Paasapühade karikas

Paasapüha öösel tõstame paasapühade karika, tõstame häält ja laulame Haleli (kiitust). Selle iidsetes sõnades ilmutatakse paasapühade saladus nii nagu Taavet selle kohta ütles:

Aga ma võtan vastu lunastuse karika ja hüüan appi Issanda nime. (Psalm 116:4, vene keelse Piibli tõlge. toim. märkus)

Heebrea eksegeedid (kirjanduslike teoste, eriti Piibli tekstide seletajad ja tõlgendajad – toim. märkus) märkasid selles tekstis täiendavaid mõõtmeid. Sõnad Kos Yeshuot (כּוֹס־יְשׁוּע֥וֹת), tõlgituna „lunastuse karikas“, on kirjutatud mitmuses, sõna otseses mõttes „lunastuse karikad“, kus yeshuot – Adonai pääste.

Mõned peavad seda vihjeks paasapühade neljale karikale, teised räägivad kahest erilisest karikast: üks karikas Messia päevadeks ja teine ​​Iisraeli päästmiseks viimastel päevadel Googiga peetavas lahingus [1].

Paasapühad on pääsemise aeg, aga see tuleb läbi karika sümboli. Üks autor isegi ütles, et ilma karikata pole lohutust [2].

Taastamise ja lepituse karikas

Kui mõtleme karikatele ja nende tähenduse erinevatele aspektidele, mida võib leida, siis ma juhiksin teie tähelepanu hämmastavale paralleelile Egiptuses elanud Joosepi karika ja Messia karika vahel. Mõlemad paljastavad süü ja mõlemad räägivad pääsemisest (heebrea keeles geula). Peidetud karikas oli see, mis lõpuks tõi Jaakobi (Iisraeli) ja seitsekümmend inimest Joosepi juurde tagasi. See karikas oli vendade jaoks peidetud ja nad kandsid seda teadmatult oma asjade seas, kuid Joosep taastas oma perekonna just karika abiga.

Lugu karikaga leiab aset siis kui Juuda tuleb Egiptusesse tagasi teravilja ostma. Seekord võtsid nad Egiptuse valitseja (Joosepi) korraldusel oma noorema venna Benjamini endaga kaasa. Selle kohtumise ajal valmistati Joosepile ja vendadele pidulik õhtusöök. Järgmisel hommikul, kui nad oma asju pakkisid, peideti Joosepi karikas Benjamini viljakotti.

Siis ta käskis oma kojaülemat, öeldes: „Täida meeste kotid viljaga, nii palju kui nad jaksavad kanda, ja pane iga mehe raha ta koti suhu. Ja minu karikas, see hõbekarikas, pane noorima venna koti suhu koos ta viljarahaga!” Ja ta tegi, nagu Joosep käskis. (1. Mo 44:1-2)

Nad lahkusid, ühes koormate all ägavate eeslitega, linnast ja väljusid linnaväravast. Aga nad ei jõudnud kaugele minna, kui juba saadeti Joosepi sulane neid taga ajama. Vennad olid šokeeritud kuuldes, et neid isanda karika varastamises süüdistatakse. Kahtlemata nägid nad kõik seda karikat eelmisel õhtul Joosepi juures õhtust süües. Võib-olla tõstis Joosep enne söögi algust karika üles. Juuda teeb siiski julge ja kummalise avalduse:

Vaata, raha, mis me leidsime oma kottide suust, tõime sulle tagasi Kaananimaalt. Kuidas võiksime siis varastada su isanda kojast hõbedat või kulda? (1. Mo 44:8)

See kõlas imelikult, sest see oli liiga karm karistus, mis näis šokeerivat isegi Joosepi teenijat. Pärast kottide kontrollimist teatas teenija neile, et kadunud karikas leiti … Benjamini kotist!

Paasapühade karikas

Kõik neli evangeeliumi kirjeldavad, kuidas paasapühade öösel Yeshua seostab ennast paasapühade karikaga. Luukas räägib, et see karikas võeti pärast õhtusöömaaega:

 Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest  valatakse. (Lk 22:20)

See karikas on päästekarikas, mis on kõrgele tõstetud nii, et kõik näevad seda. Kui me tähistame paasapühi päästekarikaga, siis meenutab see meile karikat, mida kasutati selleks, et ilmutada, et “Joosep on elus” ja mis näitab Messia päästet – osutades sellele, et Yeshua elab!

Nii nagu vennad, tõstame meiegi sümboolselt ülestõusmise karika vastavalt oma traditsioonile, sugupõlvest sugupõlve, mõistmata, et see on varjatud päästesõnum, mille põhiolemus on inimese lepitamine Messia ja meie Taevase Isaga.

Joosepi karikas ei paljastanud mitte ainult seda, et ta oli elus, vaid ka Juuda süüd.

Juuda kannatas pikka aega oma süü tõttu Joosepi ees. Mõned märgivad, et psühholoogilisest vaatepunktist vaadatuna võib järeldada, et Juuda radikaalne kuulutus põhines tema soovil saada karistatud. Saada karistatud nii, et see ületaks kaugelt kõik loogika.

Kui karikas leiti, hüüatas Juuda:

„Mida me oma isandale ütleme? Kuidas peame rääkima ja kuidas endid õigustama? Jumal on avastanud su sulaste süü.  Vaata, me jääme oma isandale sulaseiks, niihästi meie kui see, kelle käest karikas leiti.” (1. Mo 44:16)

Milline tõde paljastati? Kas Juuda tunnistab, et ta võttis karika? Ei, ta väljendab suusõnadega oma leina ja süüd Joosepi paganatele reetmise ja müümise eest. Karikas oli lihtsalt vahend, mis aitas tal leida lepitust.

Kui vennad jõudsid tagasi Joosepi juurde ja neile öeldi, et Benjamin võetakse orjusse, anus Juuda, et teda võetaks Benjamini asemel ja et Benjamin võiks koos teiste vendadega oma isa majja tagasi minna. Sel hetkel ei suutnud Joosep end vaos hoida. Ta saatis Egiptuse sulased minema ja ütles: “Ma olen Joosep, kas mu isa on endiselt elus?” Sel pühal hetkel ilmutas Joosep end oma vendadele. See oli püha hetk, sest siis leidis aset Iisraeli hõimude leppimine. Patt Joosepi vastu anti andeks ja Juuda tõeliselt pattukahetsev süda paljastati.

Palju karikaid ja palju pääsemisi

Neil paasapühadel seisab iga Sederi lauas osaleja ees Issanda lunastuse karikas(Kos Yeshuot). Ma räägin nüüd Messia karikast. Taaveti poeg Yeshua paljastas varjatud päästeplaani, kui tõstis kolmanda paasapühade karika öeldes meile, et see on uue lepingu karikas Tema veres.

Iisrael hoidis seda karikat sümboolselt oma kätes tuhandeid aastaid, kuid vaid vähesed mõistavad, et see on varjatud anum, mis paljastab Iisraeli ja rahvaste lepituse.

Yeshua surm oli paasapühade ohver ja Tema veri oli lepituse tõeline kaitsekate. Nagu üks antiikaja tark ütles, on see pääste (geula) ja lunastuse (kapara) aeg:

“Nii et määrake see kuu minule ja endale, sest ma näen selles paasapühadel verd ja teen lepituse (mekaperi) teie eest.”

Kui tõstame paasapühade karikaid ja laulame Halelis päästekarika kohta, siis pidagem meeles, et on olemas karikas, mis ei paljasta mitte ainult meie patusüü, vaid ka lepituse ja meie pattude katmise paasatalle Jeshua verega. See on päästekarikas, kolmas paasapühade karikas. Kuid Messias jättis viimase karika sellesse aega, kui saame seda koos meiega Tema Taevase Isa Kuningriigis juua.

Nagu me juba varem mainisime, ütles üks iidne autor seda, et Kos Yeshuot on kaks päästekarikat. Üks on mõeldud Messia päevadeks ja viimane päästekarikas on mõeldud viimaste päevade kurbuseks (Bereshit Rabba 88: 5) [3]. Iisraeli jaoks on olemas päästekarikas nii tänase kui ka kõigi tulevaste viletsuste jaoks. Nii nagu avastati Joosepi karikas, mis oli peidetud Benjamini kotti, nii avastatakse ühel päeval ka lunastussõnum Messiast.

Õnnistatud Paasapühi!

[1] «Bereishit Rabbah 88:5», Sefaria, accessed April 19, 2019.
[2] «Otzar Midrashim», Sefaria, accessed April 19, 2019, . “ואין תנחומין אלא בכוס…”
[3] «Shemot Rabbah 15:12», Sefaria, accessed April 19, 2019.

Allikas: http://ieshua.org/pashalnaya-chasha-spaseniya.htm