Piraat palvemajast

Aida Skripnikova.

19.

Nõukogude Liit.

1962.

Noor naine seisis tänavanurgal ja jagas kaardikesi luuletustega. Mõned võtsid kaardi vastu, sest nad tahtsid näha, mis seal kirjas on, mõned seepärast, et ta oli nii kaunis, mõned võib-olla ka rõõmu ja armastuse pärast, mis temast kiirgas kui ta kaarte jagas. Iga kaardil oli tema enda kirjutatud luuletus. Iga luuletus rääkis armastusest ja rõõmust, mida ta on kogenud tänu oma Lunastajale Jeesusele Kristusele.

Ta vahistati selle eest ja anti kohtu alla. Ta tunnistas julgelt kohtu ees. “Ühiskond, mida teie, kommunistid, püüate üles ehitada ei saa kunagi olla õiglane, sest te ise olete ebaõiglased.” Talle mõisteti üks aasta vangistust.

Peale vabanemist jätkas ta kohe tööd põrandaaluses kirikus. Kommunistlik ajaleht “Izvestija” nimetas teda tema ilu, julguse ja pühendumise pärast piraadiks palvemajast.

Aida julges kirjutada, et “Teie, ateistid, võite kokku tulla, millal aga soovite ja teha, mis meeldib, kas vestelda, lugeda või laulda. Miks siis meie ei tohi üksteisel külas käia? Miks seadus seda keelab? Miks me ei või Piiblit lugeda või palvetada kui me tahame? Me võime Jumalast rääkida ainult kirikus. Te poleks kindlasti rahul, kui te tohiks rääkida teatrist ainult teatrimajas ja raamatutest ainult raamatukogus. Nii ei saa ka meie vaikida meie elu mõttest – Jeesusest Kristusest.” Ta vahistati uuesti ja talle mõisteti  kümneaastane vanglakaristus, kuid ta jäi endale kindlaks.

Kui ta oli 27 ja valmistus kandma oma neljandat vanglakaristust, oli selge, et vangla ainult suurendab tema armastust Jumala Sõna vastu ja selle tähtsust tema usule. “Kui oleks vastupidi, näiteks meil oleks piisavalt Piibleid ja Inglismaal poleks ühtegi, siis oleksin ma nõus olema esimene, kes läheb ja viib sinna Piibli… Kõige raskem oligi vanglas ilma Piiblita hakkama saada.”

Kord toodi talle salaja Markuse evangeelium. “Valvurid said teada, et mul on evangeelium, tõstsid häiret ja otsisid laagri läbi. Teise läbiotsimise ajal leidsid nad selle üles. Mind karistati selle eest ning ma pidin veetma kümme ööpäeva külmas üksikkongis. Kaks nädalat hiljem sain ma terve Uue Testamendi ning seda suutsin ma hoida kuni vabanemiseni.

Vanglas toimusid sageli läbiotsimised, kuid Jumal aitas mind iga kord. Ma teadsin alati ette, millal läbiotsimised tulevad ning sain väärtusliku raamatu ära peita. Paljud teised vangid aitasid mul raamatut peita, kuigi nad ise polnud kristlased.”

Valvurid tegid ka muud, et hirmutada ja panna teda oma usku salgama, kuid tulemus oli sageli vastupidine. “Kord näitasid valvurid mulle toidupakki ja rääkisid, et seal on šokolaadi ja muid häid asju. Ma ei saanud seda kätte, kuid teadmine, et mul on sõpru, kes minust hoolivad, andis mulle jõudu. See teadmine oli toidust olulisem. Teinekord kuulsin, et Norrast oli saabunud kümme pakki, kuid ma ei saanud neist ühtegi kätte… Mul oli hea meel kogeda vaimset sidet kogu maailma kristlastega. See andis meile vanglas jõudu. Ma tahan tänada kõiki kristlasi, kes meie pärast muretsesid või meie eest palvetasid.”

Kui Aida neljandat korda vabanes, oli ta tundmatuseni muutunud. Tema filmitähevälimus oli kadunud ja kolmekümneselt nägi ta välja kui kuuekümnene. Vanglaastad olid teda vintsutanud. Aga üks asi oli jäänud muutumatuks – tema naeratus. Sealt õhkus ikka veel armastust ja rõõmu oma Lunastaja tundmise üle.

Oma viimase vangistuse ajal kirjutas Aida, et “korraga mõistsin piibliteksti “Minu ike on hea ja minu koorem on kerge.” (Mt 11:30) Need on Jeesuse sõnad ja kolmeaastase vangistuse järel mõistsin, kui paikapidavad need on.”

Katkend Märtrite Hääle raamatust “Jeesus-friigid.”

Kõige õnnelikum päev

Nijole Sadunaite, Nõukogude Liit, Leedu 1970ndad. Kui Nijole Sadunaite  Leedu Nõukogude Sotsialistlikus  Vabariigis süüdi mõisteti, ütles ta kohtule: "See on .....

Me sureme tänutundega

Chiu-Chin-Hsiu ja Ho-Hsiu-Tsu. Jiangxi, Hiina. Kultuurirevolutsioon 1966-1969. Kaks kristlasest neidu ootasid vanglaõuel hukkamist. Üks kaasvang, kes neid kongiaknast .....

Kõige ülevamad sõnad

Nikolai Khmara Nõukogude Liit 1970ndad. "Mis inimesed need küll on?" imestas Nikolai Khamara. "Nad kannatavad ja on samal .....

Kommunistliku partei juhi pääsemine

Heilongjiangi provintsi ühes osas elas viiekümnendates eluaastates mees, kes oli tuntud kommunistliku partei juht. Oma ebatervisliku stressirohke eluviisi, .....

Mongoolia: kuidas me tulime järgima elavat Jumalat

"Tervitused Jeesuse nimel! Minu nimi on Enkhsarul ja ma elan Mongoolias. Olin kogu oma elu olnud budist ja .....

Päästetud Tema auks: tunnistus Himaalajast

„Kiitus Issandale! Minu nimi on Dolo Sono. Ma kasvasin üles piirkonnas, kus keegi polnud kunagi kuulnud Jeesusest Kristusest, .....

Õde Changi kuulekus

„Selleks ma ju kirjutasingi, et läbi katsuda teie meelsust, kas te kõiges olete kuulekad.” – 2. Korintlastele 2:9 .....

Eakas “onu” ei lase end heidutada ja saab vaenulikkusest üle

Kui evangelistid Heilongjiangi kodukirikust välja lähevad, siis saavad nad tohutut palvetuge paljudelt vanadelt "tädidelt", kellel on nii lihtne .....

Õndsad on rahutegijad

Yi’ani maakonna kodukoguduse üks juhte on vend Wu. Enne kui ta koges Issandalt päästmist, oli Wu tuntud targa .....

Henan, Hiina: Kodukirikute tunnistused

Jumala viha juhib paljusid meeleparandusele. Henani kiriku tagakiusajad on teinud usklikele nimetamatuid asju, kuid nad ei ole alati .....

Lisa miili läbimine Hiinas

Henani kodukirikud ei palveta kunagi valitsuse vahetumise eest, vaid pigem palvetavad, et Jumal päästaks Hiinas kadunute hinged! Tegelikult .....

Kahe peaga mees

1994.aastal ilmus Hiina Henani provintsi Nanyangi linnas eakal tuntud arstil Chenil vähkkasvaja näole. Vähk kasvas tohutu suureks, kuni .....