Nea Jumalat ja sure: saatana lemmikreaktsioon kannatustele

Mu kallis Oherdkaan!

Mul on kahju, et sain su viimase kirja.

Olen teeninud tema Madalikku palju sajandeid – põlvkondade kaupa olen hingi needuse hukule määranud ja noori deemoneid koolitanud – ja ometi leiad sa, millega mind üllatada. Kas sul pole jäänud vaid üks hing enne tegevteenistusse asumist, enne kui lähed meie Leegioni kõige tumedamates värvides rindejoonele võitlema?

Ja kui nii, siis mida peaksid minu eelduste kohaselt tegema? Kas seadma üles püünised? Rikkuma midagi ära? Osalema õõnestustegevuses? Või äkki peaksin mina (kui nii palju on kaalul) pidama üsna loomulikuks, et sina nagu inimlaps, itsitad kui tüdruk, kes mängib toiduga? Sa pole veel maitsnud omaenda odaga läbistatud saaki, kuid lõbustad end jahil olles.

Ma kuulen sind oma arunatukesega küsimas minult küsimust: “Mida sa sellega mõtled?”

Teatad, et sinu hoole all olevale mehele läbistati abaluu plaanilise operatsiooni ajal mingil seletamatul viisil kops. Ja see sündmus iseenesest pakub sulle suurt rõõmu, kas pole? Oled väga uhke selle üle, et “kahvel läbistas saagi”. Ja sa jätsid ta järelevalveta selleks, et rääkida mulle oma võidust.

Jah, arsti nuga eksis ootamatult (ja vaimustavalt). Aga ütle, kas see nuga on tema hinge juba läbi torganud? Kas reaktsioon tõi kaasa hingelise infektsiooni? Kas sa oled nii laisk, et loodad, et arst teeb sinu töö ära?

Oled osutunud täiesti võimetuks mõistma, et otsustav, igavene tähtsus pole mitte kirurgi valearvestusel, vaid sinu patsiendi reaktsioonil. Purustatud vaim, kannatada saanud südametunnistus, armiline süda, hävinud veendumused – see on koht, kuhu me peame suunama oma sünged jõupingutused. Väljakannatamatud kogemused ja ägedad kannatused annavad selleks võimaluse. Siis algab alles tõeline töö.

Kokkuvajunud kops või argisemad asjad: laste haigused, abikaasade haigused, ebausaldusväärsed sõbrad, rikutud romantilised suhted, vastumeelne töö ja mõnikord isegi lemmiklooma surm on kõik pelgalt mänguasjad võrreldes sellega, mis võib nendega kaasneda: usu kokkuvarisemine. See on koht, kus peaarteri läbilõikamisel tuleb surmalöök anda. Meile meeldib nende parasiitide hädaldamine ja piinamine, kuid see ei tohiks meile mingil juhul kõhutäiteks olla.

Ettearvamatu leek

“Kas see asi on seda väärt?” sa küsid.

Kannatused, nagu peaksid praeguseks teadma, on kõige vähem etteaimatavad. Muidugi võib see südame kõvaks teha, sundides tagasi lükkama hea, võimsa ja kõiketeadva Jumala olemasolu. Või (ja parem on loota, et see pole sinu juhtum), saab vaenlane seda kasutada, et varastada praad otse meie kahvlitelt.

Kas sa pole viimasel ajal vaadanud üle apostli õla? Kõik kannatused ei teeni lõppkokkuvõttes meie eesmärgi edu.

„[Me]  kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Rm 5:3-5).

Kellel on vaja kannatusi selleks, et edendada sellist kohutavat asja nagu kannatlikkus, vennapoeg? Kas me tahame, et kannatus tekitaks neis – mul on raske seda sõna isegi kirjutada – lootuse? Katkised kopsud, oigamised ja valu ähvardavad igal sammul kohutaval moel meie vastu pöörduda.

Vaenlane on sellest liiga hästi teadlik ja mida iganes Ta ka ei ütleks, pole Tema pettus meie omast väiksem. Me arvame sageli, et oleme seadnud täiusliku lõksu, ja siis (liiga hilja) avastame, et Ta on kohandanud meie poolt loodud kannatusi ja kiusatusi nii, et need sobivad Tema plaanidega. Meil on rõõm panna neid karjuma; huilgame ja nurrume, kui näeme neid piinades väänlemas. Kuid kõik see on nagu lihtne mäng, kui nad liginevad vaenlasele ja kehastavad veelgi enam Tema vastikut eesmärki. Ja pead hoolitsema selle eest, et seda ei juhtuks sinu hoole all oleva mehega.

Rahusta haava patuga

Lõpeta nüüd oma lapselik vingumine ja hala. Mäng on alanud ja vaenlane, nagu meiegi, kavatseb selle mehe endale saada.

Esiteks muuda tema kannatused sügavalt isiklikuks

Küsimus “kuidas sai hea Jumal lasta millelgi halval juhtuda” on palju vähem kasulik kui küsimus “kuidas lasi Jumal sellel halval minuga juhtuda?” See on muidugi see küsimus, mida tuleb esitada. Vaenlane igal nurgal esitleb end “isikliku Jumalana”; Noh, las Ta vastab siis ise süüdistustele.

Kus oli see isiklik Jumal operatsiooni ajal? Ära lase vaenlasel selles küsimuses end  kaitsta. Rõhu oma meest nii, nagu me oleme sajandeid teinud: miks pean just mina kõigi inimeste seast seda kaotust, valu ja õudusunenägu kogema? Möödaminnes näita oma mehele, et tema “isiklik jumal”, tema “varjupaik” on kohutavalt erapoolik. Mitte ükski tuntud kristlane ei koge sellist “pikaajalist raskust”, mis on tekkinud sellise uskumatu eksimuse tagajärjel.

Hävita kõik vihjed sellest, et vaenlane üritab kuidagi muuta tema kurba saatust igavese hiilguse krooniks. Varja Vaenlast valetades, et sellistel õnnetustel ei ole üldse mõtet või et neid ei anta täpselt nii palju kui vaja nende igaveseks hüvanguks.

Teiseks pööra tähelepanu igale talle antud löögile

Ära kunagi alahinda väiksemate ebamugavuste ja ebamugavustunde torkivat mõju. Pead alati olema valvel, et toita patsiendi igast valuvälgatusest välja purskuvat enesehaletsust, viha ja veetlevat meeleheidet. Kui ta püüab vaid ühe töötava käega sellele meilile vastata, kui ta peab oma naiselt abi paluma sokkide jalga panemiseks või kui ta tunneb ärritust ja valu, mis jääb temaga nüüd hauani, siis ole valmis kibedust külvama ja haavale soola peale puistama. Pea alati meeles: ükski pragu pole liiga väike selleks, et seda ei saaks ära kasutada.

Kuid mõista, et sa ei ole ainus, kes nende igale kaebusele tähelepanu pöörab. Vaenlane, nagu ilatsev terjer, on nende kõrval, valmis esimese hüüde peale meelde tuletama oma valetõotusi ja lohutama neid Enda ligiolus. Tema vaim on lähedal ja sosistab Tema häbiväärsest pühendumisest omaenda ideedele. Me ei saa seda eriti hästi pealt kuulata, kuid see viitab kindlasti sõnadele Pühakirjast. Midagi taolist: Ta “oma armastuses” kavandas nende valud, kannatused, vaevused ja vead selles maailmas, aga ka kindlameelsuse selles, et Tema on nende tõeline hingamine ja praegune maailm pole nende päriskodu. Võitle nende sosinatega, et koerad ei läheks tagasi oma okse juurde.

Kolmandaks peida homne tema eest

Lõpuks vaiki kõikvõimalikest väljamõeldistest kindla homse kohta, mil kõik kannatused muutuvad “kehtetuks”. Läbipekstud, verine ja haavatud apostel pöördus selle päeva poole (ärritava) vankumatusega, pidades mitte millekski oma mitmekülgseid kannatusi (selliseid, mis panevad sind sõrmi lakkuma). Mitte millekski! Seda ei saavat isegi võrrelda selle tulevase „määratult suure igavese hiilguse” päevaga (2Kr 4:17). Meie põrgulik isa kaalus seda hiilgust ja leidis, et see on väga kerge.

Nea Jumalat ja sure

Ebaõnn, vennapoeg, on truudusetu leek, millega kindlasti ei tohi nalja teha. Iiob ja tema väga võimekas naine olid selle suurepärane näide. See “õiglane” mees, olles tema pärandvarale ja majapidamisele antud surmavast löögist muserdatud, püüdis sellegipoolest meie isa lolliks teha. Ta häbistas meid kõiki, vastates nii orjalikult ja alandlikult mõrvadele ja hävingule: „Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas” (Iiob 1:20).

Kuid mitte kõik ei vastanud samamoodi. Iiobi naise vastus, keda meie peremees säilitas oma suures halastuses ja tarkuses, oli lausa suurepärane: „Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!” (Iiob 2:9). Nea Jumalat ja sure, ma ei saaks seda paremini sõnastada.

Siit jookseb rindejoon, vennapoeg. Mitte kannatuste tekitamises, vaid hinge nakatamises. Soovime, et iga mees, naine ja laps loobuks sellisest poosist, sülitaks oma endiste lubaduste peale ja teotaks Teda taeva ees. Nii kaugele, vennapoeg, pead oma mehe viima:

Mitte ainult katkise kopsuni,
Kuid uskmatuse ja laimuni,
et ta hambaid kiristades viibutaks rusikat taeva poole
Ja Jumalat teotades hukkuks tules.

Igavene hukkamõist, Oherdkaan, igavene hukkamõist. Ära lepi vähemaga.

Sinu innukas onu,

Nugipuuk

Teine artikkel sarjast “Kirjad Oherdkaanile”

Autor Greg Morse / © 2022 Desiring God Foundation. Veebisait: desiringGod.org

Allikas: https://ieshua.org/pohuli-boga-i-umri-izlyublennaya-reaktsiya-satany-na-stradanie.htm