Varsti pärast seda, kui Ješua maa peal kõndis, hajutati juudi rahvas nn. teise pagulusse, millest esimene oli Babüloonia pagendus aastal 586 eKr. Diasporaa oli kõikjal laiali – Iisraelist põhja, lõuna, ida ja lääne pool, nagu Jumal oli lubanud. Kuhu nad läksid ja mis edasi juhtus, jääb paljudele mõistatuseks. Kuid see ei pea nii olema – nende teed on hästi dokumenteeritud.
Mizrahi juudid, ida juudid
Paljud juudid sattusid riikidesse, millest hiljem said moslemiriigid – Iraan, Iraak, Süüria, Egiptus, Maroko, Jeemen ja nii edasi. Mõned juudid, kes aeti Iisraelist välja esimese eksiili ajal aastal 586 eKr, ei tulnud enam tagasi, otsustades asuda elama Iraani ja Iraaki ning rajades seal suuri kogukondi. Juudi rahvas elas ja õitses paljudes riikides ning nautis sageli edu ja turvalisust oma asupaikades. Iraanis on juutide hauakivid, mis on umbes 2500 aastat vanad, mis tähendab, et juudi kogukonnad eksisteerisid seal palju varem kui 7. sajandil Araabiast saabunud moslemivallutajad.[1] Juute elas ka Tuneesias alates 200 eKr, Liibüas alates III sajandist eKr. ja Süürias aastast 500 eKr, samuti teistes Lähis-Ida riikides, palju sajandeid enne islamit.
Teisisõnu, juudi kogukonnad on elanud paljudes Lähis-Ida riikides üle 2300 aasta. Islami levides oli ajaloos hetk, mil peaaegu kogu juudi diasporaa sattus moslemiriikidesse ja tõde on see, et moslemid olid sageli oma juudi kogukondade vastu lahkemad kui kristlikud riigid.
Aja jooksul suundusid paljud juudid läände Euroopasse ja põhja Venemaale, kuid osa naasis hiljem Türki, Kreekasse ja Lähis-Itta, olles üle elanud Euroopas toimunud tagakiusamise ja väljasaatmise. Vähesed inimesed mõistavad, et enam kui 50% Iisraeli juutidest ei pärine Euroopast, vaid Lähis-Idast.
See on lugu, mida paljud kunagi ei kuule, kuid nüüd, igal 30. novembril, meenutab Iisrael aega, mil moslemimaadest aeti välja 850 000 juuti, kellest enamik leidis varjupaiga Iisraelis.
“Miljoni juudi elu moslemiriikides on jaotusplaani tõttu ohus,” hoiatas Egiptuse ÜRO delegaat. Moslemiriigid olid raevukad 29. novembri 1947. aasta jagamisplaani pärast, mis andis juutidele osa Pühast Maast, ja lubasid, et sellel on tagajärjed. See ei olnud tühi ähvardus. Iraagis, Iraanis, Süürias, Egiptuses, Jeemenis, Marokos, Alžeerias ja paljudes teistes riikides elanud juudid saadeti sunniviisiliselt välja ning paljudel juhtudel külmutati nende pangakontod ja konfiskeeriti nende vara. Toimusid rahutused, pogrommid ja tapatalgud. Juudid kannatasid paljudes kohtades seaduse alusel toimuva kohutava tagakiusamise ja diskrimineerimise all. Peaaegu miljon juuti avastas end ootamatult kodututena ja rahatutena ning neid sunniti naasma oma esivanemate maale.
“Juudid on Iraagis elanud rohkem kui kaks ja pool aastatuhandet, sest seda nimetati Babüloniks ja seda mainiti psalmides. Sajandeid oli see juudi hariduse keskus… 40ndatel muutus kõik. Natsism, araabia natsionalism ja antisionistlikud meeleolud tekitasid antisemitismi laine. Puhkesid vägivaldsed pogrommid, noored juudi mehed poodi avalikult üles ja juudid aeti töölt minema. 1970. aastateks olid peaaegu kõik lahkunud, paljud 1951. aastal, kui 110 tuhat inimest lennutati Iisraeli ohutusse kohta… Nüüd läksid vähesed allesjäänud juudid peitu. Nad on kindlasti viimased iidsest Babüloonia juudi liinist,” on kirjutanud kanoonik Andrew White, “Bagdadi vikaaris.”[2]
Tagakiusamine, mõrvad ja vargused algasid ammu enne 1947. aastat
Kuus aastat enne 1947. aasta ÜRO jagamisplaani Iraagis tapsid araabia mässulised pogrommi käigus (ehk “farhudi” ajal, mis on iidne sõna ja mis tähendab “valitsejatelt õiguste sunniviisilist äravõtmist”) umbes 180 juuti, 2000 sai haavata ja kümneid tuhandeid juute rööviti . “Nagu kõik juudid, lukustasime end oma majja, sest kartsime,” meenutas Gladys Cohen Mizrahi juutide tragöödiate mälestustseremoonial. “Olin 10-aastane ja küsisin, mis juhtus. Mulle öeldi, et araablased mässasid juutide vastu, et neile kahju teha ja kõik juudid jooksid ja peitsid end.” Ta rääkis õudustest nagu vanade inimeste ja imikute surnukspeksmised ning tema abikaasa ja venna kinni võtmine ning “lihtsalt kadumine” – neid ei nähtud enam kunagi.[3]
Moriah Akiva mäletab, kuidas ta väikese tüdrukuna nägi tänavatel vihaseid rahvahulki jõhkralt juute peksmas, kusjuures üks neist hoidis õhus lapse mahalõigatud jalga. Basrast pärit Janet Braha mäletab, kuidas nad tema isa poodi tungisid ja kassast kogu raha ja poole poes olnud kaubast endaga kaasa võtsid. Nad ei saanud selle vastu midagi teha.
Isegi varem, kuigi sageli maalitakse õdus pilt kooseksisteerimisest Ottomani impeeriumi ajal, oli tõde see, et moslemite võimu ajal olid juudid teise klassi kodanikud, isegi kui see oli eelistatavam olukord äärmuslikule vägivallale ja tagakiusamisele, mida nad kogesid kristlike riikide poolt… Võrdsus kehtestati kogu Osmani impeeriumis alles 1839. aastal Euroopa surve tõttu türklastele, kes vajasid toetust võitluses Egiptuse vastu.
“Ottomani impeeriumi ajal sõltus juutide saatus valitseja tujust ja kapriisidest, aga ka tema ajal valitsenud korruptsiooni ulatusest. Jumal tänatud, et kui tagakiusamine vaibus, nimetati seda “kuldajastuks”. Kuid see ei olnud kuldaeg. See oli lihtsalt sajand, mil juute kiusati vähem taga,” kirjutab Iraagi päritolu briti juut Moshe Kakhtan [4].
Rohkem kui 2000 aasta tagused juudi kogukonnad on kogu Lähis-Idas praktiliselt hävitatud
1917. aastal moodustasid juudid kolmandiku Bagdadi elanikkonnast, sada aastat hiljem oli neid järel vaid seitse. Sarnast lugu on täheldatud peaaegu kõigis Lähis-Ida riikides. Tagakiusamine, seaduslik rõhumine ja verised rahutused tähendasid, et juudi rahvas pidi oma elu eest põgenema, lahkudes sageli ilma millegita.
|
Juudid 1948. aastal |
Juudid 2017. aastal |
|
|
Alžeeria |
140 000 |
0 |
|
Liibüa |
38 000 |
0 |
|
Iraak |
135 000 | 7 |
|
Egiptus |
75 000 |
5 |
|
Maroko |
265 000 |
2000 |
|
Süüria |
30 000 |
9 |
|
Tuneesia |
105 000 |
1700 |
|
Jeemen/Aden |
63 000 |
< 50 |
| Liibanon | 7000 |
< 100 |
| Iraan | 210 000 |
10 000 |
Tagasi Poolasse?
Täiesti ignorantne on arvata, et Iisrael on Euroopa kolonialismi objekt, mis annab varjupaiga Saksa ja Poola juutidele võõras Lähis-Ida riigis, vastuseks holokaustis süüdistamisele. Juudi rahvas hajutati igas suunas ja kogunes tagasi oma algsele kodumaale. Juutide kodumaa rajati nende isade maale palju aastaid enne holokausti 1917. aasta Balfouri deklaratsiooniga ja enam kui pooled Iisraeli tulnud juutidest ei põgenenud natside eest, vaid saadeti Lähis-Ida riikidest sunniviisiliselt välja. Ja nad ei saa sinna tagasi minna.
„Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud Assurist ja Egiptusest, Patrosest, Etioopiast, Eelamist, Sinearist, Hamatist ja mere saartelt. Ta tõstab rahvastele lipu, kogub Iisraeli hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast maailmakaarest.” (Jesaja 11:11-12) [6].
Nii rasked kui need traagilised sündmused ka ei olnud, näeme Jumala kätt töötamas ja lunastamas hoolimata inimliku julmuse halvimatest ilmingutest. Ta toob oma rahva koju põhjast, lõunast, idast ja läänest, nagu Ta lubas.
“Kui meie vendi, Euroopa juute, kiusati taga ja tapeti, jõudis meieni araabia riikidesse vihkamine ja vaenu ässitamine,” ütles Janet Dallal, kes korraldas ürituse 850 000 Mizrahi juudi väljasaatmise ja põgenemise mälestuseks. Janet põgenes koos perega Iraagist ja ütles HaAretzile: “Iga kogukond koges seda erinevalt, kuid lõpuks kogunesid pagulased. Ma ei tea, kas see oli tänu Hitlerile või (Jeruusalemma suurmuftile) Haj-Amin al-Husseinile, aga kibe muutus magusaks.
„Nad hakkavad käima Issanda järel, kes möirgab nagu lõvi. Kui tema möirgab, siis tulevad ta pojad värisedes mere poolt. Nad tulevad Egiptusest värisedes nagu linnud ja Assurimaalt nagu tuvid. Ja Mina luban neil elada nende oma kodades, ütleb Issand.” (Hoosea 11 :10-11).
[1] Raamatu “Minu Iraan” autori Isaac Yomtoviani loeng Haifa ülikoolis 19. novembril 2017.
[2] “The Last Jews of Iraq”, produtsent Hannah Marshall, produtsent A Loftus Audio BBC Radio 4 jaoks.
[3] HaAretz, Jews of Arab Lands Israel Commemorates Flight of 850,000 Jews From Arab, Muslim Countries, Ofer Aderet, 30. november 2015
[4] Tsiteeritud Martin Gilberti teoses Ismaeli majas. Juutide ajalugu moslemimaades.” (“In Ishmael’s House, A History of Jews in Muslim Lands”, Martin Gilbert; Yale University Press, 2010)
[5] sealsamas, lk 80
[6] Jesaja 11. peatükis: Pathros, Cush (Hus), Eelam, Shinar ja Hamath (Hamath) on vastavalt Põhja-Aafrika/Põhja-Egiptuse, Etioopia, Iraani/Pärsia, Iraagi Babüloonia piirkonna ja Süüria iidsed nimed. Tabel on koostatud juudi virtuaalraamatukogu ja Stand With Us statistika põhjal
Autor – oneforisrael.org
Allikas: https://ieshua.org/polovina-evreev-izrailya-pribyla-iz-musulmanskih-stran.htm
Perekond Tanakhis (Vanas Testamendis) Perekonda tähistav heebrea keelne sõna nii Piiblis kui ka tänapäeva heebrea keeles on מִשפָּחָה/mishpacha. .....
Fraasil “Lase mu rahval minna” on lisaks sellele, et see meenutab kuulsat Louis Armstrongi laulu, heebrea keeles tohutu .....
Diasporaa juutide seas käib tõeline arutelu selle üle, millised nende mittejuudist sõbrad neid varjaksid, kui asi peaks nii .....
Mul on küsimus kõigile, kes laulavad (või toetavad) sõnu: "Palestiina peab olema vaba!" Või täielikumat versiooni: "Jõest mereni .....
Mitu aastat tagasi olin tööintervjuul ühe pastori juures, et leida tööd kristliku kooli direktorina. Intervjuu lõpus pakkus pastor .....
Ma hüüan teid. Ma palun teid. Ma anun teid. Ärgake üles! Irratsionaalne vihkamine juudi rahva vastu ja Iisraeli .....
Iisrael on iidne maa. Tuhandeid aastaid vanad kivid ja tellised lebavad keset 21. sajandi Iisraeli riigi kaasaegset saginat. .....
Paljude inimeste reaktsioon sotsiaalvõrgustikes Hamasi kuritegelikule tegevusele Iisraelis tekitas minus mõtteid, mida tahan jagada. Mul on kristlastest sõbrad, .....
Kujutage ette maailma, kus pole Piiblit, kümmet käsku ega psalme. Kujutage ette maailma, kus pole Aabrahami, Moosest, Siinai .....
