Proskuneo * – εχηγεομαι – ülistama

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid on esitatud sõnasõnalises tõlkes. Paljude tänapäeva kristlaste jaoks tähendab sõna ülistus „laulmist“; kuid sõna tõeline tähendus, Pühakirjas kasutatuna, on hoopis midagi muud. Kuna ülistus on kirikus oluline funktsioon, siis peaksime uurima selle Piibellikku tähendust, nii et meie arusaam oleks Issanda tahtega vastavuses.

Mitmeid kreeka keelseid sõnu tõlgitakse Piiblis kui ülistus. Kõige sagedamini kasutatakse selle tõlkimiseks (inglise keelsetes versioonides) kreeka keelset sõna προσκυνὲω. Προσκυνὲω koosneb eessõnast πρὸς , mis tähendab “juurde” või “vastu”, ja κυνὲω, mis tähendab “suudlema” (kυνὲω ise on tuletatud kreeka keelsest sõnast κὺων, mis tähendab “koera”). Κυνὲω tähendas “suudlust” koeralt, kes lakub su kätt.

Niisiis on προσκυνὲω põhitähendus “kummarduda maani kellegi ees ja suudelda tema jalgu, rõiva palistust või maad tema ees”. Nii Vanas kui ka Uues Testamendis tähistab selle sõnaga edastatud tähendus nii kummardaja välist füüsilist väljendust kui ka sisemist aupaklikku ja alistunud hoiakut.

Kreeka klassikalises ajajärgus kasutati προσκυνὲω jumalate kummardamise tehnilise terminina. Pärslased langesid aupaklikult oma kuningate ees maha ja kreeklased kummardusid igaühe ees, keda nad pidasid jumalikuks või pühaks.

Septuagintas – kreeka keelses vanas testamendis – kasutatakse προσκυνὲω kummardamise mõiste väljendamiseks, et näidata austust võimupositsioonil oleva isiku vastu; kuid seda kasutatakse ka aukartuse ja alistumise väljendamiseks kas Iisraeli tõelise Jumala või paganlike valejumalate vastu. Ligikaudu 75 protsenti προσκυνὲω ilmnemisest septuagintas väljendab see sõna kummardamise mõistet, puudutagu see siis Iisraeli Jumalat või paganate jumalaid. Järgnevalt näited selle sõna kasutuse kohta Iisraeli Jumala kummardamise mõiste väljendamiseks:

* Aabrahami sulane kummardas (προσκυνὲω) Issanda ette silmili maha pärast seda, kui ta leidis Iisakile naise (1. Moosese 24:26);

* Egiptuse iisraellased heitsid silmili maha Jumala ette, kui kuulsid, et Jumal kavatseb nad vabastada (2. Moosese 4:31);

* Saalomoni templi pühitsemise ajal – kui inimesed nägid templit, mis oli täidetud Issanda hiilgusega -, langesid nad näoli maha ja kummardasid Issandat (2. Ajaraamat 7: 3).

Eelnevad kirjakohad Pühakirjas lisavad meie arusaamisele sõnast “ülistus” palju juurde, kuid 2. Moosese kaheteistkümnes peatükk kreeka keelse Vana Testamendi pühakirjades annab meile klassikalise näite προσκυνὲω tähendusest.

Salmides 21–28 suunab Mooses inimesi paasatalle tapma ja piserdama talle verd oma uksepiitadele. Ta korraldab ka paasapüha ja käsib neil lugeda sellest, kuidas Issand neid päästis ja egiptlasi lõi. Vastuseks tema juhistele ütleb salm 27 meile “Siis rahvas kummardas ning ülistas Issandat.” (LXX tõlge), väljendades austust ja alistumist Issanda poolt Moosese kaudu antud käsule.

Vanas Testamendis väljakujunenud ülistuse kontseptsioon, mis annab edasi tähenduse, mis hõlmab füüsilist maapinnale heitmist ja sisemise aukartuse ja Issanda poole alistumise väljendust, kandub üle Uue Testamendi προσκυνὲω sõna kasutusse. Järgmisel esmaspäeval alustame Uue Testamendi pühakirjades “ülistuse” uurimist.

  • PROSKUNEO on kreeka keelse sõna προσκυνὲω inglise keelne kirjatüüp.

Autoriõiguste avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2020 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile https://www.studylight.org/language- studies / kreeka-mõtted.html 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html?article=80

PROSKUNEO* – osa 2 – εχηγεομαι  ülistama, kummardama, näitama üles aukartust ja alistumist

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid on esitatud Sõnasõnalisest Tõlkest.

Selle nädala uuring on jätk meie uurimusele προσκυνὲω – kreeka keelsest sõnast, mida kasutatakse kõige sagedamini inglise keelse tõlke “ülistus” aluseks.

Προσκυνὲω koosneb eessõnast πρὸς , mis tähendab “juurde” või “vastu”, ja κυνὲω, mis tähendab “suudlema” (kυνὲω ise on tuletatud kreeka keelsest sõnast κὺων, mis tähendab “koera”). Κυνὲω tähendas “suudlust” koeralt, kes lakub su kätt.

Προσκυνὲω põhiline tähendus on “kummarduda kellegi ees maani ja suudelda tema jalgu, rõiva palistust või maad tema ees”. Kuigi ülistuse füüsiline osa on sellest kirjeldusest hõlpsasti näha, on selle sõna tegelik tähendus palju sügavam. Nii Vanas kui ka Uues Testamendis tähendab προσκυνὲω aupaklikku alistumise mõistet, mis hõlmab nii välist füüsilist poosi kui ka südame sisemist hoiakut.

Eelmisel nädalal uurisime, kuidas kasutati προσκυνὲω septuagintas – Kreeka keelses Vanas Testamendis. Seda kasutatakse seal, umbes seitsekümmend viis protsendil juhtudel, ülistuse mõiste väljendamiseks, olgu siis tegu Iisraeli Jumala või paganlike jumalate ülistamisega. Selle sõna kõige tähelepanuväärsema kasutuse leiab 2. Moosese 12:27, kus seda kasutatakse kirjeldamaks juudi rahva reageeringut Jumala käskudele, mida Mooses andis paasapühade kohta. Salmis on kirjas: “Ja kui inimesed kummardasid, siis nad ülistasid.” (LXXi tõlge) προσκυνὲω kasutamine selles salmis annab mõista, et heebrea rahvas vastas Issanda käskudele nii alistumise kui ka aukartusega.

See on oluline mõistmaks – et Vanas Testamendis kehtestatakse ülistuse mõiste, mis väljendub füüsilise maani kummardamise kaudu, hõlmates mitte ainult füüsiliselt väljendatud aukartuse ja alistumise hoiakut, vaid seda väljendatakse ka vaimselt südamega; sest see sama ulatuslik tähendus kandub üle ka Uude Testamenti.

Uues Testamendis leidub verbi προσκυνὲω enamasti Matteuse ev-s, Johannese ev-s ja Ilmutusraamatus. Markuses ja Luukas on seda sõna viis korda kasutatud. Täna keskendub meie uuring mitmetele ülistuse näidetele, mida väljendatakse Issandale Tema teenistuses. Kõik need on Matteuse evangeeliumist.

Matteuse 2: 1-2 on kirjas, et targad tuli idast Jeruusalemma ja ütlesid: “Kus on see, kes on sündinud juutide kuningana? Sest me nägime tema tähte idas ja tulime Teda kummardama. . ”

Mõistet “ülistus” kasutatakse taas Matteuse 2:11: “Ja majja tulles leidsid targad lapse ema Maarja juurest ja maha kummardades ülistasid Teda.” Kuigi see tekst ei näita, kas targad langesid maha vabatahtlikult või tahtmatult, vastusena Issanda ligiolekule; ütleb see meile προσκυνὲω abil, et nad väljendavad oma aukartust ja alistumist sellele, kes on sündinud juutide kuningana. See annab tooni “ülistuse” kasutamiseks ülejäänud Uues Testamendis.

Matteuse peatükk 8: 1–2 räägib pidalitõbisest, kes tuli Jeesuse juurde ja kummardas Teda, öeldes: “kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!” Προσκυνὲω on kestvas mineviku vormis, näidates, et pidalitõbine alustas ja jätkas Issanda kummardamist, väljendades oma aukartust ja alistumist, kuulutades, et kui Issand seda soovib (subjektiivne meeleolu), suudab Issand teda puhastada. Kasutades siin προσκυνὲω, mõistetakse tema alistumist Issanda tahtele nii, et see väljendub füüsiliselt tema kehahoiakus ja südames (nagu näitavad tema suu sõnad).

Matteuse 14: 22–33 registreeritakse juhtum Jeesuse ja tema jüngrite vahel. Ta käsib neil paati minna ja ületada Galilea järv, samal ajal kui ta rahvahulkadel minna laseb. Hiljem, kui jüngrid tormiga heideldes keset merd vaeva nägid, tuli Jeesus nende juurde vee peal kõndides. Kui Ta astus paati, siis lakkas tuul. Salm 33 annab sellele sündmusele vastuse: “Ja laevas olijad kummardasid Teda, öeldes:” Tõesti, sina oled Jumala Poeg! “” Προσκυνὲω kasutamise tõttu mõistame, et nende kummardamine hõlmas südamest tulenevat austust Issanda vastu ja nende teadlikkusest tema jumalikkusest.

Mõistmine, mille oleme saanud nii selle sõna Vanas kui ka Uues Testamendis, on see, et tõeline ülistus on sügavam kui lihtsalt osalemine ülistusteenistusel või muus sellises inimlikus väljenduses. Ülistus hõlmab tegelikult aukartust, mis ilmneb nii füüsilise teo kui ka / või südamega tunnistatavat alistumist Issandale ja Tema suurusele.

Järgmisel nädalal uurime peamist õpetust ülistuse kohta, mille Issand õpetas Samaaria naisele ja mis on kirjas Johannese evangeeliumi neljandas peatükis.

  • PROSKUNEO on kreekakeelse sõna προσκυνὲω ingliskeelne kirjatüüp.

Bill Klein on olnud viimased 41 aastat pastor, nõustaja ja koolitaja. Tal on ulatuslikult piiblikeeltes koolitatud ja haritud ning ta on kirjutanud Piibli kreeka keele kursuse. Praegu teenib ta Piibli kreeka keele professorina Master’s Graduate School of Divinity, ja on BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – Californias asuva mittetulundusorganisatsiooni president, kes pakub piibliuurimislinte ja kreeka õppematerjale. Veebisait BTEMinistries.org.

Autoriõiguste avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2020 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.

Allikas: https://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html?article=80

PROSKUNEO * – 3. osa – εχηγεομαι – ülistama, kummardama, näitama üles aukartust ja alistumist

Pange tähele, et kõik piibli tsitaadid pärinevad sõnasõnalisest tõlkest.


Sel nädalal jätkame προσκυνὲω uurimist, mis on tõlgitud kui “ülistus”. Προσκυνὲω on liitsõna, mis tähendab “suudelda millegi suunas” ja esindab kummardamise vormi, mis näitab kummardust ja alistumist kellelegi või millelegi, kummardudes maani ja suudeldes tema jalgu, riideeset või maad.

Oleme Vana ja Uue Testamendi põhjal kindlaks teinud, et προσκυνὲω tähendus annab edasi aupakliku alistumise mõistet, mis hõlmab nii välist füüsilist poosi kui ka südame sisemist hoiakut.

Eelmisel nädalal uurisime Matteuse evangeeliumist pärit προσκυνὲω mõningaid kasutusviise. Matteuse 2:11, viidates tarkadele, ütleb Pühakiri: “Ja kui nad majja olid tulnud, leidsid targad lapse Tema a ema Maarja juurest ja langesid kummardades Tema ette maha.”

Selles lauses kasutatud προσκυνὲω abil näeme nende austust ja alistumist sellele, Kes on sündinud juutide kuningana.

Matteuse 8: 1-2 tuleb pidalitõbine Jeesuse juurde ja kummardab Tema ette, öeldes: “Kui soovid, võid mind puhastaks teha.” Jällegi näitab προσκυνὲω kasutamine tema alistumist Issanda tahtele ja annab mõista, et tema kummardamine väljendub nii füüsilises poosis kui ka südamest, nagu näitavad tema suu sõnad.

Mõistmine, mille oleme saanud selle sõna kasutamises nii Vanas kui ka Uues Testamendis, on see, et ülistus hõlmab tegelikult aukartust, mis ilmneb füüsilise teo kaudu, mis on ühendatud südametunnistuse allumisega Issandale ja Tema suurusele.

Sel nädalal uurime προσκυνὲω, kui sõna, mida Jeesus kasutab Johannese 4: 21–24, et luua täiesti uus ülistuse perspektiiv. Selles peatükis jõuab Jeesus Sühharisse, Samaaria linna. Jaakobi kaev asub seal ja Jeesus, olles oma teekonnast väsinud, istub kaevule puhkama.

Samaaria naine tuleb vett ammutama ja Jeesus palub tal juua. Ta on üllatunud, sest juudid ei suhtle samaarlastega. Jeesus ütles talle: “Kui sa oleksid tundnud Jumala andi ja kes on see, kes ütleb sulle:” Anna mulle juua, “siis oleksid ise temalt palunud ja ta oleks sulle elavat vett andnud.” (Johannese 4:10)

Naine küsib Temalt, kus on elav vesi. Jeesus vastab, öeldes talle, et kõik, kes Jaakobi kaevust vett joovad janunevad jälle. Ta ütleb talle ka, et igaüks, kes joob Tema antud vett, ei janune enam, et Tema veest saab “igavesse ellu kerkiv veeallikas”. (Johannese 4:14.)

Samaaria naine küsib lõpuks seda elavat vett. Seejärel käskis Jeesus tal kutsuda oma abikaasa ja tagasi tulla. Naine vastab, et tal pole meest. Jeesus vastab, öeldes, et ta on rääkinud tõtt, sest tal on olnud viis meest ja mees, kellega ta praegu elab, pole tema abikaasa.

Sel hetkel muudab naine teemat ja ütleb, et ta tajub teda prohvetina; seejärel esitab ta nende päevade religioosse teema (lahknevuse samaarlaste ja juutide vahel) – ülistuse. Ta ütleb: “Meie isad kummardasid (προσκυνὲω) sellel mäel ja teütlete, et Jeruusalemmas on see koht, kus on vaja kummardada (προσκυνὲω).” (Johannese 4:20) Seejärel kasutab Issand võimalust, et selgitada mida, kus ja kuidas kummardatakse.

Johannese 4: 21–24

Johannese 4: 21–24 on jagatud kaheks osaks, millest igaüks algab fraasiga „tund tuleb”. Esimeses osas salmides 21,22 käsitleb Jeesus ülistuse puhul küsimusi kus ja mida. Teises osas, salmides 23–24, käsitleb Jeesus kummardamise viisi.

Salmid 21–22: ülistuse kus ja mida

21)
Jeesus ütleb talle: “Naine, usu mind, et saabub tund, mil sa ei kummarda (προσκυνὲω) Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas.

Esra ja Nehemja päevil keelati samaarlastel Jeruusalemma templi ülesehitamisel abistamine, mistõttu nad ehitasid Gerizimi mäele templi. Nad ülistasid seal, samal ajal kui juudid ülistasid Jeruusalemmas. Mõlemad rühmad uskusid, et nende tempel on ainus ametlik tõelise ülistuse koht.

Kuid kohtumisel samaarlannaga kuulutab Jeesus, et “tuleb tund”, kui ülistuse füüsiline asukoht ei ole enam oluline. Selle vahetuse käigus muudab Jeesus ülistuse geograafiat igaveseks – ülistuse koht ei ole füüsiline asukoht. Pärast Kristuse ülestõusmist ja taevaminekut viis algkirik selle sama sõnumi juudi juhtidele.


Seda näeme Stefanose sõnumi lõpus juudi nõukogule. Ta ütleb: “Kuid Kõigekõrgem ei ela käsitsi valmistatud templites, nagu ütleb prohvet:” Taevas on minu aujärg ja maa on minu jalgade jäti. Millise maja te mulle ehitate? ” ütleb Issand: “Või mis on minu puhkepaik? Kas mu käsi ei teinud neid kõike?” (Apostlite teod 7: 48-50). Algkoguduse sõnum on see, et Jumal ei ela füüsilises hoones, mille on teinud inimese käed, vaid ta elab oma inimeste südames.

22)
Te ise ülistate (προσκυνὲω) seda, mida te ei tea; meiekummardame (προσκυνὲω) seda, mida oleme teadnud; sest päästmine on pärit juutidelt.

Sel hetkel pöördub Jeesus ülistuse poole. Ta kuulutab kindlalt, et samaarlased kummardavad, kuid pole teadnud, mida nad kummardavad; ja et juudid on teadnud, mida nad kummardavad, sest “päästmine on pärit juudidelt.

On väga oluline märkida, et “siin” koos “päästega” tähistab konkreetset päästet, mida nii juudid kui samaarlased ootavad. Jeesus ütleb, mida Ta teeb, sest juudid mõistavad päästmist ja saabuvat Messiat täielikumalt kui samaarlased; kuna samaarlased võtsid vastu ainult Pentateuchi (esimesed viis Moosese raamatut) ning lükkasid prohvetid ja psalmid tagasi. Sellest näeme, et Jumalat on võimalik kummardada ainult vormiliselt, ilma ülistamata Teda sisuliselt – südamest, Jumala tões.


Salmid 23–24: ülistuse viis

23)
Kuid saabumas on tund ja nüüd on käes, kui tõelised kummardajad kummardavad (προσκυνὲω) Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib tõepoolest selliseid, kes teda nii kummardaksid (προσκυνὲω).

Sel hetkel kordab Jeesus fraasi “tund tuleb”, kuid lisab fraasi “ja nüüd on käes”. Selle lisatud fraasiga kinnitab Ta, et alates selle deklaratsiooni esitamisest tuleb kõiki ülistusi teha ettenähtud viisil. Ta kasutab kahte fraasi ülistuse viisi kindlakstegemiseks.


Esimene fraas “Tõeline kummardaja” leidub salmis 23. Sõna “tõeline” on omadussõna ἀληθινὸς, mis tähendab “tõeline” või “ehtne”. Ülistajaks tõlgitud sõna on nimisõna προσκυνητὴς verbivormist προσκυνὲω ja seda leidub ainult siin Uues Testamendis. Siin kinnitab Jeesus, et on tõelisi ülistajaid ja neid, kes pole ehtsad. Seejärel määratleb Ta “tõelise kummardaja” kui sellise, kes kummardab Isa “vaimus ja tões”.

Sõna “vaimus ja tões” sõnasõnalises tõlkes on üks kahe nimisõnaga eessõna. Eessõna ἐν tähistab ülistuse asukohta – sfääri või valdkonda, kus toimub tõeline jumalateenistus. Kaks nimisõna, viitavad kummardamise kahele aspektile: “vaim” ja “tõde”. Jeesus kinnitab, et tõeline või ehtne ülistus toimub vaimus ja tõevallas. Seejärel toob Jeesus välja põhjuse: “Isa otsib selliseid, kes Teda nii kummardaksid”. Isa otsib aktiivselt teatud tüüpi inimesi, kes kummardavad Teda vaimu ja tõe vallas.

24)
Jumal on Vaim; ja on vaja, et teda kummardajad kummardaksid Teda

vaimus ja tões προσκυνὲωF1 “

Teises lauses “… ja on vaja, et teda kummardavad kummardaksid vaimus ja tões”, ütleb Jeesus, et Teda kummardavate isikute jaoks on “vajalik” seda teha “vaimus ja tões”. Jeesuse öeldud põhjus on see, et Jumal on Vaim. Väljendades, et “Jumal on Vaim”, rõhutab Jeesus Jumala iseloomu või olemust. Jumal on vaim, mitte liha; seepärast on vajalik, et need, kes Teda kummardavad, kummardaksid vaimusektoris ja tõe järgi.


Vanas Testamendis saame teada, et ülistust väljendati kummardusega, et tähistada aukartust ja alistumist. Matteuse evangeeliumi uurimisel näeme ka seda sama füüsilist poosi, mis kandus üle Uude Testamendi. Kui Jeesus aga samaaria naisega rääkis, muutis Ta kummardamise perspektiivi igaveseks.

Konkreetsel ajahetkel, mis on ilmutatud Johannese 4: 23–24, kinnitab Jeesus, et tõeline ülistus ei toimu füüsilises, geograafilises asukohas, vaid toimub vaimusfääris uskliku südames (või vaimus). Selle põhjuseks on see, et Jumal on vaim, mitte liha. Jumal elab oma rahva südames, mitte hoonetes.

Kui ühendame sõna ülistus (προσκυνὲω) tähenduse Jeesuse õpetustega, mida uurisime selles peatükis, saame arusaama ülistuse tõelisest mõistest. Ehtne ülistus on aukartuse ja alistumise väljendus Jumala Vaimule ja Tema tõele. Ehkki enamik kristlasi samastab ülistust laulmisega, kinnitab Pühakiri selgelt, et ülistuse tegelik tähendus kätkeb endas meie südame aukartlikku alistumist Jumala Vaimule ja Tema tõele. Sama põhimõte on leitud ka Vanas Testamendis: “Kuulamine (kuuletumine) on parem kui ohverdamine ja tähelepanelikkus on parem kui jäärade rasv.” (I Saamueli 15:22). Hiljem näeme selles sarjas, et kui inimese süda pole Jumala Vaimu ja Tema tõe suhtes õiges positsioonis, siis palvetatakse ja lauldakse asjatult.

Järgmisel nädalal uurime, kuidas saatan meelitab inimesi teda ülistama, kui uurime Issanda kiusatusest Matteuse 4: 1–11.

  • PROSKUNEO on kreekakeelse sõna προσκυνὲω ingliskeelne kirjatüüp.

Tehnilised märkused

F1: προσκυνεῖν, “ülistus”, on tõlgitud νὰ͂προσκυνῶσι, “et nad peavad ülistama”.

Bill Klein on olnud viimased 41 aastat pastor, nõustaja ja koolitaja. Tal on ulatuslikult piiblikeeltes koolitatud ja haritud ning ta on kirjutanud Piibli kreeka keele kursuse. Praegu teenib ta Piibli kreeka keele professorina Master’s Graduate School of Divinity, ja on BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – Californias asuva mittetulundusorganisatsiooni president, kes pakub piibliuurimislinte ja kreeka õppematerjale. Veebisait BTEMinistries.org.

Autoriõiguste avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2020 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.

PROSKUNEO * – 4. osa – εχηγεομαι – ülistama, kummardama, näitama üles aukartust ja alistumist


Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid pärinevad sõnasõnalisest tõlkest.

Sel nädalal jätkame kreeka keelse sõna προσκυνὲω uurimist, mida tõlgitakse kõige sagedamini inglise keelde kui “ülistus”. Προσκυνὲω on liitsõna, mis tähistab kummardamise vormi, mis näitab kummardust ja alistumist kellegi või millegi ees, kummardudes maani ja suudeldes jalgu, rõivast või maad.

Oleme Vana Testamendi sõnakasutusest järeldanud, et προσκυνὲω kannab endas tähendust inimesest või inimrühmast, kes näitab üles aukartust ja alistumist, kummardudes maani. Issanda avaliku teenistuse varajases staadiumis on sellist alistumist väljendavat füüsilist asendit kirjeldanud juhtumid registreeritud Uue Testamendi evangeeliumides. Eelmisel nädalal õppisime Johannese 4: 21–24 ja nägime, kuidas Jeesus ülistuse põhimõtet igaveseks muudab. Jeesus kinnitab, et tõelised kummardajad kummardavad Isa “vaimus ja tões”. Ta esitab selleks kaks põhjust: esiteks otsib Isa seda tüüpi inimesi Teda kummardama; ja teiseks on ta oma olemuselt ja iseloomult Vaim. Selles õpetuses eemaldab Jeesus füüsilise kehahoiaku ja geograafilise asukoha, mis oli varem ülistusega seotud. Ta õpetab, et tõeline kummardamine toimub vaimusfääris, kus ülistaja süda väljendab austust ja alistumist Jumala Vaimule ja Tema tõele. See on ülistuse kõrgeim vorm; tegelikult õpetab Jeesus, et ülistus peab toimuma nii (Johannese 4:24).

Sel ja järgmisel nädalal uurime Issanda kiusatuste kaudu tõelise ülistuse tõsidust ja sügavust, nagu on kirjas Matteuse 4: 1–11. (Pange tähele, et sõna προσκυνὲω on otseselt seotud ainult järgmise nädala uuringuga.)

Matteuse 4: 1–11

1) Siis juhatas Vaim Jeesuse kõrbesse, et kurat teda kiusaks.
2) ja kui ta paastus nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, muutus ta hiljem näljaseks.


Matteus annab neli teavet, mida me peame teadma, enne kui uurime tegelikke kiusatusi, millega Jeesus silmitsi seisab: Esiteks, et Jeesus juhitakse kõrbesse Jumala Vaimu poolt – mitte kuradi poolt; teiseks, et Jeesus juhatatakse kõrbesse, et Teda kiusata (Kreekakeelne sõna, mida siin kiusatuseks kasutatakse, on πειρὰζω , mis tähendab “proovile panema” või “tõestama”. See kirjakoht ei tähenda, et Jeesus võiks kiusatustele alla anda või võiks kunagi kiusatusele alistuda, kuna Jaakobus 1:13 kinnitab, et Jumalat ei saa kurjaga kiusata, selle asemel juhib Jumal Jeesuse sellesse kiusatuse paika ja aega, et saaks võita kuradit ja anda eeskuju kõigile neile, kes Teda järgivad.); Kolmandaks, et kiusama peab “kurat”; Neljandaks, et Jeesus veedaks nelikümmend päeva paastudes ja siis oleks Ta füüsiliselt näljane.

ςερσεσ͂͂Τηε͂Φιρστ͂Τεμπτατιον

3) Ja kui kiusajaF2 tuli tema lähedale, ütles ta: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid saaksid leivaks.”


Kurat alustab oma kiusatuste rida järgmisega: “Kui sa oled Jumala Poeg”. Kreekakeelne sõna “kui”, on sidesõna εἰ. Εἰ kasutatakse siin olevikus ja viisil, mis eeldab, et see vastab tõele. Seetõttu kreeka keelest on sõna otseses mõttes öeldud: “Kui sa oled Jumala Poeg ja seda Sa oled”. Teiste sõnadega võiks öelda: “Kuna sa oled Jumala Poeg”. Nii saame kõigepealt teada, et kurat ei kiusa Jeesust sellega, et Ta tõestaks, et Ta on Jumala Poeg, vaid pigem ahvatleb Teda kuritarvitama oma võimu Jumala Pojana. Teine asi, mida sellest esimesest kiusatusest õpime, on see, et kurat apelleerib Jeesuse füüsilisele seisundile, näljale. Kurat kutsub Jeesust üles kasutama oma autoriteeti Jumala Pojana, et muuta kivid leivapätsideks, et Tema nälg saaks rahuldatud.

4) Ja kui ta vastas, ütles Ta: “On kirjutatud:” Inimene ei ela ainult leivast, vaid kõigist sõnadest, mis Jumala suu kaudu välja lähevad. “


Oma vastuses viitab Issand 5. Moosese 8: 3-le, mis ütleb, et inimesed ei ela ainult leivast, vaid “igast sõnast, mis väljub Jumala suust”. Vastuseks sellele esimesele kuradi kiusatusele loob Jeesus sissejuhatuse oma lähenemisele füüsilisele, materiaalsele maailmale enda ümber. Issand ei kavatse kasutada oma autoriteeti Jumala Pojana oma füüsilise keha nälja rahuldamiseks; Ta toitub selle asemel Jumala sõnadest. Ehkki Ta on endiselt füüsiliselt näljane, paljastab Jeesus, et Tema rahulolu on Jumala suust tulevates sõnades.

Salmid 5–7: teine ​​kiusatus

5)Siis viis kurat ta pühasse linna ja pani ta templi veerele seisma.

Siis tsiteerib saatan Psalmist 91: 11–12 (Laul 90: 11–12 LXX).

6)
Ja ta ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla. Sest selleks on kirjutatud: “Tema annab inglitele sinu kohta käsu “ja” nad tõstavad sind käte peale üles, et sa ei lööks F3 oma jalga vastu kivi.””


Kurat alustab seda kiusatust sama fraasiga, mida kasutas esimese kiusatuse alustamiseks: “Kui sa oled Jumala Poeg.” Jällegi kasutatakse sidesõna εἰ – tõlkes “kui” – olevikus eeldusega, et see on tõde. Täpsem tõlge oleks “Kuna sa oled Jumala Poeg”. Jällegi, selle kiusatusega ei kutsu kurat Jeesust üles tõendama, et Ta on Jumala Poeg, kuna kreeka keelest näeme, et kurat tunnistab teda juba Jumala Pojana. Kuradi tegelik väljakutse on see, et Jeesus viskaks end veeriselt alla, kuulutades samal ajal lubadust, mis on antud sellele, kes usaldab Jumalat: “Tema annab inglitele käsu teie kohta” ja: “Nemad tõstavad teid käte peale ülespoole, et te ei lööks jalga vastu kivi. ” Kurat ahvatleb Jeesust tegema hiilgava ja imelise ilmumise, kukutades end templi äärelt alla ja maandudes kõigi silme ees ohutult, sest juudid olid juba ammu oodanud, et Messias tuleb pilvedest alla, nagu Taaniel oli ennustanud.

7)
Jeesus ütles talle: “Jällegi on kirjutatud: “Ärge kiusake Issandat, oma Jumalat.”


Issanda vastuses viidatakse 5. Moosese 6:16: “Sa ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat.” Selles vastuses ei käsitle Jeesus kuradi sõnu psalmide vale pakkumisena (nagu mõned inimesed eeldavad saatana avaldust), vaid paljastab, et kurat on Pühakirja valesti rakendanud. Jeesus parandab kuradit, öeldes, et Jumalat ei kiusata tema lubadusi proovile pannes.

Aabraham on hea näide inimesest, kes pani proovile Jumala lubaduse. Jumal lubas Aabrahamile poja ja Aabraham ootas aastaid. Aga kui tõotatud poega ei tulnud, läks Aabraham oma naise Saara teenija Hagari juurde. Hagar jäi lapseootele ja sünnitas poja Ismaeli. Aabraham väitis, et Ismael on tõotatud poeg, kuid Jumal ei tunnistanud Ismaelit oma tõotatud pojana. Seda seetõttu, et Jumal on ainus, kes suudab täita kõik oma antud lubadused; ja Ta ei anna oma lubadust vastavalt ajakavale ja inimese arusaamadele. Kui Jumal midagi lubab, viib Ta ise selle lubaduse täide.

Nende kiusatuste vältel alistub Jeesus üksnes Jumalale. Ta ei võta asju enda kätte, kasutades ära Tema ees pakutavaid võimalusi oma füüsilise nälja rahuldamiseks või hiilgava (ja valutu) Messiana ilmumist. Selle asemel usaldab Jeesus end täielikult ja tervenisti Isale, olles elavaks eeskujuks võitluses kiusatuste vastu, mille kurat meie ette asetab.

Järgmisel nädalal uurime kolmandat kiusatust, pidades silmas, mil viisil ja kuidas Jeesus triumfeeris Saatana üle.

  • PROSKUNEO on kreekakeelse sõna προσκυνὲω ingliskeelne kirjatüüp.

Tehnilised märkused:

F1: πειρασθῆναι, “kiusatuseks”, on tõlgitud διὰ͂νὰ͂πειρασθῇ, “et teda võiks kiusata”.

F2: Kreekakeelne fraas on πειρὰζων, ja on sõna otseses mõttes tõlgitud “pidevalt ahvatlev”.

F3: μὴποτε, “mitte kunagi”, mida kasutatakse koos subjektiivse väljendiga προσκὸψῃς, “peaksite lööma”, tõlgitakse διὰ͂νὰ͂μὴ͂προσκὸψῃς, “et te ei peaks lööma”.

Bill Klein on olnud viimased 41 aastat pastor, nõustaja ja koolitaja. Tal on ulatuslikult piiblikeeltes koolitatud ja haritud ning ta on kirjutanud Piibli kreeka keele kursuse. Praegu teenib ta Piibli kreeka keele professorina Master’s Graduate School of Divinity, ja on BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – Californias asuva mittetulundusorganisatsiooni president, kes pakub piibliuurimislinte ja kreeka õppematerjale. Veebisait BTEMinistries.org.

Autoriõiguse avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2021 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile https://www.studylight.org/language- studies / kreeka-mõtted.html 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.

PROSKUNEO * – 5. osa – εχηγεομαι – ülistama, kummardama, näitama üles aukartust ja alistumist

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid selles ja kõigis teistes Kreeka mõtetele postitatud õppetundides pärinevad BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – sõna-sõnalisest tõlkest.


Sel nädalal jätkame προσκυνὲω uurimist, keskendudes Jeesuse kiusatustele, nagu on kirjas Matteuse 4: 1–11.

Kui olete jälginud meie ülistuse teemalist uuringuid, siis mäletate, et προσκυνὲω liitub eessõnast πρὸς, mis tähendab “kuni” või “poole” ja κυνὲω, mis tähendab “suudelda”. Κυνὲω on tuletatud kreeka keelsest sõnast κὺων, mis tähendab “koera”. See tähendas “suudlus” koeralt, kes lakub kätt. Niisiis on προσκυνὲω põhitähendus “kummarduda kellegi ees maani, suudeldes samal ajal tema jalgu, rõivaäärt või maad tema ees”.

Vana Testamendi järgi oleme näinud, et alistumist kellelegi väljendatakse füüsilise teoga, kummardudes maani selle inimese ees, kelle vastu te näitate üles alistumist ja aukartust. Alistumist ja aukartust väljendatakse selle füüsilise asendi kaudu ka Uues Testamendis, nagu me uurisime Matteuse 2: 1–11; 8: 1-2; 14: 22-33. Ja Jeesus, Johannese 4: 21–24, kirjeldab προσκυνὲω kui tõelist ülistust, mis peab nüüd aset leidma vaimus. Ta õpetab, et tõelised kummardajad peavad väljendama alistumist ning austust Jumala Vaimu ja Jumala tõe vastu, mitte füüsilise asendi ega geograafilise asukoha kaudu, vaid südamest.

Eelmisel nädalal alustasime uuringu seda osa, mis keskendub tõelise ülistuse tõsidusele ja sügavusele, analüüsides Issanda kiusatusi, nagu on kirjas Matteuse 4: 1–11. Vaatasime kahte esimest kiusatust (Matteuse 4: 1–7) ja leidsime, et Jumal juhatas Jeesuse sellesse kiusatuse aega ja kohta, et ta saaks võita kuradi (kes teda kiusas) ja olla eeskujuks kõigile, kes tahavad Teda järgida. Kreeka keele kasutamisest nägime ka seda, et saatan tunnistas Jeesust juba Jumala Pojana, nii et ta ei ahvatlenud Jeesust seda fakti kinnitama. Selle asemel üritas saatan juhtida Jeesust kõrvale Jumala tõelisest kummardamisest: esiteks, kiusates Teda kasutama Pojana oma autoriteeti, et rahuldada Tema füüsilist nälga (õõnestades tõelist rahuldust, mille Jeesus leidis igast Sõnast, mis pärineb Jumala suust); ja teiseks, kiusates teda Jumala lubadusi proovile panema. Issand usaldas end täielikult Isa kätte teades, et seda, mida Jumal lubab seda Ta täida.

Sel nädalal jätkame Kristuse kiusatuste uurimist, vaadeldes Matteuse 4. salmi 8–10.

Salmid 8–10: kolmas kiusatus

8) Jällegi viib kurat Ta ülimalt kõrgele mäele ja näitab Talle kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust.


Kreeka keelne sõna, mis on tõlgitud “näitab”, on δεὶκνυμι ja tähendab “näitama” tähenduses “kuvama” või “paljastama”. Nii et me mõistame, et kurat toob Jeesuse ette kõik maailma kuningriigid ja nende au. Seejärel esitab kurat pärast seda väljapanekut tingimuse nende hiilgavate asjade saamiseks.

9) Ja ta ütleb Talle: “Kõik need asjad, ma annan Sulle, kui Sa langed maha ja mind kummardad (προσκυνὲω).”


Kurat kasutab meie õppesõna προσκυνὲω väljendamaks oma tingimust (et Jeesus kummardaks teda, saatanat) selleks, et anda maailm ja selle au Jeesusele. See kiusatus näitab selgelt, et need, kes soovivad selle maailma kuningriike, selle maailma au, peavad kõigepealt kummardama kuradit. Nõutav ülistus ei ole hümnide laulmine ega saatanlikus rituaalis osalemine, vaid see on pigem alistumisakt. Selleks, et keegi saaks kuradilt maailma asju, peab see inimene oma elu kuradile allutama ja teda teenima.

Selle olulise põhimõtte põhjal kirjutab Jaakobus neile usklikele, kes püüavad lihas selle maailma asju saada, järgmised sõnad (Jaakobuse 4: 4): “Te abielurikkujad! Kas te ei tea seda, et sõprus maailmaga on vaen Jumala vastu? Kes otsustab olla maailma sõber, positsioneerib end Jumala vaenlasena. ”

Tõde maailma asjade himustamise kohta on väga tõsine. Et inimene (kristlane või mitte) saaks midagi maailmast selleks, et liha rahuldada, peab ta kõigepealt alistuma kuradile. Seda võib näha selles, mida inimene selle eesmärgi saavutamiseks teeb, tegevuses, mida ta peab tegema; ta peab alistuma ja saama maailma süsteemi orjaks, et saada seda, mida ta tahab. Piibel nimetab seda ülistuseks. Kahjuks on paljud usklikud, kellel puudub arusaamine ülistuse tähendusest ja komponentidest, haaratud “ameerika imest” ning ohverdavad aega ja jõupingutusi, et olla edukad, saada maiseid asju, ilma et nad mõistaksid, et nad on sisenenud ülistuse süsteemi, mis nõuab enese ohverdamist selleks, et saada seda, mida nad tahavad.

10) Siis ütles Jeesus talle: “Mine ära, saatan, sest on kirjutatud: “Sa ise pead kummardama (προσκυνὲω) Issandat, oma Jumalat, ja ainult teda teenima! “


Issanda vastus näitab siin kahte asja.

Esiteks saatanal on õigus pakkuda Jeesusele selle maailma kuningriike ja nende au. Seda kinnitab asjaolu, et Jeesus ei noominud saatanat selle eest, et ta pakkus Talle seda, mida tal polnud volitust anda. Selle põhjus on Pühakirjas selgeks tehtud. Kui kurat taevast välja heidetakse, antakse talle võim maa üle. Tema autoriteet on meie jaoks kinnitatud 2. Korintlastele 4: 4, kus teda nimetatakse “selle ajastu jumalaks”. Lisaks sellele nimetatakse kuradit “õhuvõimu valitsejaks”. (Efeslastele 2: 2)

Teine asi, mida Issanda vastus ilmutab, on Tema ülistuse valik, mille Ta võtab 5. Moosese 6:13: “Karda Issandat, oma Jumalat, ja teeni Teda ning vannu Tema nime 
juures!” Issand väljendab, et ülistus koosneb nii alistumisest kui ka teenimisest. Seda rõhku näeme ka 5. Moosese 6: 5 suures käsus, mis ütleb: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!” See väljendab, et Issanda armastamine nõuab, et kogu meie süda, hing ja jõud kuuluksid Talle.

Issandat ei saa armastada Pühakirja poolt ette nähtud viisil ja samal ajal selle maailma asju taga ajada, sest maailmasüsteem nõuab soovitud objekti saamiseks konkureerivat alistumist ja pingutust. Kellele me alistume ja keda me oma aja ja pühendumusega teenime, määrab selle, keda me kummardame. Jeesus väljendab, et Tema valik on kuuletuda Pühakirjale ja kummardada ainult Jumalat.

11) Siis lahkus kurat Temast ja vaata, inglid tulid ligi ja teenisid Teda.


Enamik inimesi libisevad sujuvalt 11. salmist üle, kuid see on Jeesuse kiusatuste mõistmisel ülioluline. Selles öeldakse meile, et kurat “lahkub Temast” pärast kiusatusi. Paljud inimesed usuvad, et kurat lahkus Jeesusest, sest Ta tsiteeris Pühakirja – et kurat põgenes Pühakirja tõttu. See mõte aga ei ole õige, sest kurat ei karda Pühakirja; tegelikult tsiteerib ta seda ka ise. Mõelge selle asemel, et saatanal pole kõigi nende kiusatuste ajal õnnestunud Jeesuselt saada soovitud kummardamist. Vastuseks igale kiusatusele näitab Issand, et Ta kummardab Jumalat. Jeesuse alistumist ainult Jumalale ja üksnes Jumala teenimist ei saa kuidagi ära muuta, lahjendada ega õõnestada, sest kogu Tema süda, hing ja jõud kuuluvad ainult Jumalale. Tõde on see, et kurat lahkub, sest Jeesus on väljendanud oma alistumist Jumala tõele nii, nagu see on väljendatud Jumala Sõnas.

Nagu me oma uuringutest nägime, on tõelise ülistuse tähendus palju sügavam kui tänases kristlikus maailmas esinev ebamäärane ja halvasti määratletud mõiste. Vastupidiselt sellele nõuab tõelise ülistuse väljendamine, et kõik meie olemuse aspektid – mõistus, jõud ja isegi aeg alistuksid Jumalale.

Enamiku tänapäevaste usklike südamed, hinged ja jõud alluvad aga maailmasüsteemile, nagu näitab aeg ja vaev, mida nad selle maailma au ja asjade saavutamiseks kulutavad; samal ajal kui nad eraldavad ülistuseks tunni või kaks pühapäevasel jumalateenistusel. Kuid tõeline kummardus väljendub vaimusektoris, algab uskliku südame sügavusest ja jõuab Jumala Vaimuni, ainult Tema tõele alludes.

Pühakirja teine​ pinnapealne​ rakendamine, mis on tänapäeval kirikus levinud, on Pühakirja tsiteerimine, et kuradit minema ajada. Kuid meie poolt uuritud Piiblisalmid ülistuse kohta on nüüd paljastanud tõelise ülistuse sügavuse, näidates, et Jeesus ei tsiteerinud Jumala sõna tõde selleks, et kuradit minema ajada. Selle asemel muutis kuradi ebaefektiivseks Tema kummardamise valik, Ta kummardas tõeliselt ainult Jumalat ja see sundis saatana Temast lahkuma. Alistumine Jumala tõele muudab kuradi ebaefektiivseks, mitte ainult Pühakirja tsiteerimine.

Seda järeldust toetavad õpetused Pühakirja teistest osadest. Jaakobuse kirjas 4: 7 on meid manitsetud: “Seepärast alistuge Jumala ees. Ja pange vastu kuradile, nii et ta põgeneb teie eest.” Saatan ei saa võita ühtegi usklikku; kuid ta suudab ja ahvatleb iga usklikku et nad hakkaksid elama orjaelu ja teda kummardaksid. Kristlastena peame järgima Jeesuse eeskuju, kes muutis, tõelise Isa kummardamise abil, kurjuse ebaefektiivseks.

Järgmisel nädalal jätkame ülistuse tähenduse ja tõsiduse uurimist Ilmutuse raamatust.

  • PROSKUNEO on kreekakeelse sõna προσκυνὲω ingliskeelne kirjatüüp.

Bill Klein on olnud viimased 41 aastat pastor, nõustaja ja koolitaja. Tal on ulatuslikult piiblikeeltes koolitatud ja haritud ning ta on kirjutanud Piibli kreeka keele kursuse. Praegu teenib ta Piibli kreeka keele professorina Master’s Graduate School of Divinity, ja on BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – Californias asuva mittetulundusorganisatsiooni president, kes pakub piibliuurimislinte ja kreeka õppematerjale. Veebisait BTEMinistries.org.

Autoriõiguse avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2021 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile https://www.studylight.org/language- studies / kreeka-mõtted.html 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega dubleerida konkureeriva veebiteenusena.

PROSKUNEO * – 6. osa – εχηγεομαι – ülistama, kummardama, näitama üles aukartust ja alistumist

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid selles ja kõigis teistes Kreeka mõtetele postitatud õppetundides pärinevad BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – sõna-sõnalisest tõlkest.

Jätkame προσκυνὲω uurimist, mis on Piibli inglise keelsetes tõlgetes tõlgitud kui “ülistus”. Προσκυνὲω on liitsõna, mis tähendab “suudelda millegi suunas” ja esindab kummardamise vormi, mis näitab kummardust ja alistumist kellelegi või millelegi, kummardudes maani ja suudeldes kellegi jalgu, riideeset või maad kellegi ees.

Oleme Vana Testamendi põhjal uurinud, et προσκυνὲω kujutas endast aukartust ja alistumist maani kummardumise füüsilise asendi läbi. Seda füüsilist tegevust harjutati ka Uue Testamendi algusaegadel, kuni Jeesus kasutas sõna προσκυνὲω , et kirjeldada südame või vaimu suhtumist Jumalasse.

Ta ütles Johannese 4:23: “Kuid tuleb tund ja nüüd on käes hetk, mil tõelised kummardajad kummardavad (προσκυνὲω) Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib selliseid, kes Teda nii kummardaksid (προσκυνὲω).” Siin tegi Jeesus selgeks, et ainsad tõelised Isa kummardajad on need, kelle vaim on alistunud Jumala Vaimule ja Tema tõele ning aukartlik.

Matteuse 4: 8-s nägime ka seda, et kurat kiusas Jeesust, näidates Talle kõiki maailma kuningriike nende hiilguses. Oma dialoogis Jeesusega esitas saatan eelduse nende kuningriikide au saamiseks (salm 9): “Kõik need asjad, ma anna sulle, kui sa maha langedes mind kummardama (προσκυνὲω).”

Need Pühakirja salmid näitavad, et kummardamine – oma elu pühendamine – on eeldus selle maailma asjade saamiseks. See ülistus ei tähenda tingimata saatanlikel jumalateenistustel osalemist, kuid nõuab oma elu kuradile ja sellele maailmasüsteemile pühendamist selleks, et saada selle maailma asju. Kuradile antud vastuses lükkas Jeesus sedalaadi ülistuse tagasi, öeldes, et Tema alistub ainult Jumalale. Ta ütles: “Mine ära, saatan! Sest on kirjutatud:” Sa ise pead kummardama (προσκυνὲω) Issandat, oma Jumalat, ja ainult teda teenima. “” Pärast seda, kui Ta alistus üksnes Jumala kummardamisele, lahkus kurat Jeesuse juurest.

Sel nädalal jätkame ülistuse tähenduse, tõsiduse ja sügavuse uurimist Ilmutuse raamatust. Üheksandas peatükis on Jumala Tall seitsme pitseriga pitseeritud raamatuga Jumala aujärje ees. Kui Tall avab seitsmenda pitseri, nähakse seitset inglit, kellele on antud seitse pasunat. Ilmutusraamatu kirjutaja Johannes näeb sündmuste toimumist, kui igaüks neist seitsmest inglist puhub oma pasunat. Kuuldes kuuendat inglit omapasunat puhumas, näeb Johannes deemonlikke jõude vallanduvat inimkonna peale maa peal. Selle tagajärjel tapetakse kolmandik maa elanikest.

Ilmutuse 9:20 võtab kokku esimese kuue katku üle elanud inimeste olukorra.

Ilmutus 9:20

20) Ja ülejäänud inimesed, keda nendes katkudes ei tapetud, ei kahetsenud oma käte tegusid, et nad olid kummardanud deemonit ja kulda, hõbedat, pronksi ja kivi ning puidust iidolid, mis ei ole võimelised nägema, kuulma ega kõndima.


Kuna Jumala kohtuotsus avaldub inimkonnale taevast maa peale, ei tee Tema kohtumõistmisest ellujäänud ei paranda meelt. Nende meeleparanduse puudumist kirjeldatakse kui “nende käte tegusid”, kes väidetavalt kummardavad deemoneid ja iidoleid. Προσκυνὲω kasutatakse siin käte pühendumist deemonitele ja iidolitele. Seetõttu kirjeldatakse inimkonna seisundit kui nende käte loovutamist deemonitele ja nendele asjadele, mille inimene loob kullast, hõbedast, pronksist, kivist ja puidust.

Ilmutusraamatu kaheteistkümnendas peatükis on Johannes tunnistajaks, kuidas kurat taevast välja visati. Johannes ütleb: “Ja suur draakon, see iidne madu, keda hüütakse kuradiks ja saatanaks, visati välja” (Ilmutuse 12: 9). Ilmutuse 13. peatükis tunnistab Johannes metsalist, kes tõuseb merest välja. Seejärel ütleb ta: “Ja draakon andis talle oma jõu, aujärje ja suure võimu” (Ilmutus 13: 2). Siis öeldakse meile:

Ilmutus 13: 5–8

5) Ja talle anti suu, mis rääkis suuri asju ja jumalateotusi. Ja talle anti volitus tegutseda nelikümmend kaks kuud.


6) Ja see avas suu Jumala teotamiseks, et teotada Tema nime ja Tema telki ning neid, kes telgivad Taevas.


7) Ja talle oli antud pühadega sõdida ja nad võita. Ja talle anti võim iga hõimu, keele ja rahva üle.


8)Ja kõik, kes elavad maa peal, kummardavad (προσκυνὲω) teda, kelle nimesid pole kirjutatud Talle elu raamatusse, mis on tapetud maailma loomisest alates.

Siinkohal viletsusperioodil antakse metsalisele volitus teotada Jumalat, Tema nime, Tema elukohta ja kõiki taevas elavaid inimesi. Samuti antakse talle voli “sõdida pühadega ja neid võita”. Seejärel tuuakse meieni info maa peal elavate inimeste seisundi kohta: “Kõik, kes elavad maa peal, kummardavad seda”, see tähendab – need, kelle nimesid pole Talle elu raamatusse kirjutatud.

Salmid 15-17 kirjeldavad, kuidas maa peal elavad inimesed metsalist kummardavad.

Ilmutus 13: 15–17

15) Ja talle oli antud võime anda metsalise kujule vaim, et metsalise kuju võiks isegi rääkida ja tekitada selle, et kõik, kes ei kummarda (προσκυνὲω) metsalise kuju, võidakse tappa.


16) Ja see teeb kõik et, nii väikesed kui suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad võtaksid märgi oma paremale käele või otsmikule.


17) Selleks, et keegi ei saaks osta ega müüa, välja arvatud see, kellel on märk, metsalise nimi või selle nime number.

Johannes vaatleb viletsusperioodil teist metsalist, kellele antakse volitus anda esimese metsalise kujutisele vaim, kes teeb kolme asja: paneb kuju rääkima; paneb neid, kes kuju ei kummarda, tapma; ja paneb igaühe võtma oma käele või otsmikule märgi. Selle märgi eesmärk on antud salmis 17: see, kellel on metsalise märk, saab osta ja müüa.

Enamik kristlasi teab metsalise märki ja selle olulisust, kuid ei tea, et ülistus on selle märgi saamise eeltingimus.

Προσκυνὲω on siinkohal saatana majandus-, poliitilises ja religioosses süsteemis registreerimise sünonüümiks. Ostmiseks ja müümiseks tuleb kummardada metsalise kuju, alistudes saatana poliitilisele võimule ja majandussüsteemile ning anduda selle alla. Metsalise kuju kummardamisest keeldumine toob endaga kaasa füüsilise surma.

Nagu eelnevatest Pühakirja salmidest nähtub, tähendab tõeline ülistus meele, jõu ja aja pühendamist ja pühendunud elustiili, mis teenib kas Issandat Jeesust Kristust või kuradit.

Selle tähenduse sügavuse tõsidust ei saa üle rõhutada, sest Jeesus on kuulutanud, et inimesele on antud võime teenida ainult ühte peremeest.

Ta ütles: “Keegi ei suuda teenida kahte isandat, sest ta kas vihkab ühte ja armastab teist; või hoiab ta ühest kinni ja põlgab teist. Te ei saa teenida Jumalat ja mammonat. ” (Matteuse 6:24.)

Kogu ajalugu suundub inimkonna valikute viimasesse etappi. Ja vaimne võitlus ei käi mitte ainult iga inimese mõne tegevuse pärast, vaid kogu tema pühendumuse ja kogu alistumise pärast.

Taevane Isa otsib kummardajaid, kuid ka saatan otsib kummardajaid. Seetõttu on hädavajalik mõista, mis on tõeline ülistus.

Oleme näinud, et Pühakirjas pole seda määratletud kui laulusid, mida me pühapäeval kirikus laulame; selle asemel määratletakse ülistust kui seda, kellele me alistununa elame – keda ja mida me iga päev oma keha, meele ja vaimuga teenime.

Järgmisel nädalal jätkame ülistuse tähenduse ja tõsiduse uurimist Ilmutusraamatus.

  • PROSKUNEO on kreeka keelse sõna προσκυνὲω ingliskeelne kirjatüüp.

Autoriõiguste avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2021 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda nõuetekohane au koos lingiga aadressile https://www.studylight.org/language- studies / kreeka-mõtted.html 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.

PROSKUNEO * – 7. osa – εχηγεομαι – ülistama, kummardama, näitama üles aukartust ja alistumist

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid selles ja kõigis teistes Kreeka mõtetele postitatud õppetundides pärinevad BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – sõna-sõnalt.

Sel nädalal naaseme Matteuse teise peatüki juurde, et uurida spetsiaalselt προσκυνὲω kohta, mis tähendab “ülistama”. Προσκυνὲω on liitsõna, mis esindab inimese aukartust ja alistumist kellelegi või millelegi. Vana Testamendi ülistuse mõiste kogu fookus muutus Kristuse lapse sündides.

Matteuse 2: 1–3

1) Kui Jeesus oli sündinud Juudama Petlemmas, kuningas Heroodese päevil, siis vaata, idast pärit targad tulid Jeruusalemma,
2) öeldes: “Kus on see, kes on sündinud juutide kuningana? Sest me nägime Tema tähte idas ja tulime Teda kummardama (προσκυνὲω).


Termin Magi on Maguse mitmuse vorm. Μὰγος on sõna, mida kasutatakse Babüloonia piirkonna pärsia preestrite kasti (ühiskonnakiht, seisus) kirjeldamiseks. See tähistab seda, kes on nii preester kui ka unenägude tõlgendaja.

Septuaginta Vanas Testamendis ütleb Taaniel 5:11 meile, et Nebukadnetsar nimetas Taanieli Babüloonias Magide valitsejaks, sest Taaniel suutis Nebukadnetsari unenägu tõlgendada. On ilmne, et Pärsia magid, kes saabusid Petlemma, otsides Kristus-last, teadsid Taanieli kirjutisi ja ennustusi, sest nad mõistsid, et sel ajal sünnib juudi kuningas. Kui Tema täht ilmus, tulid nad Jeruusalemma mitte ainult juutide kuninga austamiseks, vaid ka Teda kummardama. Kasutades προσκυνὲω väljendamaks magide soovi Kristust kummardada, annab Matteus mõista, et magid tulid Jeruusalemma selleks, et austada ja alistuda Kristusele.

3) Kui kuningas Heroodes seda kuulis, oli ta mures ja kogu Jeruusalemm koos temaga.


Kolm aastat enne magide saabumist Jeruusalemma andis Rooma valitsus Rooma valitsusametnikule Heroodesele juutide kuninga tiitli. Ajaloos on kirjas, et Heroodes oli paranoiline oma kuninga positsiooni suhtes, isegi niivõrd, et paljud tema sugulased tapeti, sest ta arvas, et nad kavatsevad teda kukutada. Nii et kui magid tulid Jeruusalemma ja soovisid kummardada sündinud juutide kuningat, oli Heroodes mures. Ka kõik Jeruusalemma inimesed olid mures, sest nad teadsid Heroodese mõrvarlikku paranoiat.

Matteuse 2: 8

8) Ja kui ta nad Petlemma saatis, ütles ta: “Kui olete läinud, otsige hoolikalt seda seda väikelast; ja kui leiate tema, siis andke mulle teada, et ka mina saaksin hiljem teda kummardada (προσκυνὲω).


Pärast seda kui ta oli juudi ülempreestritelt ja kirjatundjatelt teada saanud, et Kristus pidi sündima Petlemmas, teavitas Heroodes magisid sellest asukohast ja saatis nad last leidma. Ta palus neil teatada talle lapse asukoha, öeldes, et ta soovib ka Teda kummardada. Heroodes suutis petta magid arvama, et tal on ka soov kummardada oma põlved ja alluda Kristusele kui kuningale; kuid Heroodese tegelik eesmärk oli mõrvata laps ja kõrvaldada see oht tema troonile.


Matteuse 2:11

11) Ja pärast majja tulekut nägid nad väikest last koos oma ema Maarjaga ja pärast maha kukkumist kummardasid (προσκυνὲω) nad Teda ja avasid oma aarded ning andsid Talle kingitusi; kulda ja viirukit ning mürri.


Matteuse Kristuse sünni jutustuse järgi elas Jeesus-laps magide Petlemma saabudes majas; Ta ei olnud enam tallis. Seetõttu arvatakse, et laps oli Tema leidmisel suure tõenäosusega üheaastane, kuid mitte rohkem kui kaheaastane. Selle põhjuseks on asjaolu, et Heroodes laskis tappa kõik kahe aastased ja nooremad Petlemma lapsed pärast seda, kui ta mõistis, et magid ei tulnud tagasi, et talle lapse asukohast teada anda. See näitab, et kõik sündmused alates Matteuse 2: 1 kuni 2:16 toimusid veidi vähem kui kahe aasta jooksul.

Jõudes Kristuse lapse ligiollu kukkusid magid maha ja kummardasid Teda. Siin kasutatav sõna προσκυνὲω väljendab tõsiasja, et nad kummardusid maani ja väljendasid austust ja alistumist oma Kuninga ees. Pärast seda kummardamise avaldust avasid nad oma aarded ja andsid Talle kingitusi kullast, viirukist ja mürrist – kingitusi, mis esindasid Kristuse kolme aspekti: Tema kuninglikkust, inimlikkust ja surma. Seejärel naasid magid Jeruusalemmast läbi minemata koju, sest unes oli neid hoiatatud Heroodese tegelike kavatsuste kohta lapse suhtes.

Jeesuse sünnipühal kogunevad paljud kirikutesse meenutama ja tähistama Kristuse sündi, kuid oluline on mõista, et Pühakiri õpetab austust ja ainuüksi alistumisest tekib tõelise ülistumise – kogu muu ülistus on asjatu.

Kui magid tulid Jeruusalemma, ei soovinud nad osaleda kirikute jumalateenistusel juutide kuninga auks; nad otsisid Kristus last ennast. Nad soovisid viibida Tema ligiolus, et anda Talle kohane austus, et nad saaksid väljendada alistumist ja alandumist Temale kui oma Kuningale. Jeesuse sünnipühade ajal peame meeles pidama, et ühepäevane mälestuspäev ei ole vastuvõetav Kuningate Kuninga kummardamise vorm. Ainus ülistus, mis on Talle vastuvõetav, on enda ja oma elu kogu südamest tulenev alistamine.


Järgmisel nädalal jätkame ülistuse tähenduse ja tõsiduse uurimist Ilmutuse raamatust.

  • PROSKUNEO on kreekakeelse sõna προσκυνὲω ingliskeelne kirjatüüp.

Bill Klein on olnud viimased 41 aastat pastor, nõustaja ja koolitaja. Tal on ulatuslikult piiblikeeltes koolitatud ja haritud ning ta on kirjutanud Piibli kreeka keele kursuse. Praegu teenib ta Piibli kreeka keele professorina Master’s Graduate School of Divinity, ja on BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – Californias asuva mittetulundusorganisatsiooni president, kes pakub piibliuurimislinte ja kreeka õppematerjale. Veebisait BTEMinistries.org.

Autoriõiguse avaldus


Kreeka mõtted Autoriõigus 2021 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressilehttps://www.studylight.org/language-studies/greek-thoughts.html?article=86 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega dubleerida konkureeriva veebiteenusena.

PROSKUNEO * – 8. osa – εχηγεομαι – ülistama, kummardama, näitama üles aukartust ja alistumist

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid selles ja kõigis teistes Kreeka mõtetele postitatud õppetundides pärinevad BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – sõna-sõnalisest Piibli tõlkest.

Jätkame täna sõna προσκυνὲω uurimist, mis on Piibli inglise keelsetes tõlgetes tõlgitud kui “ülistus”. Selle nädala uurimus keskendub Ilmutusraamatust võetud Pühakirja kirjakohtadele. Nagu on väljendatud varasemates uuringutes, on Προσκυνὲω liitsõna, mis väljendab ühe inimese austust ja allumist teisele isikule või asjale. Vanas Testamendis väljendus see aukartus ja alistumine maani kummardamise füüsilises asendis ning maa, inimese riietuse või käe suudlemises. Issanda maise teenistuse ajal muutis Ta προσκυνὲω rakenduse sellelt füüsiliselt kehahoiakult südame vaimsele hoiakule. Me näeme seda selles, mida Jeesus ütles Johannese 4:23: “… tuleb tund ja nüüd on käes hetk, mil tõelised kummardajad kummardavad (προσκυνὲω) Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib tõepoolest selliseid, kes kummardaksid (προσκυνὲω) Teda. ” Selles Pühakirjas kasutab Jeesus sama sõna, mida varem kasutati austuse ja alistumise füüsiliseks väljendamiseks, ja rakendab seda hoopis inimese südame või vaimu hoiaku kohta. Sellest kirjakohast edasi hõlmab ülistus pigem südamesoovi kui füüsilist asendit.

Ilmutusraamatu kolmeteistkümnendat ja neljateistkümnendat peatükki uurides saime teada, et metsaline seab suure viletsuse ajal oma kuju pühamast pühamasse paika. Seejärel dikteerib ta, et iga inimene, kes soovib osaleda majandussüsteemis (olgu see siis ostmine või müümine), peab võtma metsalise märgi. See märk antakse aga ainult neile, kes kummardavad (προσκυνὲω) metsalise kuju(Ilmutuse 13: 15–17). Siin on näha kummardamise tähenduse täielikku tähtsust.

Sel nädalal, kui uurime Ilmutuse 14: 6–11, keskendub meie uurimus jätkuvalt ülistuse sügavusele ja tõsidusele.

Ilmutuse viiendas peatükis öeldakse meile, et Tall ilmub, et võtta troonil istuva käest seitsme pitseriga pitseeritud raamat. Tall avab kõik seitse pitserit. Seitsmenda pitseri avamisel nähakse seitset inglit seitsme pasunaga. Seitsmenda trompeti kõlades leiab aset rida sündmusi. Alustades Ilmutuse kolmeteistkümnendast peatükist, kirjeldatakse tingimusi maa peal suure viletsuse ajal; kuid neljateistkümnendas peatükis leiame hoiatuse, mis on antud neile, kes sel ajal maa peal elavad.

Ilmutus 14: 6–11

6) Ja ma nägin veel üht inglit, kes lendas keset taevast ja kellel oli igavene evangeelium, et evangeliseerida maa peal elavaid inimesi, kõiki rahvaid, hõime ja keeli ning inimesi,


7) öeldes suure häälega: “Kartke Jumalat ja andke Talle au, sest Tema kohtu tund on kätte jõudnud ja kummardage (προσκυνὲω) Teda, kes on teinud taeva ja maa, mere ja veeallikad.

Need Pühakirja kohad näitavad, et Johannes nägi taeva keskel lendavat inglit kuulutamas kahekordset evangeeliumi: “Karda Jumalat” ja “anna Talle au”. Ingel põhjendab seda vajadust kahekordselt: esiteks on saabunud Jumala kohtu tund; ja teiseks peavad maa peal elavad inimesed Loojat kummardama. Maal elavaid inimesi hoiatatakse neis salmides kummardama ainult Loojat ja neile öeldakse, et nad ei peaks metsalist kummardama – nad ei tohi osaleda tema usulises, majanduslikus ja poliitilises süsteemis.


8) Ja järgnes veel üks ingel, öeldes: “Suur linn Paabel on langenud, langenud, sest ta andis rahvastele juua oma amoraalsuse raevu veinist.

Johannes näeb teist inglit, kes kuulutab aset leidnud Jumala kohtu tulemuse. Mõistega “Paabel” tähistatakse suure viletsuse ajal eksisteerivat metsalise religioosset süsteemi. Kogu iidse Babüloonia impeeriumi rikutus on viidud metsalise süsteemi. Ehkki leiame tänases maailma süsteemis mingil määral samasugust religioosset ja kultuurilist rikutust, saavad need teoks metsalise valitsusajal kogu suure viletsuse ajal.


9) Ja kolmas ingel järgnes neile, öeldes suure häälega: “Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab märgi otsaesisele või käele,


10) ta ise joob ka Jumala raevu veinist, mis on lahjendamata segunenud Tema viha karikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ja Talle ees;

Kolmas ingel järgneb teistele hoiatades: “Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju või võtab märgi otsaesisele või käele,” joob see inimene Jumala täieliku raevu karikast ja teda piinatakse tules ja väävlis inglite ja Talle ees.


11) ja nende piinade suits tõuseb igavesti; metsalist ja tema kujutist kummardavatel (προσκυνὲω) pole puhkust päeval ja öösel kui keegi saab tema nime märgi.

Ilmutuse 14:11 näitab, et „neid, kes kummardavad metsalist ja tema kuju”, piinatakse „igavesti” ja „neil pole puhkust päeval ja öös”. Sama juhtub ka “igaühega, kes saab tema märgi”.


Suure viletsuse perioodil on metsalist kummardava inimese – selle, kes registreerib end tema religioossesse, majanduslikku ja poliitilisse süsteemi – kohta tehtud lõplik ja surmav otsus. Kohtumõistmist saab tunda igaüks, kes avaldab truudust metsalise kontrolli all oleva maailma religioosse, majandusliku ja poliitilise süsteemi suhtes.

See annab meile märku kummardamise tõsidusest meie päevil. Johannes kirjutas 1. Johannese 2: 15–17: „Ärge armastage maailma ega maailma asju, kui keegi peaks armastama maailma, pole Isa armastus temas. Sest kõik asjad maailmas – liha iha, silmade iha ja elu uhkus – ei ole pärit Isast, vaid on pärit maailmast. Ja maailm on kadumas ja selle iha, vaid see, kes teeb Jumala tahet püsib igavesti. ”

Valikud, mida me täna teeme – soovides, otsides ja alludes maailma süsteemile, et saada kätte selle maailma asju -, ei ole nii saatuslikud, nagu need on suure viletsuse perioodil. Kuid me kogeme endiselt oma tegevuse tagajärgi. Kui meie aeg ja tähelepanu pööratakse lepinguliste kohustuste täitmisele maailmasüsteemi ees ja meist saavad selle orjad, siis ei kasva me Kristuses nii, nagu Tema kavatses. Ja kuigi me võime jätkuvalt iga nädal kirikus käia, püsib meie südames pettumus. Tõeline ülistus, nagu õpetatakse Jumala Sõnas, ei piirdu ainult kirikus osalemise või liikmeks saamisega. See hõlmab Teda, keda austame, kellele kuuletume ja keda teenime kogu oma aja ja energiaga terve oma igapäevase tegevuse vältel ning ka põhjust miks me seda teeme.

Järgmisel nädalal lõpetame ülistuse (προσκυνὲω) tähenduse ja tõsiduse uurimise Ilmutuse raamatu põhjal.

  • PROSKUNEO on kreeka keelse sõna προσκυνὲω inglise keelne kirjatüüp.

  • Autoriõiguse avaldus
    Kreeka mõtted Autoriõigus 2021 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile https://www.studylight.org/language- studies / kreeka-mõtted.html 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.

PROSKUNEO * – 9. osa – εχηγεομαι – ülistama, kummardama, näitama üles aukartust ja alistumist – Viimane Osa!!

22. veebr. 2021Bill Klein

Pange tähele, et kõik Piibli tsitaadid selles ja kõigis teistes Kreeka mõtetele postitatud õppetundides pärinevad BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – sõna-sõnalisest Piibli tõlkest.

Sel nädalal jätkame sõna προσκυνὲω uurimist, mis on tõlgitud kui “ülistus”, ja lõpetame selle teema kohta olevate kirjakohtade uurimise Ilmutusraamatuga. Enne Jeesuse avalikku teenistust esindas προσκυνὲω füüsilist poosi, mis väljendus maani kummardamise läbi aukartuse väljendamises. Jeesuse avaliku teenistuse ajal võttisTa selle kontseptsiooni ja rakendas seda inimese vaimu või südame kohta, nagu näeme Tema õpetusest Johannese 4:23: “… tund on tulnud ja praegu on käes, kui tõelised kummardajad tahavad kummarda (προσκυνὲω) Isa vaimus ja tões; sest Isa otsib selliseid, kes Teda niikummardaksid (προσκυνὲω). ” Sellest Pühakirja salmist alates kasutatakse προσκυνὲω tõelise ülistuse tähistamiseks, mis on südameasi, mis väljendub pigem oma aja, elu eesmärkide ja jõu allutamises kui füüsilise positsiooni võtmise kaudu. See ülistuse kontseptsioon jätkub Kristuse ajast maa peal kuni suure viletsuse ajani, mis toimub enne Tema teist tulemist.

Ilmutuse 9:20 näeme, et kui Jumala kohtuotsus tabab inimkonda ei paranda ellujäänud meelt. Προσκυνὲω kasutatakse siin kirjeldamaks oma käte pühendumist deemonite ja iidolite teenimisele. Seejärel öeldakse meile Ilmutuse 9:20, et need, kes elavad maa peal, kummardavad metsalist (προσκυνὲω). Järgmisena öeldakse meile Ilmutuse 13: 15–17, et metsalise kummardamine tähendab, et inimesed registreeruvad saatana majanduslikku, poliitilisse ja religioossesse süsteemi selleks, et oleks võimalik osta ja müüa. Siin on kindlaks tehtud, et ülistus (προσκυνὲω) on saatana süsteemi registreerumise eeltingimus. Metsalise kuju kummardamisest keeldumine toob kaasa füüsilise surma.

Suurel viletsusajal näeme inglit seismas keset taevast ja evangeliseerimas maa peal elavaid inimesi, öeldes: “Kartke Jumalat ja andke Talle au, sest Tema kohtu tund on kätte jõudnud ja kummardage (προσκυνὲω) Teda, kes on teinud taeva, maa, mere ja veeallikad “(Ilmutuse 14: 7). Maa peal elavaid inimesi hoiatatakse, et nad ülistaksid ainult Loojat ja neile öeldakse, et nad ei peaks metsalist kummardama – see tähendab, et nad ei tohi osaleda tema religioosses, majanduslikus ja poliitilises süsteemis. Lisaks öeldakse meile Ilmutuse 14: 9–11, et kolmas ingel ütleb: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi otsaesisele või käele, siis see isik joob Jumala raevu veinist … ja nende piinade suits tõuseb igavesti; ja need, kes kummardavad (προσκυνὲω) metsalist ja tema kuju, ei puhka päeval ja öösel, ja kui keegi saab oma nime märgi. “

Sel nädalal jõuame sündmusteni, mis leiavad aset ajaloo lõpus, nagu me seda teame, maa peal. Ilmutusraamatu peatükkides 15–20 näeme kõigi inimeste tegevust ja iseloomu vastavalt nende elus tehtud valikutele.

Ilmutus 15: 1–4

1) Ja ma nägin taevas veel üht märki, suurt ja imelist: seitset inglit, kellel oli seitse viimast nuhtlust, sest neis oli Jumala viha täielik.

2) Ja ma nägin midagi klaasise mere taolist, mis oli segunenud tulega, ja neid, kes olid võitmas metsalist, tema kuju, tema märki ja tema nime. olid seismas klaasjal merel Jumala harfidega.

15. peatükis näeb Johannes seitset inglit, kellel on seitse viimast nuhtlust või kohtuotsust, kes on valmis need valama nende peale, kes on Jumala vastu mässanud ja kes on metsalisele alla andnud. Neid kohtuotsuseid on tegelikult kirjeldatud 16. peatükis. Ilmutuse 15: 2 on märgitud, et Johannes näeb rühma inimesi, kes on võitnud. Nad on vabanenud metsalisest ning tema majanduslikust, poliitilisest ja religioossest süsteemist, andmata talle alla. Neid näeb taevas Moosese ja Talle laulu laulmas.

 Nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu: 

3) Ja nad laulavad Jumala orja Moosese laulu ja Talle laulu, öeldes: “Suured ja imelised on Sinu teod, Issand Kõigeväeline Jumal, F1 sinu teed on õiged ja õiglased, pühade kuningas.” F2


4) Kes ei peaks sind kartma, Issand, ja ei peaks kunagi sinu nime ülistama? Sest Sina ainult oled püha; sest kõik rahvad tulevad ja kummardavad (προσκυνὲω) Sinu ees, sest Sinu õiglased kohtuotsused on avalikuks saanud.

Nad kuulutavad oma laulus, et kõik rahvad tulevad ja kummardavad (προσκυνὲω) Jumala ees, sest Jumala õiglased kohtuotsused on teada. Selles kajab Pauluse lause Filipiinidele 2: 10–11, kus ta ütleb, et Issand on ülendatud ja Talle on antud nimi, mis on üle kõigi nimede, „et Jeesuse nimes kummarduksid kõigi taevastes, ja maal, ja maa all olevate inimeste põlved ja iga keel tunnistaks Isa auks, et Jeesus Kristus on Issand. ” Ilmutuse 15: 4-s nimetab Johannes seda pihtimist ülistuseks (προσκυνὲω), mitte religioosseks ülestunnistuseks, vaid inimese elu loovutamise väljendus. Näeme viimaseid kohtumõistmisi, mis valatakse maa peale.
Ilmutus 16: 1–2

1)
Ja ma kuulsin templist kõlavat valju häält, mis ütles seitsmele inglile: “Minge ja valage Jumala raevu kausid maa peale.”
2)
Ja esimene läks maale ja valas oma kausi maa peale; inimestele, kellel on metsalise märk, ja neile, kes kummardasid (προσκυνὲω) tema pilti, tekkisid kehale valusad ja rängdasF3 haavandid F4.

Meile öeldakse, et esimene kohtuotsus on valusad ja rängad haavandid, mille saavad need, kellel on metsalise märk ja kes kummardavad tema kuju. Kasutades προσκυνὲω kirjeldamaks nende tegevust, keda see kohtuotsus puudutab, väidab Johannes, et need inimesed sattusid Jumala kohtumõistmise alla seetõttu, et just nemad on registreerunud metsalise maailmasüsteemi ja lükanud tagasi inglite sõnumi mitte sellele alla anda.


Ilmutus 19: 20–21

20)
Ja metsaline võeti kinni ja koos sellega valeprohvet, kes tegi tema ees märke, millega F5 eksitas neid, kes olid saanud metsalise märgi, ja neid, kes kummardasid (προσκυνὲω) tema kuju; need kaks visati elusana väävliga põlevasse järve. F6

Metsalise ja valeprohveti tabamist kirjeldatakse Ilmutuse 19: 20–21. Valeprohvetit kirjeldatakse kui seda, kes sooritas tunnustähti (metsalise ees), mida kasutati selleks, et eksitada neid, kes omasid metsalise märki ja kummardasid (προσκυνὲω) tema kuju.


21) Ja ülejäänud tapeti mõõgaga F7, mis läheb hobuse seljas istuja suust välja; ja kõik linnud said nende lihast söönuks.

Pärast metsalise ja valeprohveti tabamist tapetakse ülejäänud inimkond mõõgaga, mis tuleb Issanda suust Tema teisel tulekul. Seejärel kujutatakse linde, kes õgivad end, tapetud inimeste lihast, täis.


Ilmutus 20: 4

4) Ja ma nägin troone ja nad istusid nendel ja nende üle mõisteti kohut; ja nende hinged, kellele Jeesuse tunnistuse ja Jumala Sõna tõttu pea maha võeti, ja kes ei kummardanud metsalist ega tema kuju ega võtnud märki oma otsmikule ja käele; nad elasid ja valitsesid Kristusega tuhat aastat.

Siin on toodud auline lõpp, mis näitab tuhande aasta jooksul Kristusega koos elavatena ja valitsevatena neid, kes tõrjusid metsalise kummardamist ja tema kuju, kes keeldusid metsalise märgist.


Need salmid Pühakirjast näitavad, et iga inimese üle mõistetakse kohut mitte kiriku pärast, mida ta külastab, vaid kelle pärast Ta on oma elu loovutanud. Kõik ülistuse õpetused läbivad kogu ringi ja väljenduvad esimeses ja suures käsus: Kuule, Iisrael: Jah, meie Jumal, on üks Jahve! Ja sa pead armastama oma Jumalat, kogu oma südamest, kogu hingest ja kogu oma jõust. “(5. Moosese 6: 4-5.) Siin näeme kõiki ülistusest: me peame armastama Jumalat KOGU südamest, meelest ja jõust. Armasta ja ülista Teda olles Talle täiesti alistunud kogu südamest, meelest ja jõust, mitte ainult mõnel tunnil pühapäeval või nädala jooksul kirikus. Peame loovutama oma inimlikud võimed ja jõu, samuti aja Issandale Tema eesmärkidele ega tohi lubada selle maise elu materiaalsetel asjadel, mis on Jumala kohtumõistmise all, saada meie olemuse keskmeks. Meid võib ära petta sellega, et mõtleme, et me ülistame Issandat, kui laulame Talle kirikus, kuid tegelikult ülistavad Jumala Sõna järgi tõelised ülistajad selliselt, et alistuvad Tema vaimule ja tõelekogu oma südame, meele ja jõuga.

  • PROSKUNEO on kreeka keelse sõna προσκυνὲω ingliskeelne kirjatüüp.

F1: Vokatiivile (Kääne, millesse pannakse üte) lisatavad nimisõnad nõuavad määravaid artikleid. ̔Ο͂Θεὸς, “Jumal” ja ὁ͂παντοκρὰτωρ, “Kõigeväeline” , on lisandiks Κὺριε, “Issandale”

F2: Mõnes käsikirjas on ἐθνῶν, “rahvad” ja mõnes αἰὼνων, “ajastud”

F3: Kui kasutada omadussõnu κακὸς ja πονηρὸς, väljendavad need välist, füüsilist seisundit (κακὸς = valus, haavav) ja seesmist, vaimset seisundit (πονηρὸς = ränk, südantlõhestav).

F4: kreekakeelne sõna ἕλκος tähendab haavandit, mädapaiset või paiset. See on sama sõna, mida Septuaginta kasutas paisete kohta, millega Jumal egiptlasi nuhtles, nagu on kirjas 2. Moosese 9: 10–11 ja paisetega, mis Iiobit tabasid Iiob 2: 7.

F5: eessõna ἐν, “sees” , mida kasutatakse koos abistava alalütleva käändega οἷς, “mis”) on tõlgitud μὲ͂τὰ͂ὁποῖα, “millega”.

F6: Eessõna ἐν, “sisse” , mida kasutatakse koos abistava alalütleva käändega τῷ͂θεὶῳ, “väävel” , tõlgitakse μὲ͂τὸ͂θεῖον, “väävliga”.

F7: eessõna ἐν, “sees” , mida kasutatakse koos iabistava alalütleva käändega τῇ͂ῥομφαὶᾳ, “mõõk”, tõlgitakse, μὲ͂τὴν͂ῥομφαὶαν, “mõõgaga”.

Bill Klein on olnud viimased 41 aastat pastor, nõustaja ja koolitaja. Tal on ulatuslikult piiblikeeltes koolitatud ja haritud ning ta on kirjutanud Piibli kreeka keele kursuse. Praegu teenib ta Piibli kreeka keele professorina Master’s Graduate School of Divinity, ja on BTE Ministries – The Bible Translation and Exegesis Institute of America – Californias asuva mittetulundusorganisatsiooni president, kes pakub piibliuurimislinte ja kreeka õppematerjale. Veebisait BTEM


Autoriõiguste avaldus
Kreeka mõtted Autoriõigus 2021 © Bill Klein. Kreeka mõtteid käsitlevaid artikleid võib tervikuna reprodutseerida järgmiste sätete kohaselt: 1) Iga artikli lõpus tuleb autorile anda asjakohane au koos lingiga aadressile https://www.studylight.org/language- studies / kreeka-mõtted.html 2) Kreeka mõtete sisu ei tohi korraldada ega peegeldada konkurentsivõimelise veebiteenusena.