„Nad tulid Jeesuse juurde ja palusid teda tungivalt: „Ta on tõesti seda väärt, et sa teda aitaksid, sest ta armastab meie rahvast, ta on ehitanud meile ka sünagoogi.”” (Luuka 7:4-5).
“Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, nõndanimetatud Itaalia kohordi pealik, vaga ja jumalakartlik koos terve oma perega; ta jagas rahvale palju almuseid ja palus alati Jumalat.” (Apostlite teod 10:1-2).
Luuka evangeelium ja Apostlite tegude raamat moodustavad ühtse kaheköitelise teose. Arvukad seosed kahe raamatu ja paljude paralleelsete narratiivide vahel viitavad tugevalt sellele, et Ješua imeline missioon Luuka evangeeliumis on apostlite imelise missiooni eelkujund Apostlite tegudes.
Seetõttu kujutab Luuka üldise strateegia osana esimesena paganat, keda Ješua teenimine õnnistas (Lk 7), olles kui ettekuulutus paganast, keda õnnistas apostlite teenistus Apostlite tegudes (Apostlite teod 10). Ja vastupidiselt nende meeste kõrgele auastmele Rooma sõjaväes armastavad mõlemad mehed juudi rahvast tõeliselt (vt ka Ap 10:22).
Ma alandlikult arvan, et Luukas teeb avalduse “normaalse” suhtumise kohta, mida kõik Iisraeli Jumala poolt päästetud paganad peaksid juudi rahva suhtes omama.
Need paralleelsed narratiivid ei too seega esile erandit, vaid reeglit.
Jah, päästmine sõltub ainult usust Ješuasse. Kahtlemata on üle maailma Ješua paganatest järgijaid, kes armastavad Jumalat, kuid ei armasta ühel või teisel põhjusel juudi rahvast. Kuid Luuka vaatenurgast ei ole armastuse puudumine ja/või ükskõiksus Iisraeli vastu kooskõlas Jumala plaaniga ega ka Pühakirjaga. Kas kõik Iisraeli Messia armastajad võtaksid omaks ka sajandeid kestnud Piibliparadigma Iisraeli armastamisest, eriti ajal, mil suurem osa maailmast pöörab Iisraelile selja.
„Aga nüüd ma lähen Jeruusalemma püha rahvast abistama. Makedoonial ja Ahhaial on olnud meeltmööda üht-teist jagada osaduseanniks vaestele Jeruusalemma pühade seas. Neile on see olnud meelepärane. Ka on nad nende võlglased, sest kui paganad on saanud osa nende vaimulikest andidest, siis on ka nende kohus teenida neid aineliselt.” (Rm 15:25-27).