1993. aastal osalesid Seija ja Sakari Leppänen oma esimeses kristlikus abielulaagris. 2022. aasta sügisel on nad paaris esinejateks suhtenädalavahetusel “Mennään Eteenpäin”. Juuli alguses toimunud rahvaringhäälingu päevadel juhtisid Leppänenid kanalit “Puhuta ja pussataan”. Foto: Erja Taura-Jokinen.
Kristliku abielutöö vanad kalad räägivad emotsionaalsest ämbrist, millesse iga inimene aastate jooksul prügi kogub. Selle puhastamine on elukestev protsess.
Miks lähedase inimese sõnad nii haiget tegid? Kuidas nii väike asi nii suure reaktsiooni tekitas?
– Tavaliselt on tegemist inimese, kes on ärritunud, enda ajalooga. On juhtunud asju, mida ta ei ole üles tunnistanud ja millega ta ei ole tegelenud. Kui miski teeb haiget, siis on hea võtta hetk ja mõelda, miks see tegelikult juhtus, ütleb terapeut Seija Leppänen.
Pole vaja karta ega maha suruda viha ega vihatunnet, isegi mitte olles kristlane.
– Piiblist võime lugeda, kuidas Jeesus õhutas inimesi vihale, kuid keelas selle järel patustamise. Seega on oluline, millist käitumist meie viha põhjustab.
Viha tuleks vabastada, et see ei jääks emotsionaalsesse ämbrisse.
Vigureid on palju ja isegi neis on ainsaks piiriks loovus. Keegi valab oma vihased mõtted paberile välja, teine peksab poksikotti või karjub metsas.
– Üks täiskasvanud tütar valas oma viha ema vastu välja jalgrattaga sõites – raevukalt pedaalides. Ja jah, reisid said kiiresti sõidetud!
Kui tunde intensiivsus on vaibunud, siis saab asja rahulikult ja konstruktiivselt arutada.
Seija Leppänenis kuhjunud viha hakkas välja paistma kolmandat last oodates:
– Olin lapsepõlvekodu koristamisest kurnatud ja samal ajal hakkasin enda heaolule sügavamalt mõtlema. Sain aru oma liigsest, valest lahkusest, mis oli viinud selleni, et ma tegin kõike liiga palju. Argipäev oli toimetamiste poole kreeni vajunud.
Ta pidi õppima kasutama sõna ei.
– Muutus oli varasemaga võrreldes nii märkimisväärne, et pani mõtlema, et sellise naisega ma ei abiellunud, meenutab Sakari Leppänen.
Peaksite olema teadlik oma lapsepõlvekodu vaimsest pärandist.
– Kasvasin üles väga emotsionaalses õhkkonnas. Mu isa tunnistas, et ta närvid kärssasid sõjas ära ja nii kannatasin lapsena tema lühikest süütenööri. Kui ma poleks täiskasvanuna tema reageerimisviiside üle korralikult mõelnud ja nendega tegelenud, siis oleksin hakanud neid samu ka oma lastega kasutama, nendib praost.
– Emotsioonid võtavad juhi rolli ehk domineeriva positsiooni, kui neid ära ei tunne, võtab Seija Leppänen kokku.
Hea suhe sisaldab ausust ja tõepärasust.
– Selleks, et oleks võimalik rääkida rasketest sügavatest teemadest, on vaja turvalist ja rahulikku olustikku. Mul kulus peaaegu 15 aastat, enne kui suutsin Seijale oma elu süngemaid asju avada, paljastab Sakari Leppänen.
Rääkimine on alati olnud nende suhetes edasijõudmise võti:
– Aga ka suhtlemine pole lihtne. Õppida rääkima nii, et teine tahaks kuulata ja vastupidi, on elukestev teekond! Nendib Seija Leppänen.
– Minu kogemus ütleb, et naine peaks andma mehele vähemalt 90 sekundit vaikust, et mõelda sellest, mida ta kogeb, tunneb ja mõtleb või vähemalt ta ei peaks tagant õhutama, et no “ütle juba”.
Lihtne nõuanne oma suhte parandamiseks on muuta midagi, isegi kui see on väike:
– Kui te pole täna rahul, siis tehke midagi teisiti, julgustavad Leppänenid.
