Ma tahan, et see sõnum paljastaks ühe pettuse. Pettuse, mille religioossed traditsioonid on toonud meie maailma, moonutades Jumala Sõna ja luues vale pildi Jumalast ja sellest, mida tähendab olla kristlane. Tõde on see, et kogudusse kuulumine, ristimine, koguduseliikmeks kinnitamine või keeltega rääkimine ei päästa Teid, kui elate jätkuvalt sõnakuulmatuses ja patus.
(Pettasaamine tähendab siirast usku sellesse, et miski on tõsi, kuigi see tegelikult nii ei ole.)
Otsustasin kirjutada sellest, mis määratleb tõelise kristlase ja millest koosneb kristlik elu. Otsustasin seda teha, sest suur osa taanlasi peab end kristlasteks, kuigi tegelikult on neid petetud. Nad nimetavad end kristlasteks, sest neil on vale ettekujutus sellest, mida tähendab olla kristlane. Ja seda seetõttu, et me elame äärmiselt religioosses ühiskonnas. Oleme riik, kus tõeline kristlus on asendunud religioossusega. Me elame maal, kus nii paljud pastorid ei tunne üldse Jumalat. Nad teavad “kristlikku” religiooni, mitte Kristuse isikut. Nii et pühapäevast pühapäeva, jutlusi pidades või meedias rääkides, esitavad nad tavaliselt moonutatud ettekujutuse sellest, mis on tõeline kristlus. Jeesuse sõnade kohaselt on nad pimedad, kes juhivad pimedaid.
“Jätke nad! Nad on pimedate sõgedad teejuhid. Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.” (Matteuse 15:14)
Kristlane?
Lubage mul kohe alguses öelda, et kui Te loete seda teksti ja püüate aru saada, kas Te olete kristlane või mitte, sest Te pole kindel, siis vastus on EI, Te ei ole kristlane! Kui Te tõesti saite Jeesuse andestuse ja sündisite uuesti, nagu Piibel ütleb (teisisõnu, kui Teist sai uus loodu ja Teid ristiti Püha Vaimuga), siis on Teie sees midagi juhtunud. Ja siis ei saa Te enam kahelda, sest Püha Vaim on avanud Teie silmad, et Te saaksite nüüd Jumalat tunda, ja Ta kinnitab meile, et me oleme tõesti Jumala lapsed.
“Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!” Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.” (Ro. 8: 15,16)
Kui olete uuesti sündinud (st parandasite meelt ja pöördusite ära oma pattudest ning saite Jeesuselt andestuse), siis muutute tõeliselt uueks looduks ja hakkate asju nägema hoopis teistmoodi. Te hakkate mõistma, kes on Jumal, hakkate nägema Jumala Kuningriiki, nagu Piibel seda ütleb.
“Jeesus vastas talle: „Tõesti, tõesti, Ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.””(Johannese 3:3)
Seega ei piisa kristlaseks saamisest sellest, et nimetate end lihtsalt kristlaseks, liitute mõne religiooniga või saate koguduse liikmeks. Kristlaseks saab ainult saades uueks looduks. See ei ole midagi pealiskaudset, kui muudate oma välist käitumist, vaid Teist saab seesmiselt uus loodu. Teist saab teistsugune inimene ja alustate täiesti uut elu, mis on automaatselt märgatav väljastpoolt.
“Seega, kui keegi on Kristuses, on ta uus loodu; vana on kadunud, nüüd on kõik uus.”
(2. Kor. 5:17)
Kui Teist on saanud uus loodu, siis Te teate seda! Ma ei saa kahelda, kas olen abielus või mitte, sest abiellusin 19. oktoobril 1996. Mäletan seda väga hästi ja tean, et olen endiselt oma naisega abielus. Me elame koos, sööme koos, magame koos ja meil on isegi kolm ühist last. Samuti ei kahtle ma, kas ma olen kristlane, kuna elan koos Jumalaga; nagu mu naine, õpin ma Teda iga päevaga paremini tundma. Mul on Temaga suhe, ma räägin Temaga ja Tema räägib minuga.
Ütlen veel kord: kui kahtlete, kas olete kristlane, kas tunnete Jumalat, kas elate koos Temaga, siis suure tõenäosusega ei ole Te kristlane. Oletame, et keegi küsib Teilt, kas Te olete kristlane, kas usute Jeesusesse ja Jumalasse? Kui Te ei ole kindel selles, mida vastata või kui Teie vastus on “Ma arvan, et jah” või “see sõltub definitsioonidest”, siis on tegelik vastus EI. Ei, Te ei ole uus loodu/kristlane. Kuid ühel päeval võite selleks saada ja siis olete selles täiesti kindel.
Paljud usuvad, kuid neid petetakse
Räägime nüüd neist, kes tõesti arvavad, et nad on kristlased ja vastavad ilma igasuguse kahtluseta sellele küsimusele: “Jah, ma olen kristlane.” Aga kui Te nendega räägite, siis avastate, et neil on täiesti vale ettekujutus Jumalast ja sellest, mida tähendab olla kristlane ja elada koos Jumalaga.
Mitte kaua aega tagasi rääkisin kesklinnas naisega, kes oli umbes 50-aastane. Ta oli “täiesti” kindel, et on kristlane. Naise sõnul sõlmis ta Jumalaga lepingu, et Ta on olemas, kui ta Teda vajab, ja kui naine sureb, siis võtab Ta naise enda juurde, sest ta sai lapsena ristitud, läbis leerikooli ja käib isegi vahel kirikus.
Mul ei läinud kaua aega selleks, et arusaada, et ta oli leiutanud endale oma jumala – iidoli, kes igati sobis talle, kuid kellel polnud midagi pistmist tõelise Jumalaga, kes on meile Piiblis ilmutatud, Temaga, kes lõi meid kõiki. Küsisin naiselt, kas ta tunneb Jeesust ja ütlesin, et Piibel ütleb, et kui me ütleme, et tunneme Teda, siis peame pidama Tema käske. Siis ma küsisin, kas ta teab Tema käske?
@Ja sellest me tunneme ära, et oleme Teda mõistnud, kui me peame Tema käske.” (1. Johannese 2: 3)
Naine oli valmis tunnistama, et ei tea midagi Jeesusest ega Tema käskudest. Sellest hoolimata uskus ta Jumalasse ja arvas, et elab koos Temaga, sest pidas end heaks inimeseks.
Siis ütlesin talle (nagu kahjuks võiksin öelda paljudele nn. kristlastele siin riigis), et ta EI tunne Jumalat. Ütlesin, et jumal, kellesse tema usub, ei ole Jumal, kes ta lõi ja kes suudab ta päästa, vaid ainult tema enda välja mõeldud “iidol”, kes sobib tema vajadustega. Ta on loonud jumala/iidoli, kes ei suuda teda kohtupäeval kunagi päästa, kuigi ta seda sügaval sisimas loodab. Ütlesin talle, et kui ta ei paranda meelt ega pöördu universumi loonud ühe ja ainsa Piibli Jumala poole ja kui ta ei ela Tema käskude järgi ja ei järgi Teda iga päev, siis hukkub ta igaveseks.
Meie, taanlased, oleme kristluse olemuse ja kristlaseks saamise osas täiesti pimedad. Me arvame, et kristlaseks olemine tähendab kirikus käimist, kristlikus riigis elamist ja südames Jumala uskumist, aga muul ajal võime elada oma elu nii, nagu tahame. Paljud meie riigi inimesed, kui küsitakse, kas nad on kristlased ja usuvad Jumalasse, vastavad: “Jah, ma usun, et olen hea inimene.” Kuid lihtsalt “uskumine” Jumalasse ja “püüdlemine” hea inimese poole ei tee kedagi kristlaseks.
Me ei suuda oma jõust Jumala standardite järgi elada. Ja nüüd kaalume seda küsimust üksikasjalikumalt, sest standardid kehtestab Jumal, mitte meie. Seetõttu ei tohiks me end võrrelda narkodiileri või sarimõrvariga, järeldades sellest võrdlusest, et meil on Jumalaga kõik korras. Selle asemel peame end võrdlema Jumala standarditega ja Jumala eluviisiga. Ja ilma Jeesuse Kristuse kui meie Päästja ja Isandata ei saa me lihtsalt piisavalt head olla. Isegi kui Te ausalt üritate elada head ja õiget elu, ei piisa sellest. Heateod üksi ei päästa kedagi, küll aga päästab meeleparandus ja usk Jeesusesse.
Mis on usk?
Usk pole see, mida enamik inimesi sellest täna teab. Paljud usuvad, et neil on usk ja see kuidagi toimib, kuid seda ei saa määratleda ega näha. Väga sageli on tulnud mul rääkida hiljuti surnud inimese sugulaste ja sõpradega Jumalast, taevast ja põrgust ning tavaliselt on mulle öeldud, et lahkunu uskus Jumalat. Lihtsalt ta ei rääkinud sellest kunagi palju või ei olnud selles küsimuses eriti fanaatiline, kuid sügaval sisimas uskus ta Jumalasse.
Paljud inimesed usuvad Jumalasse või kõrgemasse jõudu, kuid ei pea end patusteks, kes vajavad nende eest surnud Kristuse andestust. Selline usk on väärtusetu, sest pääste on võimalik ainult Jeesuse kaudu.
Usk Jumalasse ilma meeleparanduse ja tegudeta on SURNUD. Usk, mida ei saa näha ega väljendada tegudes, on surnud. Tõelist USKU saab näha ja tunda ning see pole see, milleks me selle oleme muutnud: millekski väga isiklikuks, kõigile nähtamatuks ja määramatuks.
Piibel teeb täiesti selgeks, et kui meie usk ei avaldu meie tegudes, siis on see surnud usk. Ja kui Te elate endiselt teadlikus patus, siis on Teie usk väärtusetu. Selline usk ei saa kedagi päästa, sest usk ja pöördumine Jumala poole on omavahel seotud.
“Aga mõni võib öelda: „Sinul on usk, aga minul on teod.” Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega. Sina usud, et Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust. Kas sa suudad mõista, sa tühine inimene, et usk on ilma tegudeta surnud? Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegude järgi, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile? Sa näed, et usk käis ta tegudega kaasas ja sai täiuslikuks tegude kaudu. Nii läks täide kirjasõna, mis ütleb: „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks ning teda hüüti Jumala sõbraks.” Näete siis, et inimene mõistetakse õigeks tegude järgi ja mitte ainult usust. Ja eks nõndasamuti mõistetud ka hoor Raahab õigeks tegude järgi, kui ta andis maakuulajaile peavarju ja saatis nad siis ära teist teed mööda? Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on surnud ka usk ilma tegudeta.”(Jaakobuse 2: 18–26)
Piibel ütleb selgelt, et usk ja meeleparandus ilma tegudeta võrdub surmaga. See tähendab, et enamiku taanlaste “usk” on väärtusetu. Neil pole mitte usk, vaid väike LOOTUS: “Ma loodan, et kõik saab korda. Loodan, et saan taevasse, kui selline koht on olemas …” LOOTUSEST AGA EI PIISA. Usk, mis päästab, on usk, mille eest oled valmis oma elu andma. See on usk, mida nähakse selles, kuidas Te oma elu elate.
Võtame väikese illustratsioonina benji -hüppe, mille tegin mõned aastad tagasi. Seisin 55 meetri kõrgusel ja pidin hüppama, USKUDES, et elastne köis peab vastu ja et see pole liiga pikk. Kui ma valmistusin hüppama, siis oli mul enesekindlus ja kindel veendumus, et kõik saab korda, sest muidu ma kindlasti suren. Uskusin, et kõik saab korda ja nii ma hüppasin. Kui mul poleks olnud usku sellesse, et “kõik saab korda”, poleks ma hüpanud, sest see oleks olnud lihtsalt rumalus.
Kui asendaksite sellel illustratsioonil elastse köie usuga Jeesusesse, kas Te siis hüppaksite? Kas olete valmis riskima oma eluga selle eest, millesse usute, isegi kui hind on kõrge, isegi kui Teid tagakiusatakse, naeruvääristatakse ja võib-olla isegi kaotate oma elu?
Kui Piibel ütleb, et pääste on võimalik ainult usu kaudu Jeesusesse, siis EI piisa ainult sellest, et usutakse Jeesusesse kui ajaloolisse tegelasesse, seda enam, et kõik mõistlikud inimesed usuvad, et Jeesus elas kunagi Maal. Kui Piibel ütleb, et usk Jeesusesse päästab, tähendab see USKUMIST Temasse ja sellesse, mida Ta RÄÄGIB (nii nagu me võime uskuda teistesse inimestesse ja uskuda nende sõnu tõena).
“Kui Ta seda ütles, siis uskusid paljud Temasse.”(Johannese 8:30)
Mida nad uskusid? Kas nad lihtsalt uskusid tõsiasja, et Ta oli tõeline lihast ja luust inimene? Ei, nad uskusid Tema sõnu, uskusid, et Ta räägib tõtt. Lõppude lõpuks öeldakse, et “kui Ta rääkis, siis uskusid paljud Temasse”. Seega olid need Tema sõnad, millesse nad uskusid.
Järgmine salm selgitab, mida on vaja kristlaseks/jüngriks saamiseks ja mida tähendab Jeesusesse uskumine:
“Siis ütles Jeesus juutidele, kes Temasse uskusid: „Kui te jääte Minu Sõnasse, siis te olete tõesti Minu jüngrid ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid.””(Johannese 8:31,32)
Näete, uskuda Jeesusesse tähendab uskuda Tema sõnu ja neid täita. Ta ütleb, et me peame jääma Tema Sõnasse, see tähendab tegema seda, mida Ta ütleb. Ta ütleb ka, et kui me ei ela Tema sõnade järgi, kui me ei täida Tema sõna, siis me ei ole Tema jüngrid. Seega kristlane mitte ainult ei usu, et Jeesus elas kunagi maa peal, vaid ta peab uskuma, et Jeesuse sõnad on tõesed, mis tähendab, et ta peab elama nende sõnade järgi.
Mida tähendab sõna kristlane?
Esimest korda anti see sõna Jeesuse jüngritele umbes 13 aastat pärast Tema surnuist ülestõusmist. Usklikke kutsuti kristlasteks, sest nad järgisid Kristust ja olid oma eluviiside, sõnade ja tegude poolest Tema sarnased. Sõna “kristlane” tähendab Kristuse järgijat. Seega nimetati neid “kristlasteks”, kuna nad jäljendasid Jeesust (Kristust), mitte sellepärast, et nad elasid “kristlikus” riigis või käisid kirikus. Samal ajal nimetasid teised inimesed neid kristlasteks, nad ei leiutanud seda imelist nime ise, vaid said selle teistelt, sest kõigile oli selge, et nad elasid koos Jeesusega.
“Ning nad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Ja see oli Antiookias, kus jüngreid esimest korda hakati nimetama kristlasteks.”(Apostlite teod 11:26)
Kristlane tähendab jüngrit, aga kes on jünger?
“Nii et minge ja õpetage kõiki rahvaid, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse, õpetades neid pidama kõike, mida Ma olen teil käskinud ja vaata, Ma olen teiega kõik päevad ajastu lõpuni. Aamen.” (Matteuse 28: 19,20)
Enne taevasse minekut käskis Jeesus oma jüngritel minna maailma ja teha teisi inimesi oma jüngriteks, õpetades neid pidama Tema käske ja tegema kõike, mida Ta oma jüngritel teha käskis. Ta EI andnud ülesandeks muuta inimesi religioosseteks kristlasteks, kes ei tea Temast midagi, ei pea kinni Tema käskudest ega täida Tema sõnu.
Siin kasutatakse originaalis kreeka keelset sõna “matetiuo” selle põhitähenduses: olla inimese õpilane, järgides tema suulist ja kirjalikku õpetust, käske, reegleid; olla kellegi õpilane, kelleltki praktikas õppida.
Ja kui me annaksime sõnale “kristlane” selle väga originaalse tähenduse, siis ei kiirustaks paljud kuulutama, et nad on kristlased. Pealkiri nõuab selle tegelikus tähenduses „natuke” enamat kui lihtsalt kirikus käimist ja mõistlikult hea elu elamist. See nõuab, et elate koos Kristusega ja teete KÕIKE, MIDA Ta ütleb.
Kuid ükskõik kas me nimetame end kristlasteks või jüngriteks – kui me ei tee KÕIKE, mida Ta käsib teha, siis Jumalat ei huvita see, kelleks me end nimetame. Ma võiksin hakata oma poega “oma tütreks” kutsuma, aga see ei muuda kuidagi tõsiasja, et ta on minu poeg. Seetõttu pole tegelikult vahet, kuidas Te end nimetate, kui olete tegelikult igavese hukkamõistu teel, kuna Te ei ole meelt parandanud ega pöördunud ära oma pattudest ega ole valinud elu, mis on ustav Kristuse käskudele.
Väike kogus vett pähe (ristimine) iseenesest ei muuda MITTE MIDAGI. Samamoodi ei muutu midagi sellest, et lähete kirikusse ja elate “kristlikus” riigis. Kõiges selles pole päästet. Päästmine on meeleparanduse ja usu küsimus, 100%-line JEESUS KRISTUSE järgimine ja Tema käskude täitmine – me kas teeme seda või mitte.
Seega näete, et mitte kõik 87% riigi (luteri) kirikusse kuuluvast Taani elanikkonnast ei ole kristlased, kes on teel taevasse. Vastupidi, meie hukkuva riigi elanikkonnast on Jeesuse jüngrid vaid 1-2% või isegi vähem. Taani on tõelise kristluse osas üks enim surnud riike maailmas. Paljudes teistes riikides, kus kristlus ei ole riiklik usk, on Kristuse järgijaid palju rohkem. Sellise olukorra üheks põhjuseks on see, et meie riigis on kristlusest juba ammu saanud religioon ja kristluse praktiseerimiseks on ainult religioosne viis. Ja see religioosne praktika on loonud vale ettekujutuse sellest, mida tähendab olla tõeline kristlane. Taanlased kasutavad väga sageli selliseid väljendeid nagu: “Mind ristiti ja olen leeris käinud, nii et mul pole vaja millegi pärast muretseda.” Lisaks on taanlased mõne nn. kristlase ja nende eluviisi tõttu võtnud vastu idee, et Piibel ei vasta tõele.
Ja ma tahan Teile esitada küsimuse: Kas TEIE olete üks neist 1-2% inimestest (need arvud hakkavad järk-järgult suurenema) meie riigis, kes elab Jeesuse jüngri/järgijana? Kui ei, siis mida Te selles osas ette võtate? Selgitused, et olete näinud kirikutes liiga palju absurdi ja topeltmoraali või elate selle järgi, mida su Te pastor (preester) Teile ütleb, ei ole head.
Mida on siis vaja selleks, et olla Jeesuse jünger?
Küsimus on valmisolekus loovutada kõik Jeesusele ja kuuletuda kõigele, mida Ta ütleb. Kui me seda teeme, siis kogeme palju uut ja imelist. Mida rohkem me Temale kuuletume, seda rohkem Ta meile ilmutab ja annab meile oma väge.
Vaatame, mida Jeesus ütles oma järgija või jüngri kohta:
“Kes isa või ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt. Ja kes ei võta oma risti ega järgne mulle, see ei ole mind väärt. Kes oma elu leiab, kaotab selle, ja kes oma elu kaotab minu pärast, leiab selle.”(Matteuse 10:37-39)
Jeesus soovib, et annaksime Talle juhtrolli ja koha kõigis oma elu aspektides, nii et miski ja keegi poleks meie jaoks Temast kõrgemal ja oleksime jätkuvalt Talle kuulekad. Jumal ei ütle meile kunagi, et peaksime midagi tegema, kui see meile lõpuks kasuks ei tuleks. Mõnikord tundub Jumalale kuuletumine meile äärmiselt ebamugava ja kahjumlikuna, sest me näeme ainult seda, mis on siin ja praegu. Kuid Jumal on palju enamat ja Ta teab, mis on meile tegelikult parim.
Loeme, et pole võimalik armastada isa, ema, poega jne. rohkem kui Jeesust ja see tähendab, et Ta peaks olema meie elu kõikides valdkondades, sündmustes ja nähtustes esikohal. Ta tahab, et meie armastus Tema vastu oleks nii tugev, et ükski teine armastus ei saaks seda varjutada. Jeesus tahab olla meie elus kõige tähtsam ja olla esikohal kõiges ja igal ajal. Kui Ta on esikohal, siis toimib kõik nii nagu peab. Ja koos pere ja sõpradega. Kui järgime Jeesust, siis on Ta meiega ja me mõtleme oma naabritele, sõpradele ja sugulastele palju rohkem kui varem.
Kahjuks lõpetavad paljud inimesed Jeesuse järgimise perekonna või sõprade pärast. Seetõttu on väga oluline, et Jeesus võtaks meie elus alati esikoha, isegi kui see seab kahtluse alla teiste vaated ja arvamused. Kuni Te pole uuesti sündinud, olete “pime” ja kui kuulate ja järgite mõnda teist “pimedat”, siis lähevad asjad valesti. Selle asemel peame ise elama koos Jumalaga, et saaksime oma perele ja sõpradele “nägemise” tuua, et ka nemad näeksid. Lõppkokkuvõttes on nad selle eest meile väga tänulikud.
Seega tähendab kristlaseks/jüngriks olemine Tema käskude täitmist, Tema 100%-list järgimist ja kõike seda, mida Ta ütleb. Pääste on ainult Jeesuses, mitte mõnes jumalas, mille me enda jaoks välja mõtleme. Ainult Jumal võib päästa ja see juhtub ainult siis, kui elame koos Jeesuse Kristusega kui meie Issanda ja Päästjaga.
Kahjuks on naise näide, kes uskus oma jumalasse, tüüpiline näide meie riigi inimeste seisundist. Nii mõnigi taanlane elab pettuses ja arvab, et kõik on korras, et nad on teel taevasse, sest nad lapsena risti ja nad on leeritatud ja on koguduse liikmed. Teised arvavad, et nendega on kõik korras, sest nad elavad suhteliselt head ja intelligentset elu, nagu enamik inimesi nende ümber. Aga ei, mu kallis sõber! Ristimine lapsepõlves, isegi koos leerikooli tunnistusega, ei saa Teid päästa ega muuda Teid kristlaseks. Ja kui püüate elada suhteliselt intelligentset elu, siis ei tähenda see, et olete teel taevasse. Tõde on see, et me kõik oleme pattu teinud. Ja kui me ei paranda meelt, ei pöördu oma pattudest, ei palu Jumalalt andestust ega ela koos Temaga iga päev, siis me hukkume.
See, mida ma kirjutasin, võib erineda sellest, mida tavaliselt kirikus kuuleb. Sest me elame ajal, mil inimesed eelistavad kuulata mitte tõde, vaid ainult seda, mis meeldib nende kõrvadele. Nad eelistavad kuulda, et lapsena ristimisest piisab, et neil oleks nüüd vabandus oma elu endist viisi jätkamiseks.
Paljud usuvad seda, aga tõde on teistsugune, isegi kui me seda kuulda ei taha. Pole mõtet käituda nagu kurdid lootuses, et meie üle ei mõisteta tõe järgi kohut. Kas Te soovite seda kuulda või mitte, aga tõde ei muutu. Ja tõe (ja mitte meie enda teooriate) kohaselt peame ühel päeval Jumala ees oma elust aru andma.
“Sest saabub aeg, mil nad ei võta omaks õiget õpetust, vaid valivad oma kapriiside järgi endale õpetajad, kes nende kõrvu silitavad; ja nad pööravad kõrvad tõest eemale ja pöörduvad muinasjuttude poole.”
(2 Tim. 4: 3,4)
Jätkub…
