Palestiina kristlased Elias ja Dana naasid oma kogukonda teenima: “Kui kõik kristlikud pered lahkuvad, kes siis jäävad?”

Kui poleks Covidi piiranguid, siis ujutaksid turistid Beit Sahuri väikelinna üle. Kohanimi ei kõla tuttavalt. 2000 aastat tagasi aga kuulsid karjased neil põldudel suurt evangeeliumi ja inglikoor laulis: “Au Jumalale kõrges.”

Nüüd täidavad ala peamiselt valged ja liivakarva eramud ja kortermajad. Mõnel on punastest tellistest viilkatus, enamikul aga lamekatused. Hooneid on näha vähe. Linna ümbritsev maastik on künklik. Külastaja ei näe, kus Beit Sahur lõpeb ja kus algab Petlemm, kuna elamurajoonid kattuvad. Beit Sahuris saate jalutada mööda Karjase põllu tänavat ning linnas on ka Karjase Põllu haigla. Kohas, kus põld traditsiooniliselt asus, kõrgub kirik.

Elias Awad sündis siin Palestiina aladel 36 aastat tagasi. Suureks saades õppis ta oma eriala Saksamaa ülikoolis ja omandas magistrikraadi. Ta töötas algul Saksamaal ja seejärel Jordaanias. Seal kohtus ta Danaga ja abiellus temaga. Kui perre sündis kaks last, siis otsustasid Elias ja Dana naasta Shepherd Fieldi. Elias töötab nüüd Beit Sahuris projektijuhina.

“Lapsed nõuavad, et me kirikusse läheksime,” rõõmustab Elias.

Kristlasena kahanevas karjas

Palestiinlaste seas on alati olnud kristlasi. Viimastel aastakümnetel on nende arv aga vähenenud. Paljud kristlased elavad oma kogukondades, millest üks asub Beit Sahuris. Eliase lapsepõlves elas linnas umbes 15 000 inimest. Võib öelda, et 90% neist olid kristlased. Nende hulgas olid ka Eliase vanemad.
Elias on Melchite katoliku kiriku liige, millel on ligikaudu 1200 liiget. Ta ütleb, et käis lapsena igal pühapäeval koos vanematega kirikus. Nüüd püüab ta ka oma järglasi koguduse tegemistes osalema saada. Ettevõtmine on vilja kandnud. “Lapsed nõuavad, et me kirikusse läheksime. Olukord on hea, kui lastele meeldib kirikus käia,” rõõmustab Elias.

Lapsena Elias ei teadnud, et enamik palestiinlasi on moslemid. Ta elas mingis kristlikus mullis: ellu kuulusid jumalateenistused, kristlikus koolis õppimine ja kristlastest sõpradega aja veetmine. Kristlaste arv on aga aasta-aastalt kahanenud, sest paljud pered on riigist välja kolinud. “Meid on praegu vähem kui üks protsent kogu Palestiina territooriumist,” ütleb Elias. Maailma kristlaste andmebaasi andmetel on 0,9% 5 187 000 palestiinlasest kristlased.

Palestiinat on mitmel viisil muutumas. Ühine nimetaja on aga inimeste hirm oma tuleviku ees. Olukord piirkonnas on keeruline nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Covidi pandeemia on hädasid veelgi teravdanud.

Elias ütleb, et umbes 90 protsenti tema kaasüliõpilastest elab praegu USA-s. Nad ei mõistnud Eliase ja Dana kolimist Beit Sahurisse keset töötust ja ebakindlust. Elias kuulis, et ta on rumal, kuid keeldus lahkumast.
“Kui me kõik lahkume, siis pole kirikut.”
“Me jääme!”
Muidugi polnud tagasipöördumine lihtne.

Esimesed kuus kuud Beit Sahuris oli Elias töötu. Mõnikord tundis ta, et oli naastes teinud oma elu suurima vea. “Aga kui kõik kristlikud pered riigist lahkuvad, kes siis jääb?” Elias mõtiskleb. Ta hindab, et 20 aasta pärast pole riigis kristlasi, kui ränne jätkub nii nagu praegu.

“Jääme,” kinnitab Elias, kuigi teisest küljest saab ta ka lahkujatest aru. Soov aidata oma perekonda ja kogukonda motiveerib teda raskustega silmitsi seisma.

„Jeesus manitses meid oma risti kandma,” meenutab Elias. „Kui me lahkume, siis jäävad alles ainult kivid ehk hooned ja ma ei usu, et kirik ainult kividest koosneks. Kirik tähendab inimesi, meie oleme kirik. Kui me kõik lahkume, siis pole kirikut. ” Siis vaikib ka tunnistus Jeesusest linnas, kust Ta tuli!

Eliase lapsed käivad samas koolis, kus nende isa kunagi käis, kuid nüüd on koolis rohkem moslemeid. «Näiteks ramadaani ajal küsivad meie lapsed, miks moslemid paastuvad. Samuti küsitakse, miks moslemid käivad mošees ja meie kirikus, ”räägib Elias. Tema sõnul on nendes tingimustes laste kasvatamine raske ja nende tulevik murettekitav. Ometi tunnevad nii Elias kui ka Dana, et Beit Sahur on nende koht kristlastena ja seetõttu on see parim koht ka nende lastele.

Vanemad juhendavad oma lapsi kristlikus elus

Lähis-Ida kristlased usaldavad väga kirikut kui oma laste kristlikke kasvatajaid.

Eliasel ja tema naisel on nüüd kolm last: 8-aastane Shakeeb, 6-aastane Adam ja 4-aastane Qais. “Püüame neile selgitada oma kristlikku usku ja öelda neile viisil, et nad mõistavad, miks me kristlased oleme,” ütleb Elias. Lisaks on lastel lubatud pühapäevakooli kaudu osaleda kiriku tegevustes.

Eelija selgitab, et väljakutsed ei tule mitte ainult välismaailmast, vaid ka koguduse seest. Paljud kristlased on oma vaimsest kogukonnast eemaldunud. Elias nendib, et lapsi on raske Kiriku tegevustes motiveerida, kui nad näevad, et keegi teine ​​ei osale.

Eliase sõnul ei saa isegi kristlik kool asendada vanemate rolli kristliku kasvataja rollis. “Varem oli kool koht, kus lapsi õpetati kristlastena elama, kuid nüüd on see rohkem vanemate otsustada,” märgib Elias. “Ma ei tunne, et vajan selle töö jaoks ametlikku koolitust. Kodus püüame näidata, mida tähendab elada kristlasena. Ma ei ole kangelane, me püüame teha, mis suudame.” Elias ütleb, et hindab koos abikaasaga pidevalt, kui edukad nad on olnud kasvatajatena.

Elias tahab viia oma lapsed avastusretkele kristliku usu juurde.

Usk leitakse otsingutes

Eliase sõnul ei teki usk iseenesest ilma teadmisteta. Lapsevanemana tunneb ta, et tema roll on oma lastele teed näidata. Nad peavad ise tegema avastusretke kristliku usu juurde. Kristlaseks sündimine on Jumala kingitus, kuid tõeline usk tuleb ainult teie enda otsingute ja avastuste tulemusena.

Selline oli Eliase enda tee. «Saksamaal lahutati mind esimest korda perest. Astusin katoliku kiriku liikmeks ja hakkasin usuasju uurima. Käisin teistes kirikutes ja rääkisin paljude preestritega. Sel ajal leidis Eelija sisemise rahu. Ta mõistis, et usk on inimese südames. Ta tundis, et Jumal on temaga ka rasketel aegadel.
Eliasel on suured unistused oma kodumaa kirikust. Ta unistab ühest ühisest kirikust.

“Me peaksime olema eelkõige kristlased, mitte katoliiklased ega õigeusklikud, vaid kristlased, kes annavad Jeesusele kirikus keskse koha.”

Eelkõige saame Eliase-suguseid kristlasi toetada nende eest palvetades.

Eelija ise palub: „Palvetage, et kristlased püsiksid kindlalt ja juurduksid oma usus sügavamalt. Palvetage, et nad jääksid siia piirkonda. Pidage meeles meid kui perekonda oma palvetes, et kasvaksime usus ja jääksime tugevaks ka raskuste ajal.”

Allikas ja fotod: https://opendoors.fi/2021/11/30/palestiinalaiskristityt-elias-ja-dana-palasivat-palvelemaan-yhteisoaan-jos-kaikki-kristityt-perheet-lahtevat-kuka-jaa/