Õpetage lapsi väärtustama elu vallalisena

Olen 30ndates eluaastates, olen olnud kooliõpetaja viimased seitse aastat ega ole abielus. Kasvasin üles kirikus ja keskkooli astudes tegelesin noorte- ja õpilasteenistusega. Üliõpilaste seas, kellega olen koos töötanud, olen kohanud erinevaid vaateid abielule ja üksindusele. Ja mulle tekitas neil aastatel muret nii täiskasvanute kui ka noorte kommentaarid, milles väljendus väga madal hinnang vallalise elule.

Kui olin kahekümnendate aastate alguses, siis ei meeldinud mulle sellised kommentaarid, sest abielu polnud jätkuvalt Jumala plaan minu elu jaoks. Pidin võitlema valede abieluootustega ja lõpuks vabanema heatahtlike koguduseliikmete poolt saadud valedest sõnumitest.

Tark vaade nii abielule kui vallalise elule pole aga mõeldud ainult täiskasvanutele. Isegi väikesed lapsed saavad, oma vanemate ja teiste koguduseliikmete juhtimisel, võtta vastu Piibelliku vaatenurga. Kui vanemad õpetavad oma lapsi nägema nii vallalise kui ka abieluelu ilu, valmistavad nad oma lapsi ette Jumala parimaks teenimiseks ja ülistamiseks, olenemata sellest, millises staatuses nad oma elus on.

Teie sõnad on olulised

Kirikus üles kasvades olen kuulnud nii vihjete kui ka otseste sõnumitena selliseid arvamusi:

“Sa ei pea ülikoolis käima – abiellud lihtsalt ja su mees hoolitseb sinu eest.”
“Ära muretse, su prints valgel hobusel on kohe nurga taga.”
“Kui soovid abielluda, siis Jumal täidab su soovi õigel ajal.”

Kui ma ütlesin õpilastele, et töötan vallalise elu käsitleva raamatu kallal (nagu keegi loeks sellist raamatut), siis osa neist naeris avalikult, teised aga üritasid mind veenda, et mul on lihtsalt vaja abielluda, muidu ma ei koge tõelist edukust või õnne oma elus.

Lisaks asjaolule, et seda positsiooni omavad noored osaliselt õpilase eas, mõjutab neid ka see, kuidas vanemad ja kirikujuhid räägivad abielust ja vallalisest elust, eriti kui nad viitavad sellele, et lõpuks kõik abielluvad.

Juba väiksest peale võtavad lapsed oma vanemate väärtusi omaks. Seetõttu peavad vanemad kontrollima oma tõekspidamisi abielu ja tsölibaadi kohta ning mõtlema, kuidas nad seda oma lastele edastavad. Kui vanemad lihvivad sihikindlalt oma uskumusi vallalise elu piibellikuks mõistmiseks, siis edastavad nad tõenäolisemalt oma lastele õige seisukoha.

Piibel hindab tsölibaati. Paulus kirjutab: „Vallalistele ja leskedele ma ütlen, et neil läheks paremini, kui nad jääksid nõnda nagu minagi.” (1Kr 7: 8) ja „Ja vallaline naine või neitsi muretseb Issandale kuuluva pärast, kuidas ta võiks olla püha nii ihu kui vaimu poolest, aga abielunaine muretseb maailma asjade pärast, kuidas ta võiks meeldida mehele.”(1Kr 7:34). Kui me sellest lastega räägime, siis peaksime mainima vallalise elu voorusi.

Selle asemel, et öelda: “Me ei jõua su pulmapäeva ära oodata”, võivad vanemad öelda: “Abielu on suurepärane kingitus Jumalalt, kuid meie sügavaim soov on, et oleksite Kristuse sarnased, olenemata sellest, kas loote perekonna või mitte.” See aitab nende lastel omada õiget perspektiivi.

Vanemad peaksid olema ettevaatlikud selles, et nad ei räägiks abielust ja tsölibaadist oma lastele kui kahest eraldi eluteest täiskasvanueas. Isegi kui inimesed saavad lõpuks perekonna, veedavad nad tõenäoliselt mitu aastat oma noorest elust poissmehena ega pruugi pääseda mõneaastasest vallalisepõlvest vanaduses. Selle asemel, et kujutada vallalise staatust, kui midagi, mille eest põgeneda, peaksid vanemad aitama oma lastel mõista, et nad võivad veeta aastaid oma täiskasvanuelust üksi ja neid aastaid tuleks hinnata.

Vormi ootuseid ja plaane

Lisaks sellele, et oma sõnu targalt valida, peaksite oma laste tulevikuootusi ja plaane kujundama mitte fokusseerides ühele pulmale, vaid valmistudes Jumala teenimiseks, olenemata nende perekonnaseisust.

Kuidas seda teha?

Õpetage oma lapsi rääkima oma tulevikust: “Kui see on Jumala tahe.”
Õpetage neid ooteaegu õppimisaegadeks pidama.
Õpetage neid otsima Jumala palet rohkem kui abikaasa palet.
Õpetage neile, et mitmesugused suhted võivad olla kingitused ja kuidas neid õigesti arendada igal aastaajal.
Õpetage neid väärtustama kirikut ja nägema neid usklikke oma Jumala antud perekonnana igal eluhetkel.
Õpetage neid pettumuste ajal siiralt Jumalat usaldama.
Õpetage neile, et mõistlik perekonna loomine tähendab meeleheitliku “üksinduse” ruumi täitmise eristamist soovist ülistada Jumalat.
Õpetage neid ootama – mitte „unistuse täitumist”, vaid seda, mida Jumal teeb nende elus.

Rõõmusta ja nuta igal aastaajal

Ma tean, et paljud vanemad tahavad tõesti oma lapse pulmapäeva näha. Mu kallis isa, kes suri eelmisel aastal, palvetas iga päev, et ma leiaksin jumalakartliku abikaasa ja üks minu suurimaid vaimseid haavu on, et ta ei näe seda päeva enam, kui see saabub.

Kuid mu üksikelu päevil toetasid isa ja ema mu südant; nad nutsid koos minuga, palvetasid koos minuga ja julgustasid mind oma suurima igatsusega: et ma kasvaksin koos Issandaga kõndides ja teeniksin Teda kogu oma elu.

Kui lapsed saavad täiskasvanuks, peavad vanemad ära tundma kõik oma elu aastaajad ja käima koos nendega läbi nende aastaaegade rõõmude ja raskuste. Pulmad on ilmselge rõõmu põhjus. Kuid vanemad peaksid teadlikult rõõmustama ka koos oma täiskasvanud vallaliste lastega, kui nad saavutavad oma kauaoodatud eesmärgid, küpsevad Kristuses ja teenivad koguduses.

Ja kui nende laste südamed on murtud mitmesuguste pettumuste tõttu, siis peaksid nad koos nendega nutma ja suunama nad Kristuse ja Tema koguduse poole kui oma lohutuse allika juurde.

Vanematena kujundate seda tehes oma lastest suured usumehed ja -naised. Jah, nendest meestest ja naistest saaksid imelised jumalamehed ja- naised, kuid kõige tähtsam on see, et nad austavad Jumalat igas olukorras. Ja see on parim pärand, mille võite endast jätta.

Lydia Kinne / thegospelcoalition.org

Allikas: https://ieshua.org/uchite-detej-tsenit-zhizn-ne-v-brake.htm