Rebitud lõhki Teie eest: Suure Reede mõtisklus

Evangeeliume on kuulsalt kirjeldatud kui “pika sissejuhatusega kannatuse jutustusi”. Iga evangeeliumi esimene pool tõstab esile valitud sündmused ja õpetused Jeesuse kolmeaastasest teenistusest. Kuid siis tuleb kannatusnädal ja evangelistid ei näita üles huvi kiiresti edasi liikuda. Nad viivtavad siin, iga sõna tilgub jumalikust halastusest, iga detail avab uusi vaateid Jumala läbiotsimatule armastusele oma rahva vastu. Evangelistid ei jutusta lihtsalt Kolgatal toimuvast; nad räägivad meile hetke tähendusest.

Üks lõik, mis viib meid hetke, rõhutab nelja olulist sündmust: kosmilist pimedust, Jeesuse hülgamishüüdu, templi eesriide rebenemist ja sadakonnapealiku üllatavat ülestunnistust (Markuse 15:33–39).

Sellel Suurel Reedel mõelge ühele detailile: kardina purunemisele.

Rebitud lõhki

Kas olete kunagi mõelnud, mis on esimene asi, mis juhtus pärast Jeesuse surma? Markuse sõnul oli see templi vahevaiba rebenemine: „Aga Jeesus kisendas valju häälega ja heitis hinge. Ja templi vahevaip kärises ülalt alla kaheks.” (s 37–38).

Markus on seda hetke juba mõnda aega oodanud, sest juba viis peatükki on pühendanud ta sellele, et Jeesuse sihikul on tempet. Alates oma võiduka sisenemise lõpetamisest templisse (ptk. 11), lõpetades vaidlemisega templivõimudega (ptk. 12), selle hävimise ennustamisega (ptk. 13), on Jeesus korduvalt selgeks teinud, et vana kord ja tempel on jäämas minevikku.

Kuid see hetk on palju enamat kui Jeesuse viimase õpetamisnädala õigustamine. Rebenenud vahevaip lahendab sama vana probleemi kui loodu ise.

Piibli alguses oli Aadamal ja Eeval piiramatu juurdepääs Jumalale. Eden ei olnud tavaline aed. See oli aed-pühamu, tempel: koht, kus Jumal elas koos inimesega. Aga kui Aadam ja Eeva pattu tegid, pagendati nad Eedenist ja jäeti välja osadusest oma Loojaga. Jumal pani aia idaservale leegitseva mõõgaga inglitest sadakondlased. Mõte oli selge: kui keegi üritas uuesti Jumala ligiolusse siseneda, löödi teda selle leekiva mõõgaga pähe.

Karistuseks patustele, kes üritasid pääseda Jumala ligiolu, oli surm. Ometi avas Jumal Vanas Testamendis võimaluse elada koos oma rahvaga – vähemalt piiratud tähenduses. Nii kogudusetelk kui ka tempel tehti miniatuursete Eedenite sarnaseks. Mööbel, tööriistad ja tikitud kardinad jäljendasid lopsakat aeda. Kuid sellel uuel Eedenil olid piirangud. Templi kummardajad said siseneda välisõue. Preestrid võisid teenida pühas paigas. Kuid sisemine ruum, kõige püham paik, oli täiesti kättesaamatu, välja arvatud kord aastas ülempreestrile. Seal elas Jumal ise.

Eesriie, mis eraldas Pühamast püha paiga ülejäänud templist, ei olnud õhuke ja habras nagu minu söögitoas. See kardin oli sein. Mõnede teadlaste hinnangul võis see olla jala (30 cm) paksune. Sellesse olid tikitud keerubid (2Ms 26:31–35). Nii nagu Eeden, keelasid nad juurdepääsu Jumala ligiollu. Ja täpselt nagu Eeden, oli ligipääsupunkt Tema ligiollu suunatud itta – ligipääsetav ainult Aadama pagulusmaalt (s 18–22).

Kristuse surma ajal rebenes see vahevaip, mis inimest Jumalast eraldas, kaheks – Jumala enda poolt rebitud. Inglitest väepealikud vabastati ametist. Leekiv mõõk pandi Kristuse südamesse. Tema pea peale langes ähvardav kohtuotsus nende üle, kes julgevad astuda Jumala palge ette. Tema seisis nende asemele hukka mõistetuna.

Juurdepääs Jumala juurde

Rebenenud vahesein sümboliseerib, et meid ja Jumalat eraldavad tõkked on nüüdseks täielikult eemaldatud. Meid ei ähvarda enam Tema õiglane hukkamõist. Kristuse vere ja õiguse läbi oleme pühaks tehtud ja Jumalale meelepärased. Ükski takistus ei takista meid minemast Jumala juurde ja miski ei takista Tal halastust jagamast või armastust avaldamast.

Kui oleme kellegagi konfliktis, kasutame sageli väljendit “Meie vahel on midagi”. Rebenenud vahevaip õpetab meile, et kristlased ei tohi kunagi kasutada seda fraasi oma objektiivse suhte kohta Jumalaga. Teie ja Jumala vahel pole juriidiliselt midagi. Tema halastuse ja nende vahel, kes on usaldanud Kristuse tööd, pole vahet. Pole takistust, mis eraldaks Tema armu nendest, kes selle järele nälgivad.

Osadus Kolmainsusega

Kuid pilt rebenenud vahevaibast ulatub veelgi sügavamale. Avatud uks kõige pühamusse tähendab, et meie, kes oleme Kristuses, elame nüüd koos Jumalaga ja Tema meiega. Vaim, kes kunagi elas kõige pühamas paigas, on välja valatud Tema rahva peale. Nagu Paulus kuulutab: „Tema kaudu on meil mõlemal ühes Vaimus ligipääs Isa juurde” (Ef 2:18).

See on jahmatav. Need, kes tulevad Kristuse juurde, naudivad Vaimu kaudu sama osadust Isaga, mida naudib Poeg ise. Tema surm saavutab rohkem kui ainult Jumala viha eemaldamine – kuigi see üksi oleks rohkem, kui me väärime! Ta juhatab meid ka hiilgavalt õnnelikku osadusse ja lõpmatusse armastusse, mis on igavesti eksisteerinud Isa, Poja ja Vaimu vahel.

Nagu ütles Bobby Jamieson: „Isa saatis oma Poja meid lunastama ja oma Vaimu meisse elama, et me saaksime osa Poja enda suhtest Isaga. Kristlik elu ei seisne pelgalt (ja mitte ainult!) andestuses ja hukkamõistmisest vabanemises; see seisneb püsivas sisseelamises sellesse armastusse ja hiilgusesse, mida Isa on igavesti jaganud Pojaga. Või nagu Jeesus palvetas: „Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina  oleksin nendes.”” (Johannese 17:26).

Kristlane, rebenenud vahevaip on kutse – avatud uks Kolmainsuse lõpmatusse armastusse. Meie saatus ei ole lihtsalt igavene tänulikkus selle eest, et me ei ole põrgus. Kogu igaviku muutume üha õnnelikumaks, kui meid tuuakse üha kõrgemale lõputult armsasse kolmikosadusse. Jumal armastab meid nii praegu kui ka igavesti sama palju kui oma Poega. Nii praegu kui igavesti armastab Ta meid samasuguse intensiivsusega, nagu Ta on Jeesust Kristust igavesti armastanud.

Need, kes on rebenenud vahevaiba sõnumi omaks võtnud, ei saa kahelda, et Jumal neid armastab.

By Samuel Emadi / Torn for You: A Good Friday Meditation (thegospelcoalition.org)

Kõlab ülestõusmispühade lootus: ülistus kajab ka kõige pimedamates kohtades

Open Doorsi kohalikud partnerid on hiljuti videosse jäädvustanud usklikke, kes oma kannatustest hoolimata kauni häälega Jumalat kiidavad. Ülestõusmispühade .....

Enne ülestõusmispühi tugevdab Indoneesia valitsus kirikute turvalisust

Indoneesia poliitika-, õiguse- ja julgeolekuminister Hadi Tjahjanto pidas hiljuti luuretegevuse koordineerimisnõupidamise riikliku terrorismivastase võitluse agentuuri (BNPT) ning Indoneesia .....

Eesolevad ülestõusmispühad

Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju. (1. Korintlastele 15:49) Pärast terve .....

5 fakti, mida iga vastpöördunu peaks ülestõusmispühade kohta teadma

Igal kevadel tähistavad kristlased üle kogu maailma ülestõusmispühi. Kuid selleks, et uued usklikud saaksid kogeda kõike, mida Jumal .....

Jeesuse ülestõusmine ja juudi pühad

Apostel Paulus nimetab Jeesust esmasündinuks  surnute seast(1.Kr 15:20). Jeesuse ülestõusmise kaudu näeme kolme suurema juudi püha prohvetlikku tähtsust. .....

Miks Kristuse ülestõusmine on midagi enamat kui lihtsalt lugu

Aastakümnetel enne ja pärast Jeesuse elu ja surma oli Iisraelis palju erinevaid messiaanlikke liikumisi. Peaaegu igal juhul tapeti .....

Ülestõusmispühad reaalajas

Kui me siseneme suurde nädalasse – see püha ajavahemik palmipuudepühadest ülestõusmispühadeni – on siin päevade kaupa jaotus sellest, .....

Salapärane alasti mees Ketsemanis ja Piibli tõlgendamise õppetund

Tere tulemast tagasi uude nädalasse taskuhäälingusaates "Ask Pastor John." Meil on ees küsimusi täis nädal ja me alustame .....

Tutvustame teile inimest, kes ei usu Jumalasse

Tema keha koosneb 37 triljonist rakust, mis on omavahel ühendatud üheks süsteemiks, mis toimib ühtsena. Iga tema rakk .....