“Röövitud Iraagis”. Kristlasest vabatahtlik rääkis oma 66 päeva kestnud vangistusest islamivõitlejate käes

Kristlasest vabatahtlik Prantsusmaalt rääkis 66 päevast, mille ta veetis islamivõitlejate vangistuses.

Prantsusmaalt pärit endine katoliku kooli õpetaja ja Süüria kristliku humanitaarorganisatsiooni vabatahtlik Alejandre Goudarzi rääkis kahest piinavast kuust, mil islamivõitlejad teda vangis hoidsid.

Ajaloo- ja geograafiaõpetaja Alejandre Gudarzi ütles, et liitus 2014. aastal organisatsiooniga SOS Christians of the MiddleF East Syria. Kuuldes teateid kristlaste arvu vähenemisest Süürias, tundis Gudarzi 2015. aastal, et on kohustatud aitama riigis, mida peetakse üheks kõige raskemaks riigiks kristlaste jaoks.

Oma uues raamatus “Kidnapped in Iraq” jutustab Goudarzi oma reisidest humanitaarabiga Alepposse, Süüria suuruselt teise linna ja ühte ajaloo vanimasse asustatud linna. Samuti rääkis ta üksikasjalikult 66 päeva kestnud piinamisest ja väärkohtlemisest, mida ta džihadistidest terroristide vangina talus.

Gudarzi ütles, et Alepposse viivat teed kontrollivad paljud terroristid al-Nusrast, Al-Qaeda Süüria tütargrupeeringust ja Islamiriigist.

“Ma kartsin. Tühjasid autosid ja busse maanteel, reisijate reaktsioon, kes sattusid paanikasse kohe, kui kontrollpunkt ilmub. Islamistid maskeeruvad sageli Süüria armee sõduriteks selleks, et peatada ja tappa,” ütles ta. “Ma teadsin seda kõike ja mõnikord kartsin. Kuid ma teadsin ka, et Jumal on seal.”

Vaatamata sellele, et tema elu oli ohus  uskus Gudarzi, et teeb Issanda tööd.

2020. aasta jaanuaris röövisid terroristid bussireisil Damaskusest Alepposse Gudarzi ja veel kolm vabatahtlikku.

Gudarzi sõnul magasid nad külmal põrandal ja katsid end määrdunud tekkidega, neid ei saanud päevade kaupa süüa ning neid röövinud šiiitide miilitsad sidusid neil silmad kinni ja mängisid neile nädal aega ööd ja päevad koraanilaulu. Gudarzi selgitas, et röövijad allutasid nad psühholoogilisele piinamisele, vaheldumisi neid mõnitades ja vesteldes nendega Prantsusmaa jalgpallitähtedest. Neil kästi “unustada” oma pered, sest nad ei näe neid enam kunagi.

“Siin saavad teie elud otsa,” meenutas Gudarzi ühe oma vangistaja sõnu.

Isegi kõige süngemates oludes, meenutas Gudarzi, aitas palve neil päevast läbi tulla.

“Mõnikord tundsin piinlikkust, kui keegi nägi mind palvetamas,” kirjutas ta. „See ei olnud niivõrd piinlik palvetamise pärast, kuivõrd piinlikkus nõrkuse ja hirmu tunnistamise ees. Me ei tahtnud, et nad teaksid, kui lähedal me kokkuvarisemisele olime.”

Alles 2020. aasta märtsis, kui algas ülemaailmne koroonaviiruse pandeemia, vabastati Gudarzi ja tema sõbrad ning ta kohtus Prantsusmaal oma naise ja pojaga.

Nagu Goodarzi edasi selgitas, loodab ta, et tema raamat “Kidnapped in Iraq” on hoiatuseks teistele riikidele radikaalse islami ohu eest.

“Liibanonist, Süüriast ja Iraagist pärit kristlased ütlevad meile sageli, et kui me ei ole piisavalt ettevaatlikud, siis ühel päeval seisame samuti silmitsi islamiga nii nagu nemad,” ütles Goudarzi. – “Paljud terroristid, kes on praegu Süürias ja Iraagis, saabusid sinna Euroopast. Ilmselgelt on need ohuks Euroopa riikidele, kuhu nad võivad ühel või teisel hetkel tagasi tulla.”

Allikas: «Похищенные в Ираке». Служитель рассказал о своем 66-дневном похищении исламскими боевиками | Новости inVictory