Pakistanis võib Jeesus olla sõimusõna: Rehena lugu kristliku naise igapäevaelust

Rehena* lugu pakub haruldase pilgu Pakistani kristlaste ellu. Pakistanis koheldakse kristlasi sageli teise klassi kodanikena ning igal aastal rõhutakse ja kuritarvitatakse sadu Pakistani naisi lihtsalt sellepärast, et nad on kristlased ja naised.

Pakistani kristlased on sunnitud tegema ühiskonnas kõige madalamalt tasustatud töid. Neid ignoreeritakse paremate töökohtade nimel, neid kiusatakse koolis ja neile ei anta tervishoiuteenust. Jumalateotuses süüdistatud kristlased võivad saada massilise vägivalla ohvriteks, nagu Jaranwalas 2023. aasta augustis.

Kristlikud tüdrukud röövitakse ja sunnitakse abielluma moslemitest meestega. Rohkem kui 600 000 kristlikku naist töötavad Rehena omadega sarnastes tingimustes. See on tema lugu nii nagu ta ise rääkis.

Ahistamine ja diskrimineerimine tööl

Töötan tehases, sest muud võimalust pole. Minu vahetus algab kell 20.00 ja vahel pean öövahetusse tagasi minema.

Mul on 8-aastane poeg Jadoon ja mu enda isa on haige. Kuna ta on üksikvanem, siis ei ole neil teist hooldajat. Seetõttu tunnen end halvasti, et pean nad igal õhtul üksi jätma. Varem unistasin Jadooni kooli panemisest, kuid tundub, et temast saab samamoodi kirjaoskamatu nagu tema ema.

Meil, kristlastel, pole kuskil turvaline olla. Töökohal on ohtlik isegi vihjata oma usule Jeesusesse. Oleme sunnitud varjama oma kristlikku identiteeti ega saa isegi Kristuse nime valjusti mainida.

Mäletan naist, kes töötas minuga samas tehases. Vahetust lõpetades sosistas ta vaikselt sõna “Jeesus”. Töödejuhataja kuulis seda ja keelas tal seda nime enam kunagi mainida. Selle peale hakkas ta naist ahistama ja palus tal oma õlgu hõõruda.

Ühel päeval püüdis ta naisele läheneda. Kui naine vastu lõi, sai töödejuhataja nii vihaseks, et lasi naise töölt lahti. Ta ähvardas naist edasiste tagajärgedega ning paar päeva hiljem süüdistati teda jumalateotuses ja Koraani rüvetamises.

Selline on meie elu Pakistanis.

Teise klassi kodanikud

Kristlastena oleme teisejärgulised kodanikud. Kui sööme koos moslemitega, siis solvame neid, kui võtame toitu samast nõudest. Kui me puudutame nende taldrikut, siis muutub see rüvedaks. Meil pole õigusi ega inimväärikust.

Kristlasest naise positsioon on eriti raske. Kui läksin haiglasse poega sünnitama, siis anti mulle voodi, mille määrdunud linadel oli eelmise sünnituse veri. Teistele naistele anti puhas voodi, aga minul, Isail (urdu keeles “kristlasel”), ei jäänud muud kui räpane voodi.

Mu nõbu rööviti 8-aastaselt ja ta sunniti abielluma moslemi mehega. Olime olnud nagu õed, kasvasime üles ja mängisime koos.

Tema röövimine oli tragöödia, kuid tänapäeval on meie elusituatsioonid väga erinevad. Ta on kolme lapse moslemist ema. Tal on hea elu, piisavalt süüa ja lapsed saavad koolis käia. Siiski peab ta oma lastele islami palveid õpetama.

Ma ei tea, kas ta mäletab enam Jeesust ja kas Jeesus on ikka veel tema südames. Kas ta võib-olla räägib Temaga salaja? Kindlasti ei suuda keegi Jeesust kunagi unustada, kui on Teda kord tundma õppinud?

“Ma ei lase Jeesusest lahti”

Kui ma peaksin valima Jeesuse ja parema elu vahel, siis oleks valik lihtne. Kuigi keegi ei sunni mind valima, küsin siiski endalt ja kõigilt oma usuõdedelt ja -vendadelt Pakistanis: miks me peame valima Jeesuse ja mugava elu ning aktsepteerimise vahel?

Meie olukord on raske, kuid ma julgustan ennast, meenutades vanaema laulusalmi: Kelle juurde me läheksime? Jeesus on ainus tee. Ja ma olen juba valinud: Jeesuse, minu Jeesuse.

Ka mina hoian sellest kinni.

Rehena* lugu on üks tuhandetest sarnastest tõsilugudest Pakistanis. Open Doors korraldab palvetoetust Pakistani kristlastele ja kutsub üles palvetama kõigi nende Pakistanis töötavate välitöötajate eest.

*Nimi muudetud turvakaalutlustel

Allikas: Pakistanissa Jeesus voi olla kirosana: Rehenan tarina kristityn naisen arjesta | Open Doors Finland

Meedia vaikiva müüri taga. Kolm kristlast Indias, Pakistanis ja Somaalias jagavad väljakutseid oma usus navigeerimisel

Ideaaljuhul pööraks meedia inimõiguste kriisidele sobivat tähelepanu, olenemata sellest, mis religioonid on sellega seotud. Tegelikkuses võivad tagakiusatud kristlased .....

Pakistani kristlased ei pea enam koolis islamit õppima

Pakistani valitsus otsustas, et mittemoslemitest õpilased ei pea enam koolis islamit õppima. Föderaalhariduse ja erialase koolituse ministeerium teatas .....

Olukorra ülevaade Jaranwalas Pakistanis: “Aitäh, et tulite palvetama”

Teie annid ja palved aitavad Pakistani Jaranwala kristlasi! Selles artiklis kuulete Sadafi lugu keset kriisi ja seda, kuidas .....

Tagasiside Pakistanist

Meie tänasest zoomi platvormil toimunud rahvusvahelisest jumalateenistusest võttis osa õde Noveen Pakistanist. Alljärgnev on tagasiside temalt: “Peamine on .....

Sallimatuse kajad Nepalis

Nepal, mis on tuntud oma kultuurilise rikkuse ja ajaloolise sallivuse poolest, võitleb murettekitava religioosse tagakiusamise kasvuga. See tõus, .....

Suur Prantsuse Revolutsioon ja “de-kristianiseerimine” Prantsusmaal. Milleni see viis

5. oktoobrit 1793 peetakse Prantsusmaal kristluse kaotamise poliitika alguskuupäevaks. Milline see protsess oli, kuidas see on seotud Prantsuse .....

Jõllitus

Oma tagakiusatute teenimise karjääri alguses külastasin Pakistani. Ma kartsin sinna minna, sest see on üks maailma radikaalsemaid islamiriike .....

Vend Aimon Johni tunnistus

Olen sündinud katoliiklikus perekonnas, mu vanaisa immigreerus 1947. aastal Indiast Pakistani. Me elame Pakistani lääneosas, Afganistanile lähemal, selline .....

Indias kodus palvetamise eest vahistatud pastorit ja sõpra süüdistatakse sunniviisilises pöördumises

India Uttar Pradeshi osariigi kohalik politsei pidas kinni kristliku pastori ja ühe tema külalise, kuna nad palvetasid pastori .....

Derek Prince: Väikesest kabelist rahvusvahelise teenistuseni

Derek Prince sündis 14. augustil 1915 Indias Bangalore'is  Briti sõduritest pärinenud peres. Alates viiendast eluaastast kasvatasid teda vanavanemad .....