läbi ei tee haiget.”

Vahepeal reetsid ämmaemandad terve põlvkonna Saksa naisi, teatades veel sündimata laste ja vastsündinute defektidest ning soovitades aborte, eutanaasiat ning emade steriliseerimist.

Algusest peale tegid naised julmi otsuseid elu ja surma kohta, vähendades moraalseid tundeid. Piir oli ületatud. See ei olnud suur samm, kui rassipuhastusprotsess jõudis miljonite juutide hävitamise lõpplahenduseni.

Et juudid olid vaenlased, siis suhtusid miljonid naised nende hävitamisse enesestmõistetavalt ja hiljem eitasid nad, et olid teadlikud sellest, mis nende nina all toimus. Nad olid teatud standardite järgi “holokausti esmased tunnistajad.”

Kõige hullem pahameeletorm leidis aset “metsikus idas”, Hitleri äsja (sõjalise vallutuse teel) omandatud aladel Poolas, Ukrainas ja mujal vallutatud Venemaa osades. Vähemalt pool miljonit noort naist ühines selle koloniseerimisprotsessiga ja neist said enneolematu ulatusega genotsiidi kaasosalised.

Suur hulk sekretäre kirjutasid näiteks üles tapmiskäsklusi ja esitasid andmeid tapatalgute kohta. See asetas nad natside mõrvamasinate keskmesse, kuid nad, nagu paljud teisedki, otsustasid oma silmad sulgeda ja saada kasu oma lähedusest võimule.

Aga kuidas nad oma vabadel päevadel maal piknikut pidades küll ei märganud massihaudu varjavaid künkaid ja mädanenud laipade haisu? Kelle riideid ja vara – mis rööviti getodest või konfiskeeriti laagrites ja tapmisväljadel –, nad arvasid, et nad kataloogivad kodumaal ümberjagamiseks?

Rongitäied röövsaaki sõitsid tagasi Saksamaale “ajaloo suurima organiseeritud röövimise kampaaniaga”. Ja sakslannad olid selle peamiste agentide ja kasusaajate hulgas.

Allikas: Female War Criminals (petahtikvah.com)

Natside vangilaager

Teise maailmasõja ajal õppisid paljud inimesed Issandat tundma ja Teda usaldama. Üks nendest oli inglane, keda hoiti pikka .....

Kui natside kaastöölised kolisid Corrie Ten Boomi koju

See on üks maailma armastatumaid lugusid julgusest ja kaastundest – Hollandi kellasseppade perekond, kes liitus päästevõrgustikuga, mis päästis .....

Miks lendas natsi sõjakurjategija poeg Iisraeli?

Werner Oder on SS Scharführer Wilhelm Oderi poeg, kes osales II maailmasõja ajal ligikaudu kahe tuhande juudi mehe, .....

Palun ärge öelge mulle, et Jumal karistab juute, eriti tänapäeval

Juutide ja kristlaste vahel on paljudes valdkondades üksmeel. Näiteks rõhutavad mõlemad Jumala- ja ligimesearmastuse fundamentaalset tähtsust, aga ka .....

Juri Sipko: Natsid pommitasid Kiievit siis ja pommitavad täna…

Mõtlesin siin üks päev. See on raske asi. Väljakannatamatult raske. Selline asi, kus rakettide viunumine ja kiirabi sireenide .....

Hitler vs. Jeesus

Martin Luther on peamiselt tuntud kahe asja poolest: 1. Reformatsiooni teoloogia. 2. Raevukas antisemitism elu lõpus. See natsiplakat .....

Iisraeli süüdistamine genotsiidis on lihtsalt ennekuulmatu

Võite arvata, et Iisraeli reaktsioon 7. oktoobri sündmustele on ebaproportsionaalne. Võib isegi arvata, et mingil määral on IDF .....