Kui me koolitame noori vendi ainult Piiblit lugema ja seksuaalsete kiusatuste vastu võitlema, siis miks meid üllatab see, kui vennad on vaimselt ebaküpsed ja kogudustes pole piisavalt juhte?
Noore mehena vaatasin, kuidas vendi õpetavad grupid ei suutnud muud saavutada kui vastutustunne selleks, et lugeda Piiblit ja loobuda pornograafiast. Rääkisime paljudest asjadest, isegi olulistest, kuid see oli alati päevakorral: veenduda, et loeksime Piiblit ja et me ei vaataks pornot. Tahtmatult oli kohtumiste põhipunkt see, et vaimne küpsus seisneb Piibli lugemises ja seksuaalses puhtuses. Kui me seame vendade jaoks lati nii madalale, siis paratamatult õpetame neid olema laisad, isekad, ebakindlad ja ambitsioonideta. Me kasvatame üles uue põlvkonna mehi, kes märgivad linnukesi oma vaimulikesse päevikutesse ja elavad seejärel videomängude ja Xboxi nimel.
Kuid vennad suudavad Kristuses palju enamat kui lihtsalt Piibli lugemine ja puhtus (ja ma ei vähenda nende tähtsust). Jumal on meid lunastanud ja andnud võime juhtida, riskida, teenida, alustada uut tööd, teha palju tööd ja ohverdada – armastada nii, nagu Kristus armastas. Olla osa millestki igavesest, hoolitseda teiste eest ja juhtida neid Jeesuse juurde.
Vennad on võimelised enamaks
Milliseks saab selline mees? Ta on nagu Aabel, kes ohverdab oma tööst esimese ja parima Jumalale (Heebrealastele 11: 4). Temast saab Noa sarnane, kes kartis Jumalat ja kuuletus Talle aupaklikult (Heebrealastele 11: 7). Temast saab Aabrahami sarnane, kes elas usus Jumala tõotustesse, isegi kui Jumal käskis tal lahkuda oma mugavast ja turvalisest kodust (Heebrealastele 11: 8–10).
Ta muutub selliseks nagu Joosep (Heebrealastele 11:22), kes kannatas ülekohtuselt ega nurisenud, sest ta elas ja kannatas koos Jumalaga. Ta muutub Moosese sarnaseks, kes loobus „ajutisest patusest naudingust” ja soovis kannatada Jumala rahva kõrval, selle asemel, et nautida rikkaliku maailma luksust, milles ta alaliselt elas (Heebrealastele 11: 25–26). Või muutub ta Gideoni, Baaraki, Simsoni, Jefta, Taaveti või Saamueli ja prohvetite sarnaseks, kes usu abil kuningriike vallutasid, õigust tegid, said tõotused kätte, panid kinni lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, tugevnesid nõrkusest, olid sõjas tugevad, ajasid võõraste rügemendid minema (Heebrealastele 11: 32–34).
Võib-olla ootame vendadelt (ja ka meilt endilt) nii vähe, sest oleme kaotanud silmist selle, kui palju saab Jumal teha nõrga, murtud, komistava, kuid truu ja teotahtelise mehe läbi. Kuidas muutuda tõhusamateks, viljakamateks jumalameesteks, sellisteks nagu need suured jumalamehed?
Hea juhend Jumalameestele
Millist Piiblilõiku kasutaksite selleks, et vormida täieliku ja tugevama ülevaate vendadest Kristuses?
1. Timoteose 4:12 on meestele tuttav, kuid kummaliselt alahinnatud kaart. Apostel Paulus kirjutab oma vaimsele pojale Timoteosele, noormehele (mitte lapsele) ja kiriku pastorile:
„Ärgu keegi põlaku sinu noorust; aga ole ustavatele eeskujuks sõnas, elus, armastuses, vaimus, usus, puhtuses. ”
Paljud meist on seda salmi noorsootöös korduvalt lugenud, et julgustada teismelisi loobuma madalatest ootustest ja püüdma selle asemel olla eeskujulikud Jeesuse jüngrid (ja mitte ainult oma eakaaslaste, vaid ka täiskasvanute silmis). Ehkki Timoteos oli noor, siiski ei olnud ta laps. Nendest kahest kirjast loeme edasi, et ta kandis kirikus suurt vastutust, ükskõik kui vana ta siis oli (võib-olla kaks-või kolmkümmend). Ta oli juba küps ja täiskasvanud „jumalamees“ ning vaimne isa õhutas teda vastavalt käituma.
Jumalamehed (täiskasvanud ja noored), kas anname teistele usklikele eeskuju oma sõnade, käitumise, armastuse, usu ja puhtusega? Heidame kiire pilgu igale aspektile ja vaatame, milles võib seisneda truudus.
1. Mida me räägime (või ei räägi)?
Esiteks, mida tähendab olla oma sõnadega jumalakartlik eeskuju? Võime kohe mõelda, millest vennad ei peaks rääkima. Lõppude lõpuks kirjutab Paulus ise: „samuti ei sobi teile roppused, tühi jutt ja naeruvääristamine …” (Efeslastele 5: 4). Kristlastest vennad peaksid oma kõnes oluliselt erinema maailma meestest – hämmastaval viisil olema puhtad rumalusest, ebaviisakusest ja liiderlikkusest (Efeslastele 4:29). Kuid me ei tohiks olla rahul ainult sellega, et meid tuntakse selle järgi, mida me ei ütle. Tähtis on ka see, mida me ütleme.
Jällegi kirjutab Paulus: „Samamoodi ei sobi teile ropp keel, tühi jutt ja naeruvääristamine, vaid selle asemel olgu tänu” (Efeslastele 5: 4). Mitte ainult roppuste, vulgaarsuse ja julmuse puudumine, vaid meeste tänusõnade hämmastav kõla. Manitsussõnad (1. Tessalooniklastele 5:11). Tarkuse ja tõe sõnad (1. Korintlastele 12: 8; 2. Korintlastele 6: 7). Evangeeliumisõnad (Efeslastele 6:19). Terve õpetuse sõnad – kirikus ja kodus. Lühidalt kokku võttes: „Olgu teie sõna alati armu sees, soolaga maitsestatud, nii et teate, kuidas kõigile vastata. ”- Koloslastele 4: 6.
Kui mõtleme oma vestluste, kõnede, sõnumite, säutsude ja meilide peale, siis kas oleme teistele vendadele eeskujuks?
2. Kuidas me oma elu veedame?
Mida tähendab olla oma eluga jumalakartlik eeskuju? Paulus ühendab oma kirjades sageli need kaks mõistet – kõne ja käitumine, sõnad ja teod (näiteks Roomlastele 15:18; Koloslastele 3:17). Te saate Pauluse sõnadest aru, kui esitate endale sellise küsimuse: mida ütleb minu elustiil, eriti see, millele ma oma aega, raha ja tähelepanu kulutan, Jeesuse kohta?
Alustuseks, kas teie eluviis räägib üldse Jeesusest? Milliseid järeldusi teevad inimesed teie Jumala kohta, kui nad teid nädala, kuu või aasta jooksul tähelepanelikult jälgivad? Kui tunnistame Kristust, kuid elame samasugust elu nagu kõik teised, siis esindab kristlus veel üht ebamäärast vaimset ja ebaefektiivset vaatenurka paljude teiste seas.
“Kui see kõik nõnda laguneb,” kirjutab apostel Peetrus, “missugused siis peate olema teie pühas eluviisis ja jumalakartuses,?” (2. Peetruse 3:11). “Pühas elus” tõlgitakse sõna otseses mõttes kui “pühas käitumises”, siin kasutatakse sama sõna. Millised vennad me peaksime olema, pidades silmas seda, kes Jeesus tegelikult on ja et Ta tuleb uuesti tagasi? Kas veedame oma Jumala antud lühikese maapealse elu olles väärikas eeskuju oma prioriteetide ja valikutega?
3. Millist kasu me teistele toome?
Mida tähendab olla jumalakartlik eeskuju armastuses? Tõhus viis oma aja, raha ja tähelepanu kulutamise hindamiseks on küsida, kuidas see teistele käegakatsutavalt kasulik on. Mees, kelle töö on kasulik ainult talle endale, väärib haletsust ja mitte jäljendamist. Me võime rääkida palju õigeid sõnu, kuid kui me ei armasta, siis pole me mitte keegi (1. Korintlastele 13: 1). Me võime teha palju häid tegusid, kuid me pole midagi, kui meil pole armastust (1. Korintlastele 13: 3). Jumalamehed peaksid olema suure armastusega abikaasad, näitama üles initsiatiivi (ohverdades sageli palju) teiste heaks, eriti nende igavese heaolu nimel.
„Valvake, seiske usus,” kirjutab Paulus Korintose koguduse juhtidele, „olge julged ja tugevad. Kõik teie teod sündigu armastuses! ”(1. Korintlastele 16: 13–14) Armastus on vendade puhul eluliselt tähtis. Armastus on ülioluline selleks, et olla tugev. „Armastus ehitab.“ (1. Korintlastele 8: 1). Armastus ühendab (Koloslastele 2: 2). Armastus ei sea prioriteediks omaenda soove, vaid püüab teenida teiste vajadusi. (Galaatlastele 5:13). Armastus tegutseb ja töötab tõepoolest teiste heaks (1. Tessalooniklastele 1: 3).
Niisiis, keda me armastame – abikaasat, lapsi, kirikuperet, toakaaslasi, majakaaslasi ja kaastöötajaid, eksinuid – aga kui konkreetselt ja käegakatsutavalt me neid armastame? Kas me tahaksime, et noored vennad meid selles jäljendaksid?
4. Kas meie usk on loid või tuline?
Mida tähendab olla jumalakartlik eeskuju usus? Armastus ja usk on Pauluse kirjutistes sageli omavahel seotud (näiteks Efeslastele 1:15; 6:23; 1. Tessalooniklastele 3: 6). Me mõtleme, et armastus on midagi nähtavat ja käegakatsutavat, usk on aga sageli kui midagi, mis on isiklik ja nähtamatu. Kuidas saaksime olla eeskujuks selles, mida teised ei näe?
Inimesed ei pruugi näha nii meie usku kui ka sõnu ja häid tegusid, kuid võivad näha meid võitlemas oma usu eest. Samas kirjas kirjutab Paulus: „Võitle head usuvõitlust, hoia kinni igavesest elust, milleks sind on kutsutud, kui oled paljude tunnistajate ees hea tunnistuse andnud“ (1. Timoteosele 6:12). Mida tähendab hea usuvõitluse võitlemine?
Võidelda head usuvõitlust tähendab võitlusvalmidust. See tähendab takistuste ja isegi vastuseisu ootamist (1. Peetruse 5: 8). See tähendab taluda kiusatusi, raskusi ja pettumusi lootuse ja rõõmuga (2. Korintlastele 6:10). See tähendab, et tuleb leida aeg kohtumiseks Jumalaga isegi siis, kui see on ebamugav, isegi kui me oleme väsinud, isegi kui töö nõuab suurt pingutust aga lastega on see keeruline, sest „usk tuleb kuuldust, aga kuuldu Jumala Sõnast ”(Roomlastele 10:17). See tähendab Sõna üle mediteerimist päeval ja ööl (Psalmid 1: 1–2). See tähendab lakkamatut palvetamist (1. Tessalooniklastele 5:17). See tähendab pühendumist kohalikule kirikule, osadusele ja selle truud teenimist (Heebrealastele 10: 24–25).
Kas meie usuelu on nagu lahing usu pärast? Kas me tahaksime, et noored vennad võitleksid nagu meie?
5. Kas me kontrollime ennast pühaduses ja aukartuses?
Lõpuks, mida tähendab olla jumalakartliku puhtuse eeskuju? Me teame, et Paulus pidas silmas vähemalt seksuaalset puhtust. Hiljem kirjutab ta samas kirjas Timoteosele: „[manitse] vanu naisi kui emasid; noori naisi kui õdesid, kogu puhtuses ”(1. Timoteosele 5: 2).
Selline austus ja enesekontroll eristavad noort venda meie maailmast – maailm on täis mehi, kes soovivad rahuldada oma seksuaalseid soove, sirvivad mobiilirakendusi uue tüdruku leidmiseks ja vahetavad tüdrukuid ilma kõhklemata. Vennad, kes kohtlevad naisi kogu puhtusega, erinevad teistest meestest, kes ei tunne Jumalat ja elavad seetõttu oma himude järgi (1. Tessalooniklastele 4: 3-5).
Kuid see puhtus tähendab midagi enamat kui lihtsalt seksuaalset puhtust. Armastus selle maailma vastu – ilmne või raskemini eristatav pühendumus popkultuurile, spordile, filmidele, ostlemisele, sotsiaalmeediale või muule, mis sind kõige rohkem köidab, võib olla samasugune vaimne rüvetumine kui seksuaalne kiusatus (Jaakobuse 1:27). Kõik võib olla kas Jumala kingitus, mis meid Temale lähemale viib, või iidol, mis viib meid aeglaselt Temast eemale. Kas meie mõtetesse ja südamesse on kantud puhtus – ennastsalgav pühendumus ja kiindumus Jumalasse? Kas me treenime kogu oma “mina” – südant, hinge, meelt ja jõudu – armastama Jumalat rohkem kui midagi muud? Kas me tahaksime, et noored jäljendaksid meid puhtuses?
Vennad on loodud millekski enamaks
Ükski neist laiemast kutsest vendadele ei vähenda Piibli lugemise ja pornograafiast loobumise tähtsust. Tegelikult on mees, kes püüab olla nendes valdkondades – sõnades, käitumises, armastuses, usus ja puhtuses – jumalakartlik, mediteerides Jumala Sõna üle väga hoolsalt ja olles innukas meelepuhtuse järgija Internetis ja kõikjal. Kellestki ei saa jumalameest, kui Ta ei toitu igapäevaselt Jumala Sõnast. Ja keegi ei saa jumalameheks, kui ta ei alista oma isekaid patuseid himusid.
Mehi õpetades ärgem unustagem pornograafiat – ülekaalukalt kõige levinumat ja hõlpsamini kättesaadavamat ohtu hingele. Ärgem kunagi alahinnakem Piiblit – ainsat tõe, julguse, pühaduse ja rõõmu relva, mis meil on. Kuid kutsume ka mehi üles tegema rohkem – õnnistama teisi oma sõnadega, mitte raiskama oma elu lõputule ekraani vaatamisele, allutama oma ajakava, energia ja jõu, et järgida armastavalt Jumalat päevast päeva, kontrollima ja kohtlema oma keha pühaduse ja austusega.
Lühidalt öeldes ehitagem ennast üles ja kasvatagem teisi Jumala armu läbi päästetud ja alandlikke jumalamehi Jumala heaks töötama, et Tema Poja hiilgus ilmneks ja kinnitataks.
Autor Marshall Segal / © 2021 Desiring God Foundation. Veebisait: desiringGod.org
Allikas: https://ieshua.org/bolshe-chem-seksualnaya-chistota-pyat-tselej-dlya-muzhchin-vo-hriste.htm
