Ruti headus

Kuid Rutt vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal. Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki! Issand tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!””(Ruti raamat 1: 16–17).

Rutt oli pagan ja elas Moabi maal. Ta abiellus iisraellasega, kes kolis Moabi väljadele, et pääseda suure põua eest. Juhtus aga nii, et kõik pereliikmed surid ilma pärijaid maha jätmata. Rutt elas koos ämma Noomi ja minia Orpaga.

Leides end sellisest olukorrast ja kuuldes uudist, et ISSAND tuli oma rahvale appi ja varustas neid leivaga, otsustas Ruti ämm Noomi koju naasta. Ja siis ütles ta oma kahele miniale: “Minge, pöörduge kumbki oma ema koju!” Noomil oli kahju oma miniatest, kes pidid elama tulevikulootuseta perekonnas, kus polnud enam mehi. Ta soovitas neil mitte järgida teda Juudamaale, vaid naasta kodumaale. Orpa jättis nuttes ämma maha, Rutt klammerdus aga endiselt oma mehe ema külge.

Noomi nõudis, et Rutt järgiks Orpa eeskuju ja naaseks koju. Rutt aga selgitas, et tema südame tõeline soov oli järgida ämma, mida ta enesekindlalt ka välja ütles. Tema sõnad on Ruti raamatus (1: 16–17) kõnekalt edasi antud: „Kuid Rutt vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal. Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki! Issand tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!”

Milline imeline ja armastav ülestunnistus! Saame tunda Ruti siirast armastust oma eaka ämma vastu. Noomil polnud oma elus lootust ega tuge, nii et Ruti armastus ja lubadus jääda tema juurde elu lõpuni olid talle eriti kallid. Kui Rutt oleks mõelnud ainult oma huvidele, mida ta siis oleks teinud?

Tõenäoliselt oleks ta paar korda oma ämmale vastu vaielnud, öeldes, et ei jäta teda maha, ja lõpuks põhjendanud oma otsust ämma pealekäimisega. Kuid Rutil oli hea süda, mis ei jätnud oma kohust täitmata. Milline lohutus see oli tema ämmale!

Milline tugi oli see Noomile, kui ta nägi, et Rutt, kes ei olnud tema enda tütar, vaid ainult minia, soovis teda siiralt teenida, kuigi poeg polnud enam elus.

1. Ruti valik on täita oma kohust, olenemata kaotustest ja tuludest

See oli Ruti valik: täita oma kohust mitte ainult enda kasuks, vaid ka siis, kui ta pidi ennast ohverdama.

Üks headuse aspekt, mida me Ruti näitel uurime, on „headus järgida oma kohust“. See tähendab, et inimese jaoks on oma kohustuse täitmine tema loomulik olek, tema jaoks on see oluline. Lapsed peaksid teenima oma vanemaid, vendi, armastama üksteist ja noored peaksid austama oma vanemaid. Kui inimesed lähevad seda teed, õiges suunas, siis võime öelda, et nad täidavad oma kohust.

Kas võime öelda, et Rutt oli hea, sest ta tegi seda, milleks inimene on kohustatud? Esiteks otsustas Rutt täita oma kohust ka siis, kui see talle endale midagi head ei tõotanud.

Ja see oli tema valik – ohverdada end kohustuse nimel. Rutt ei pruukinud ämmale järgneda, vaid oleks võinud naasta kodumaale, kus tal olid sugulased. Ta võiks uuesti abielluda ja elada õnnelikult koos oma uue abikaasaga. Millisele tulevikuvaatele ta end allutas otsustades oma ämma järgida?

Noomi jaoks oli see maa, kuhu ta läks, kodu, Ruti jaoks aga võõras maa. Puudus selgus selle kohta, millest nad seal elama hakkavad. Pealegi, kuna tema ämm oli juba eakas, lasus kogu vastutus elatise eest Ruti õlgadel. Lisaks sellele, kui Noomi sureb, jääks Rutt võõral maal üksi, ilma mehe ja lasteta. Olukord oli muidugi tõsine.

Tema valiku tagajärjed – jääda või lahkuda – olid väga vastuolulised, kuid ta pidi selle valiku tegema. Ja oli täiesti ilmne, et üks tee viis kannatusteni, teine ​​aga lubas õnnelikku elu.

Sellest aru saades soovitas Noomi oma tütrel minna oma õnne suunas, mitte alistada end kannatustele. Aga Rutt ei mõelnud sellele. Ta ei arvutanud, mida ta võidab ja kaotab; järgides julgelt üksildast ämma, teenides teda ja täites oma kohust.

Kas te saate langetada valiku kohusetunde kasuks, see tähendab teha sarnases olukorras sama, mida Rutt? Maailmas, suures peres, kus on palju lapsi, võivad konfliktid mõnikord alata ühe probleemi ümber: kes hoolitseb vanemate eest. Kui vanematel on Alzheimeri tõbi või mõni muu tõsine haigus, siis nad vajavad pidevat hooldust ja see muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Nooremad vennad on konfliktis oma vanemate vendadega, olles kindlad, et just nemad peaksid vanemate eest hoolitsema. Vanim vendadest ütleb, et ta üksi ei tule sellega toime, et kõik peaksid temaga vastutust jagama. Aga kui nad täidaksid oma kohust lahke südamega, siis lahendataks kõik probleemid rahumeelselt.

Paljud meie koguduse liikmed  hoolitsevad vabatahtlikult eakate eest, vabastades nende lapsed probleemidest. Ja ma olen neile selle eest väga tänulik. Kuid laste kohustus on juhtida oma vanemad päästmise teele. On tõeline arm täita oma kohustust mitte ainult perekonnas, vaid ka töökohal.

Meie koguduse liikmed küsivad minult mõnikord: “Mulle pakuti paremini tasustatud tööd, mida ma peaksin tegema?” Nad küsivad seda minult, sest enne kui nad valivad, mis on neile kasulik, tahavad nad mõista: kas nad järgivad Jumala head tahet? Tavaliselt küsin neilt: kas teie lahkumine kahjustab praegust ettevõtet? Kui see ettevõte aitas teid, õppisite palju, saite heaks spetsialistiks ja teile usaldatakse vastutustundlik tööosa, siis ei tohiks te isegi mõelda sellest, milline otsus on õige. Kui kaalute teisele töökohale minekut, ei tohiks te ettevõttele, kes teile nii palju kasu andis, kahju teha. Kui aga uskudes Jumalasse loobute oma kasust selleks, et täita oma kohust, annab Jumal Isa teile palju enamat.

Sama on usuga. Me näeme, kuidas inimesed, kes täidavad oma ülesandeid heast südamest, kasvavad usus kiiremini. Need, kelle süda on lahke ja tänulik Issanda armu ja Jumala Isa armastuse eest, kes päästis nad nende pattudest, on kindlad, et nende kohus on elada Jumala tahte kohaselt.

Olles õppinud, et Jumala tahe on Issanda päeva pidada, lõpetavad inimesed Jumala tahet täites laupäeviti töötamise. Uutele usklikele võib tunduda, et laupäeval töötamisest keeldumine toob neile kahju, kuid puhta südamega inimesed, kes täidavad Jumala tahet, mõtlevad: „Issand päästis mu, kuidas ma saan minna vastu Tema tahet, taotledes oma kasu? ” Sama lugu on kümnisega.

Kui täidate oma kohust heast südamest, siis ei ütle te, et kümnise maksmine on raha raiskamine. Kui te tänu Pühale Vaimule kogete Jumala armu, siis mõistate, et kõik, mis teil on, kuulub Jumalale ja siis oma sissetulekust kümnise andmine nagu Jumal teile ütleb, ei ole teile koormaks, vaid on tunnistuseks teie usust.

Pigem on teil kiusatus tänulikkusest sõltuvalt tuua suuremaid annetusi kui kümnis. Seetõttu peavad ka need, kes on uskuma hakanud, need, kellel on hea süda, Issanda päeva ja annavad kümnise, olles alles oma usutee alguses. Kuna nad täidavad oma kohust hea südamega ja kuna nende süda on täis headust, siis kasvavad nad kiiresti vaimselt. Kui nad on teinud oma valiku järgida Jumala tahet, täidavad nad oma kohust ja Jumal laseb neil kindlasti kogeda midagi, mis tugevdab nende usku, sest nende valitud tee on tee, mis viib õnnistusteni.

2. Rutt täitis oma kohustusi siiralt ja ausalt, mitte ainult kohusetundest

Teine põhjus, miks me Rutti heaks peame, on tema siirus ja ausus, millega ta oma ülesandeid täitis. Ta tegi seda mitte ainult kohusetundest. Rutt järgnes oma ämmale Juudamaale ja oma ämma truult hooldades ei kahetsenud ta oma valikut.

Niipea kui ta jõudis Petlemma, Juudamaale, pidi ta leidma toitu. Õnneks oli odralõikuse aeg. Rutt järgis viljakorjajaid, kes korjasid viljasaaki, ja noppis viljapäid parmaste juurest, lõikajate järelt. Kuigi Rutt töötas terve päeva, ei kogunud ta palju. Kuid ta oli rõõmus, et sai oma ämma teenida, ja tegi seda täie pühendumusega.

Piibel kirjeldab ka seda, kuidas Rutt austas oma ämma ja siiralt hoolitses tema eest. Kogu päeva viljapäid kogunud, tõi ta need ämmale ja rääkis üksikasjalikult kõigest, mis päeva jooksul juhtus. Rutt teenis Noomit suure armastuse ja pühendumusega. Ta püüdis mõista, mis oli tema ämma südames, ja tegutseda vastavalt. Ka Noomi armastas Rutti kogu südamest. Ta pidas teda oma tütreks.

Petlemma rahvas teadis Rutti tema tegude põhjal ja kiitis teda. Lõpuks sai tema päästjaks mõjukas mees nimega Boas, Noomi sugulane, abielludes Rutiga. Rutt sai tohutuid vaimseid ja materiaalseid õnnistusi. Ta sünnitas Boasele poja Oobedi, kellest sai hiljem Taaveti vanavanaisa. Seega, hoolimata asjaolust, et Rutt oli pagan, on ta kirjutatud Jeesuse Kristuse suguvõsasse.

Hea südamega inimesed ei jäta heade tegude tegemist pooleli. Kuna Jumala hea tahe on ohverdada ennast teiste hüvanguks, elada inimese väärilist elu, siis peaksime nagu Ruttki tegema heategusid muutumatu südamega.

Teha häid tegusid järjekindlalt, mis tahes olukorras, tähendab Jumala Isa täiusliku tahte täitmist. Seetõttu on suur haruldus kohtuda inimesega, kelle tegevus on algusest lõpuni headust täis.

See mõte peegeldub väljendis: “Pikaajalise haiguse korral  osutuvad ainult üksikud pojad heaks.” Ükskõik kui palju lapsed oma haigete vanemate eest hoolitsevad, kui haigus kestab kaua ja nad peavad seetõttu kulutama palju raha, siis nende esialgne suhtumine haigetesse vanematesse muutub . Nende armastus ja kaastunne nende vastu väheneb. Raskused haigete vanemate eest hoolitsemisel väljenduvad ka sõnades, mis murravad lähedaste südameid. Vanematel on kahju, sest nad peavad end oma lastele koormaks. Lapsed, kes avalikult oma muret olukorra pärast väljendavad, teevad oma vanematele haiget.

Kuidas vanemad sellisele olukorrale reageerivad? Mõned on pettunud, teised vihased, öeldes: “Sa tead, mida ma pidin sinu kasvatamise käigus läbi elama, nii et kuidas sa saad minuga nii käituda!” Loomulikult on laste loomulik kohustus teenida oma vanemaid, isegi kui nad peavad selleks midagi ohverdama. Mis puutub lastega tegelevatesse vanematesse, siis kuidas nad peaksid oma lastesse suhtuma ja millise südamega peaksid vanemad nende eest hoolitsema selleks, et olla täis headust ja armastust?

On üks lugu, mis paneb meid sellele mõtlema. See räägib “Koryo Zhangist”. “Koryo Zhang” on reegel, mida rakendati mõnes Korea piirkonnas. See nägi rangelt ette, et üle seitsmekümne aasta vanad inimesed tuleb kõrgele mägedesse viia ja sinna jätta.

Ühes neist piirkondadest elas poeg ja tema seitsmekümneaastane ema. Poeg ei tahtnud mitte mingi hinna eest ema mägedesse jätta, kuid ta pidi seadust täitma. Ühel päeval kutsus poeg ema jalutama ja võttis ta endale selga. Tema ema sai aru, mis tegelikult toimub ja et poeg valetas talle tahtmatult, kuid ta ei hakanud pojale vastu. See oli pikk jalutuskäik, mille jooksul nad peatusid mitu korda, et puhata. Ema oli väga mures, et poeg on väsinud ja võib koju tagasi minnes ära eksida, sest poeg, kandes ema seljas, vaatas ainult jalge ette. Ta hakkas oksi murdma ja nendega teed tähistama. Lõpuks jõudsid nad sihtkohta ja päikeseloojangul ütles poeg emale: „Ema, jää siia. Ma lähen koju ja toon sulle õhtusöögi. ” Ema, teades, et poeg jätab ta maha, ütles: „Kas sa leiad oma tee koju? Kui eksid teelt, siis mine mööda murdunud oksi, mille ma teel siia puudelt murdsin. ”

Kuigi me ei tea, kas see on tõestisündinud lugu, siis võib tänapäeva maailmas, kui laste ja vanemate vaheline armastus jaheneb, olla see lugu õpetlik. Kui te tõeliselt armastate, siis te kõhklemata täidate oma kohust ja see on teie jaoks loomulik. Paljudest mineviku lugudest võime leida lugusid nendest, kes omades tõelist armastust käisid mööda õiget teed kuni surmani, isegi Jumalat tundmata. Kuidas peaksime siis meie Jumala lastena, nendena, kes tunnevad Jumalat ja Tõesõna, teisiti käituma?

Issanda armust päästeti meid igavesest surmast ja saime igavese elu tõotuse. Inimene on kohustatud Temalt saadud armu tagasi maksma. Ja isegi praegu saadan aeg -ajalt õnnitlusi pastoritele, kellega koos teenisin enne, kui ise pastoriks sain. Meie vaimne Isa on Jumal ja meie oleme Tema lapsed. Tahaksin, et te katsuksite end läbi, et näha, kas täidate oma kohustusi Jumala lastena, tehes seda, mis Talle meeldib. Eriti pastorid ja teised kirikutöötajad, kes on pühendanud oma elu teenistusele, peaksid oma südame läbi katsuma, et näha, kas nad on kuskil keset teekonda muutunud? Kas olete alati tänutunde ja rõõmuga eluteel käinud, isegi vaatamata raskustele ja hädadele?

Prohvet Habakuk tunnistas oma raamatus (3: 17–19): „Kuigi viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja,
õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, lambad ja kitsed kaovad tarast ja veiseid pole karjaaedades, ometi rõõmustan mina Issandas, hõiskan oma pääste Jumalas. Issand Jumal on minu jõud. Tema teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind käima mu kõrgustikel.”
Laulujuhatajale: minu keelpillisaade.”

Ma palun teid, et kindlalt usuksite, et Jumal Isa annab teile parima, kui te pastorina, teenijana, koguduse liikmena ja Jumala lapsena täidate ustavalt oma kohustusi ja tänate Teda saadud armu eest.

Rääkisin Ruti näitel headuse osutamisest oma kohustuste täitmise läbi. Ja tõin kaks põhjust, mis muudavad Ruti tegevuse vooruslikuks, kuigi ämma eest hoolitseda oli tema loomulik kohus. Esimene põhjus on see, et ta täitis oma kohustusi, teades, et ta ise ei võida sellest midagi, vaid pigem peab end ohverdama. Teine põhjus on see, et ta teenis ämma mitte kohusetundest, vaid ustavalt ja siiralt, muutumatu südame ja meelega. Ma arvan, et peaksite end proovile panema, et näha, kas teenite oma pereliikmeid sama lahke südamega.

Ka Galaatlastele 6: 6 on kirjas: “Aga see, keda õpetatakse sõnaga, jagagu kõike head õpetajale.” Seetõttu sooviksin, et te paneksite end proovile: kas täidate oma loomulikke kohustusi nende ees, kes pakuvad teile vaimset leiba.? Kuid kõigepealt peate täitma oma kohustusi Jumala lapsena. Kui keegi teist ei täida oma kohustusi oma pereliikmete ees, siis ei saa te öelda, et olete pühendunud oma kohustustele Vaimu lapsena.

1 Johannese 4:20 ütleb: „Kui keegi ütleb: „Mina armastan Jumalat”, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.”

Niisiis, ma palvetan meie Issanda nimel, et teie, nagu Rutt, leiaksite oma kohuse täitmises täieliku headuse ja saaksite armu, mille Jumal on valmistanud nendele, kes on head.

Manmin.

Allikas:
https://www.invictory.org/articles/spirituality/21981-blagost-rufi#:~:text=1.%20%D0%92%D1%8B%D0%B1%D0%BE%D1%80% 20% D0% A0% D1% 83% D1% 84% D0% B8, Powered% 20by% 20 WordPress.