Pole midagi hullemat kui valelootus

Parem on usaldada Jumalat ja Tema plaani, kui hoida end illusioonide vangistuses ja elada põhjendamatute ootustega.

Parem kibe tõde kui magus vale.

Parem tundmatu tulevik koos Jumalaga kui hävitav enesekindlus.

Parem on kuulata prohvetite manitsusi kui petiste valelikke meelitusi.

Häda on selles, et isegi seda kõike teades neelame ometi ikka ja jälle magusa sööda alla.

Lõppude lõpuks räägivad valeprohvetid harva halvasti. Kõige sagedamini mängivad nad inimeste headel lootustel ja lubavad neile kiiret paranemist.

Kogu probleem seisneb sõnal “kiire”.

Valeprohvetid ei tunne Jumala tahet, kuid nad teesklevad end olevat Jumala heade sõnumite käskjalad ja määravad enesekindlalt väga konkreetseid kuupäevi.

Nii ennustab isehakanud prohvet Ananias üsna kiiret vabanemist – kannata vaid kaks aastat ja kõik saab korda:

„Nõnda räägib vägede Issand, Iisraeli Jumal, kes ütleb: Mina murran Paabeli kuninga ikke! Enne kui kaks aastat on möödunud, toon ma tagasi siia paika kõik Issanda koja riistad, mis Paabeli kuningas Nebukadnetsar võttis siit paigast ja viis Paabelisse. Ja Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja, ja kõik Juuda vangid, kes läksid Paabelisse, toon ma tagasi siia paika, ütleb Issand, sest ma murran Paabeli kuninga ikke.” (Jer. 28: 2–4).

Jeremija süngete ennustuste taustal oli see sõna nagu palsam hingele.

Kui Jeremija ütleb, et juudid teenivad Paabeli kuningat seitsekümmend aastat (Jer. 25:11), siis Hananja vähendab karistust kahe aasta peale.

Kumb neist on hea ja kumb on halb?

Keda inimesed hakkavad armastama ja keda vihkama?

Kuid need küsimused pole kaugeltki peamised.

Peamine küsimus on selles, kumb neist tegelikult sai Issandalt sõna ja kes oma sõnad kui Jumala sõnad edasi annab.

Lõppude lõpuks ei olnud ka Jeremijal midagi kiire päästmise vastu. Seetõttu oli tema esimene reaktsioon Hananja valeprohvetlikule ettekuulutusele väga positiivne:

“Prohvet Jeremija ütles: „Aamen! Issand tehku nõnda! Issand kinnitagu su sõnu, mis sa oled prohvetlikult kuulutanud, et Ta toob Paabelist tagasi siia paika Issanda koja riistad ja kõik vangid. ” (6).

Kõigil oleks hea meel vangistusest peagi tagasi tulla.

Me pole patustanud seitsekümmend aastat. Maksimaalselt – kaks aastat. See vaidlus Jumalaga, see arvude erinevus näitab, et prohvetid, preestrid ja tavalised inimesed polnud meeleparandusest kaugel.

Kuid siin on üks aga: Issand ei öelnud seda, Issand ei saatnud Hananjat. Kõik katsed vähendada seitsekümmend aastat vangistust kahele on katse minimeerida Iisraeli rahva poolt Issanda vastu toime pandud kuritegusid.

Jeremija üritab vestluse valedest lootustest reaalsuseks muuta. Ent kuule ometi seda sõna, mis ma räägin sinu kuuldes ja kogu rahva kuuldes: Prohvetid, kes on olnud enne mind ja enne sind muistsest 
peale, on prohvetlikult kuulutanud paljudele maadele ja suurtele kuningriikidele sõda, õnnetust ja katku.”

Kuid nad ei kuule teda. Prohvet Hananja kordab ainult oma sõnu ja teeb samal ajal väljakutsuva sümboolse toimingu – ta „võttis ikke prohvet Jeremija kaelast ja murdis katki. Ja Hananja rääkis kogu rahva nähes, öeldes: „Nõnda ütleb Issand: Selsamal kombel murran Ma Paabeli kuninga Nebukadnetsari ikke kõigi rahvaste kaelast, enne kui kaks aastat on möödunud.” Aga prohvet Jeremija läks oma teed.”(10–11).

Need sõnad ja sümboolsed tegevused kutsuvad esile Jumala viha: “Sa oled murdnud puuikked, aga oled teinud nende asemele raudikked!” (13).

See tähendab, et kangekaelseid inimesi ootab ees veelgi raskem karistus. Ja Hananja ise saab oma tahtmise eest karistada:

„ Vaata, Ma läkitan sind maa pealt ära. Sel aastal sa sured, sest sa oled kuulutanud 
taganemist Issandast.”(16).

See ei juhtunud nii, nagu rahvas soovis, ja nagu Hananja neile meelepäraselt ennustas. Kõik juhtus täpselt nii, nagu Jumal ütles.

Rahvas oli aastaid vangistuses ja paljud pole siiani vabanenud.

Ja valeprohvet Hananja suri varsti, samal aastal – hoiatuseks meile kõigile, kes pattu armastame ja samal ajal loodame, et küll kõik saab kuidagi korda.

Valed lootused lähevad alati rohkem maksma kui meeleparandus, alandlikkus ja enese parandamine.

Kõik, mida isehakanud suudavad ennustada toob surma neile iseendile ja on raudseks ikkeks kuulajatele.

Autor – Mihhail Tšerenkov / cherenkoff.blogspot.com

Allikas: https://ieshua.org/pochemu-opasny-lozhnye-nadezhdy.htm