Öösel patune, päeval pühak?

Valdav enamus “usklikke” seostab oma majanduslikku ja tööalast õitsengut sellega, et Jumal kiidab nende elustiili heaks ja et nende puhul ei mõjuta “patt” nende suhteid Jumalaga.

Sellised inimesed usuvad, et nende “öised” patud on Jumala ees kaetud “päevaste” pisarates palvete ja emotsionaalsete lauludega, tõstetud kätega, nimetades seda tegevust “tõeliseks” jumalateenistuseks.

Nende palve keskendub “väga emotsionaalse kahetsuse” kogemusele, mille jooksul nad annavad lubadusi, mis kahjuks kunagi ei täitu. Sellest valemist saab nende eluviis, nad teevad seda ikka ja jälle, samal ajal aga jätkuvalt armastavad pimedust oma südames. Nende üle valitseva patu tõttu kogevad nad palvetades sügavat kurbustunnet, sest nende hing oigab pimeduse koorma all, nad nutavad palju, kuid nimetavad seda “Vaimu külluslikuks võidmiseks”.

Sellised inimesed on enamasti väga emotsionaalsed ja tundlikud ning nende tunnete häält nimetatakse Jumala hääleks ning nad usuvad, et nad on erilised ja Jumala poolt valitud, sest nad usuvad, et Ta on nendega, olenemata asjaolust et nad elavad patus.

Ärge eksige, mu vend, tõeline meeleparandus toob kaasa radikaalse elumuutuse, mitte ainult pisarad või ägedad emotsioonid.

„Kurvastus Jumala pärast tekitab muutumatut meeleparandust päästmiseks, aga maine kurbus tekitab surma“ (2Kr 7:10).

Ilma selleta ei ole teie pisaratest läbi imbunud tegevus jumalateenistus „vaimus ja tões”, vaid ainult religioosne tegu, surnud ja eraldatud Jumala tõest ja Kristuse elust. “Maailma kurbus” sünnitab surma, sest kui sa elad edasi “vastavalt lihale, siis sa sured; aga kui Vaimu läbi surmad ihu teod, siis jääd ellu ”(Rm 8:12).

Autor – Valentina Nevmeržitska

Allikas: https://ieshua.org/greshnik-nochyu-svyatoj-dnyom.htm