Keegi ütles, et talent (and, andekus, erilisus) on nagu kott, mille Issand viskab inimese õlule. Inimene peab seda kandma. Ja inimene on nagu postiljon, et toimetada and kohale. Milline aga on ise inimene, see on juba teine küsimus. Tahaks, et and ja inimene oleksid teineteist väärt. Soovime ju, et nii oodatud postiljon oleks ka ‘inimene’.
Mt 7:22 Paljud ütlevad mulle sel päeval: “Isand, Isand, kas me pole sinu nimel prohvetlikult rääkinud, sinu nimel deemoneid välja ajanud ja sinu nimel palju vägevaid tegusid teinud?” 23 Siis ma ütlen neile: “Ma pole iialgi teid tundnud! Minge ära mu juurest, te seadusrikkujad (kurjategijad)!”
Mõtlen, et Jumal ei mõista kohut andide üle, vaid postiljoni üle. Meie inimestena peaksime püüdlema täiuslikkuse poole – olema võrdsed oma andidega.
Palvetame, et meie kui ˋpostiljonid´ saaksime oma andide väärilisteks!
Õnnistusi saabuvaks vabariigi aastapäevaks.
Pastor Paul Armand
