Colombia pikaajaline relvakonflikt on toonud endaga kaasa palju hävingut. Rohkem kui kuus miljonit inimest on olnud sunnitud lahkuma oma kodudest, varadest ja traditsioonidest. 69-aastane Miguel on pidanud mitu korda oma kodust lahkuma.
Colombia on üks viiest riigist maailmas, kus on kõige rohkem sunniviisiliselt ümberasustatud inimesi.
Miguel on pärit Bolivari osariigist, kuid noores eas lahkus ta kodulinnast, et uusi töövõimalusi otsida. 22-aastaselt jõudis ta Arauca osariiki, kus hakkas perele elatise teenimiseks maad harima. Seal kohtas ta ka metsatöölist, kes talle tööd pakkus.
Miguel võttis selle töö kõhklemata vastu. Lisaks palgale sai ta pidevalt teavet ka Rahvusliku Vabastusarmee (ELN) kohta, mille liige tema tööandja oli.
Ajupesu andis tulemusi
Miguel ütleb: „Tööandja hakkas mu pähe istutama mõtteid, et oluline oleks võidelda tulevaste kannatuste vastu ning vabaneda teadmatusest ja orjusest, millega võimueliit püüdis rahvast alandada. Muidugi tuleks ka lahingus relva kätte võtta. Tasapisi innustusin sellest ideest ja nii noore mehena liitusin revolutsioonilise liikumisega.”
Miguel liitus ELN-i vägedega veebruaris 1979 ja teenis neli aastat džunglis sissirühma liikmena. Pärast esimese tütre sündi soovis ta aga siiski koju tagasi minna.
“Neil polnud kerge mind lahti lasta, aga nad teadsid, et kui keegi tahab lahkuda, siis ta lahkub. Kui lahkunu meeldis, oli ta soovi korral tagasi teretulnud.”
Miguel jätkas tööd sisside heaks linnapiirkonnas kaheksa aastat. Ta tegi lõpliku otsuse grupist lahkuda pärast vastasseisu, kus ta peaaegu oma elu kaotas.
«Selles olukorras sain aru, et oleksin võinud surra ja mu tütar oleks jäänud isata. Hakkasin seltskonnaga oma lahkumisest rääkima ja poole aasta pärast mind vabastati. Miguel pidi aga siiski jätkama ELN-i ideoloogia levitamist linnapiirkonnas.
Palvetele vastamine ja lubaduse täitmine
Migueli elu oli rahulik, kuni teise mässuliste rühmituse liige teatas temast ja tema varasemast tegevusest sõjaväele. Sõjavägi hakkas teda niivõrd taga kiusama, et ta pidi koos perega kodust põgenema. Ta naasis oma kodumaale Bolivari. Seal jäi tema tütar haigeks.
Kuigi Miguel keset valu ei teadnud, kuidas palvetada, palvetas ta nii: “Issand, kui Sa oled tervendav Jumal, siis tervenda mu tütar ja ma luban Sind teenida.”
Kui Miguel siis nägi, kuidas Jumal ta tütre terveks tegi, tahtis ta oma lubadust täita. „Käisin kristlikus kirikus ja seal räägiti mulle evangeeliumi. Üllatuslikult märkasin, et mu mõttemaailm on muutunud.
Selle protsessi käigus algas Migueli elus uus lahing – seekord tema enda kodus, kuna tema naine oli usuasjade vastu.
Issand andis ja Issand võttis ära
“Mu naine lahkus meie kodust. Jäin meie tütardele isaks ja emaks, et nende eest võidelda,” räägib Miguel. Aga mahajätmised sellega ei lõppenud, sest samal ajal võtsid poolsõjaväelised jõud Bolivari osariigi üle. “Nad kavatsesid mind tappa, sest ma ei tahtnud oma väikese maatüki eest väljapressimisraha maksta. Pidin oma kodust kiiresti lahkuma ja kolisin teise osariiki Caesari. Ma olin tõesti hirmul.”
Taas kord põgenemispaika otsides õnnestus Miguelil imekombel endise naise perega kontakti saada. Kui Miguel neile ütles, et tahab Araucasse naasta, saatsid nad talle ja ta tütardele raha, et nad saaksid oma koju tagasi pöörduda. Tagasitulek polnud mitte ainult füüsiline, vaid ka vaimne.
Miguel ütleb: “Kodus valitseva olukorra tõttu olin ma usuasjadest distantseerunud. Kui ma tagasi Araucasse tulin, leidsin oma praeguse kiriku, kus sain taas evangeeliumi kuulda. Seal sain paluda ja uskuda, et mu patud on andeks antud, seal mind ristiti ja kuulun sellesse kogudusse ka täna.
Pärast uut tagakiusamist evangeliseerima
Pärast koju naasmist mõistis Miguel, et kuigi ta ei pea enam põgenema ebaseaduslike rühmituste ega armee eest, kiusati teda nüüd taga tema usu pärast: „Kõigis Arauca külades hakkasid sissiorganisatsiooni FARC liikmed tapma pastoreid ja taga kiusama kogudusi. Nad sulgesid kirikud ja keelasid evangeeliumi kuulutamise. Nad tapsid kõik, keda nad nägid külades jutlustamas.”
Miguel teab rünnakute põhjust: “Meie evangeliseerimise tõttu hakkasid inimesed organisatsiooni ridadest lahkuma ja ristiusku vastuvõtma. Tean sissigruppide liikmeid ja juhte, kellest tänu evangeeliumile on nüüd saanud pastorid. Nad on öelnud, et nad kiusasid meid taga, kuna võtsime neilt inimesi.”
Olukord muutus alles siis, kui sõjavägi linna sisenes ja sissid minema ajas. Pärast seda avati kirikud ja kristlased said taas koguneda Jumalat teenima ja hümne laulma. Nii sai sissikomandör Miguelist lõpuks Jumala laulukirjutaja.
Miguel nendib, et Open Doorsilt saadud töötuba ja Piibliõpe on olnud väga olulised: “Ma õppisin palju. Sain palju head materjali, mille abil õppisin jutlustama. Tänapäeval kuulutan evangeeliumi kõikjal meie riigis.”
Allikas ja foto: Pako ja kotiinpaluu – sissikomentajasta Jumalan lauluntekijäksi | Open Doors Finland
Religioon on rahva jaoks oopium – nii oli Reinat* (45) õpetatud. Naine värvati sisside ridadesse niipea, kui ta .....
Endine satanist John Ramirez hakkas kaheksa aastaselt nõidusega tegelema ja astus saatana kummardamise süngele teele. 25 aasta jooksul .....
Moslemi taustaga Worke'i teekond peegeldab paljude Ida-Aafrikas elavate kristlaste perede ja kogukondade tagakiusamist. Me teame, et neile, kes .....
Terrell Scott oli pikki aastaid kuritegeliku jõugu juht, kes kauples narkootikumidega, korraldas relvastatud röövimisi, mille eest ta lõpuks .....
Mario* on 62-aastane endine Koraani õpetaja, kes oli oma usus veendunud moslem. Keegi ei saanud seda eitada ega .....
Endine Jeemenist pärit moslem nimega John Ghanim koges erakordset elumuutust. Tema lugu on nii dramaatiline, et see on .....
See on lugu Wayanist, viie lapse isast, sünnist saati moslemist ja tema teekonnast Päästja tundmiseni. Wayan oli tuntud .....
