Rohkem kui palve!

„Ja kui Saamuel ohverdas põletusohvrit, lähenesid vilistid, et sõdida Iisraeli vastu; aga Issand müristas sel päeval valju mürinaga vilistite kohal ja viis nad segadusse; ja neid löödi maha Iisraeli ees. ” 1. Saamueli 7:10

Alljärgnev tekst pärineb Francis Chani eessõnast raamatule  “Märtrite viimased sõnad”.

Rohkem kui meeles pidamine

Kui vaatate kirjakohta Heebrealastele 13:3 (“Pidage meeles vange… sest ka teie olete alles maises ihus”), siis saate aru, et me oleme tagakiusatutega samas ihus.

Peame tegema enamat kui lihtsalt neid meeles pidama.

Niisiis, kuidas see välja näeb? Oletame, et viibite praegu Põhja-Koreas ühes töölaagris. Kuidas sooviksite, et inimesed Ameerikas või kus iganes nad ei elaks, Teie olukorda arvestades käituksid?

Minu loomulik reaktsioon ja esimene vastus ameeriklasena, on öelda: „Toome need tagakiusatud usklikud ohust välja. Päästame nad ja paneme nad Lõuna-Californiasse basseiniga majja elama ning viime nende lapsed jalgpallitrenni ja paneme nad erakooli!”

Aga milline oleks piibellik vastus?

Uus Testament käsib meil ühineda nendega nende kannatustes. Kui Paulus väga kannatas ja ta peaaegu tapeti, siis ei öelnud ta: “Aidake mul jõuda trööstitult sinna, kus teie mugavuses elate.”

Ta ütles:

Osale minu kannatustes kui Kristuse Jeesuse hea sõdur. Ükski sõdur ei takerdu tsiviilasjadesse, sest tema eesmärk on meeldida sellele, kes Ta värbas. Sest me oleme sõdurid. Liitu minuga mu kannatustes, jaga minu kannatusi. Ära osale ainult tsiviiltegevuses, tsiviilasjades. 2. Timoteosele 2:3 (rõhuasetus lisatud)

Ta ütleb: “Liitu minuga minu kannatustes!”

Lugedes lugusid märtrisurmade ja kannatuste kohta, tahate tõenäoliselt (halastusest) need kristlased kannatustest välja tuua ja viia nad teie “tsiviilasjadesse”, et nad oleksid kaitstud ja “kõik oleks korras”. Kuid Jumal ütleb: “Osale (nende) kannatustes.”

Vaata 2. Timoteosele 1:8, kus Paulus teab, et ta tapetakse. Mida ta ütleb?

„Seetõttu kannatan väljavalitute pärast kõike… Kui me (sureme) koos Temaga, siis elame ka koos Temaga; kui me vastu peame, siis me ka valitseme koos temaga.” (rõhuasetus lisatud)

Paulus ütleb: “Timoteos, ma suren! See on minu elu lõpp, aga kui me sureme koos Temaga, siis elame koos Temaga ja kui me vastu peame, siis hakkame koos Temaga valitsema.”

Vaadake, mida Paulus ütleb 1. Korintlastele 4:8-16 (ESV):

„Meie (apostlid) . . . oleme rumalad Kristuse pärast… me nälgime ja januneme, oleme halvasti riides, pekstud ja kodutud. Kui meid sõimatakse, siis õnnistame; kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame selle ära; kui laimatakse, siis me palume. Me oleme muutunud maailma saastaks ja oleme endiselt nagu kõigi asjade prügi. Ma kutsun teid siis üles mind jäljendama.”

Uues Testamendis ei ole sellist sõnumit, et „teeme elu aina mugavamaks”, vaid pigem on seal üleskutse olla hea sõdur ja jäljendades apostlite alandlikkust, järgides Jeesuse eeskuju ja õppides kuulekust läbi kannatuste.

„Jeesuse maa peal elamise päevil esitas ta tulihingeliste hüüete ja pisaratega palveid ja taotlusi selle poole, kes suutis Ta surmast päästa, ning Teda võeti kuulda Tema aupakliku alistumise tõttu.” Heebrealastele 5:7 (NIV)

Talibani vangid

Kui ma esimest korda Koreas olles Souli läksin, siis kohtusin seal ühe Afganistanis Talibani poolt  2007. aastal vangistatud misjonäriga. See vend jagas tõestisündinud loo sellest, mis nendega vangistuse ajal toimus, kuna nad olid tunnistajaks sellele, kuidas nende sõpru ükshaaval hukati.

Kui vangid vabastati, siis läksid nad tagasi Souli. Kui nad kokku kogunesid, rääkisid nad sellest, kuidas nad igatsesid taga seda aega kui neid ootas ees hukkamine, sest nad kogesid siis erilist ümberkujundavat ülistuse perioodi. Üheskoos klammerdusid nad Jeesuse külge, palvetasid Tema poole ja kummardasid Teda. Nende suures vajaduses ja nõrkuses sai Temast nende tugevus.

Kui suur peab Jeesus olema, et need mehed igatsesid taaskord olla vangis, hukkamist ootamas selleks, et nad saaksid olla Tema lähedal?

Kannatused ja mugavus

Jeesusega koos kannatamises on midagi uskumatult erilist, millest me ilma jääme. Arvame, et mugavus on meie jaoks kõige olulisem. Tahame tõmmata kõik oma mugavustsooni, oma “tsiviilasjadesse”. Kuid ühinedes oma tagakiusatud vendade ja õdede kannatustega ja kaotades oma elu, leiame tegelikult midagi palju võimsamat.

Et tagakiusatuid hästi meeles pidada, peame nende eest hoolt kandma ja püüdma nende valu leevendada, aga nende hea meenutamine tähendab ka seda, et peame sisenema nende kannatustesse.

Meie ees olev teekond

Kristlastel, sealhulgas minul, on raske tagakiusamisega korralikult toime tulla. Tõde on see, et me ei saa Jumala vaatenurgast aru enne, kui Ta ei tee meis imet, sest me juba loomuldasa mõtleme liiga palju iseendale ja oma mugavusele.

Kui kuuleme vangistatud kristlastest, lagunenud perekondadest ja nendest, kes on oma usu pärast märtrisurma surnud, vajame, et Jumal viiks meid meie lihalikust mõtteviisist üle oma igavesele mõtteviisile. Tõsiselt tahan, et te paluksite Jumalalt imet. Paluge, et Ta aitaks teil tagakiusamisest õigesti mõelda.

Kristlastena peame olema oma lähedaste, sõprade ja naabrite vastu palju enamat kui lihtsalt veidi toredamad.

Paluge Issandal avada Teie silmad ja aidata Teil mitte midagi tagasi hoida, õppida tagakiusatutelt ja muutuda viisil, kuidas neid muudetakse.

Ma palun seda Teile. Jumal võib kõike teha. Mida iganes!

Kas Te usute seda?

Edasiseks lugemiseks:
„Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast, vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel. Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast,  sest siis hingab teie peal kirkuse Vaim, Jumala Vaim.” 1. Peetruse 4:12-14

„Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.” Matteuse 5:10-12

“Aga mitte ainult sellest, vaid me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse. Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” Roomlastele 5:3-5

„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal! Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab. Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu.” 2. Korintlastele 1:3-5

„Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest. Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud.” Roomlastele 8:26-28

„Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole.  Issanda pale on pahategijate vastu, et hävitada maa pealt nende mälestus.” Psalm 34:16-17

„Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.” 1. Johannese 5:14-15

„Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks! Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab 
palju korda. Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi  vihma maa peale. Siis ta palvetas taas ja taevas andis vihma ning maa laskis  tärgata oma viljal.” Jaakobuse 5:16-18.

Autor: Jeff King

Allikas: Day 37: More than Prayer! – Last Words of the Martyrs