Nende seas, kes olid algul täielikult Issandale pühendunud, kuid hiljem lasid patul oma südamesse tungida ja seetõttu Temast lahkusid, pole ilmselt silmatorkavamat näidet, kui Saalomon. Ta kirjutas kolm piibliraamatut ja ainuüksi sellest piisab, et näidata, kui kirglikult see mees Issandale elas. Tarkus, mis Issand talle andis, oli tõeliselt erakordne. Me loeme selle kohta 1. Kuningate 5:9-10, 14:
„Ja Jumal andis Saalomonile väga palju tarkust ja mõistust ja taipamisvõimet – nagu liiva mere ääres, nõnda et Saalomoni tarkus oli suurem kui kõigi hommikumaalaste ja kogu Egiptuse tarkus… Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest. ”
ja 1. Kuningate 3:3 öeldakse meile: “Ja Saalomon armastas Issandat, käies oma isa Taaveti seaduse järgi.”
Saalomon armastas Issandat ja järgis oma isa Taaveti käske. Siiski ei teinud ta seda oma elu lõpuni. Nagu varem öeldud, kui tegime midagi eile, siis ei ole garantiid, et teeme seda täna. Me otsustame igal päeval ja isegi igal minutil, kas järgime Issandat või mitte. Ehkki Saalomon järgis algselt Issandat, ei jäänud ta Talle lõpuni ustavaks. 1. Kuningate 11:1-8 öeldakse meile: “Aga kuningas Saalomon armastas vaarao tütre kõrval paljusid võõramaa naisi – moabe, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hette – rahvaist, kelle kohta Issand oli öelnud Iisraeli lastele: “Ärge minge nende sekka ja need ärgu tulgu teie sekka, sest nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate poole!” Nendesse kiindus Saalomon armastusega. Temal oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga pöörasid tema südame. See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate poole; ta süda ei olnud siiras Issanda, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda. Saalomon käis siis siidonlaste jumalanna Astarte ja ammonlaste jäleduse Milkomi järel. Saalomon tegi kurja Issanda silmis ega käinud ustavalt Issanda järel nagu tema isa Taavet. Sel ajal ehitas Saalomon ohvrikünka Kemosele, moabide jäledusele, Jeruusalemma ees oleva mäe peale, ja Moolokile, ammonlaste jäledusele. Seda tegi ta kõigi oma võõramaalastest naiste heaks, kes suitsutasid ja ohverdasid oma jumalatele.”
Saalomon ei pöördunud täielikult Issandast ära. Ta lihtsalt “ei järginud täielikult Issandat”. Teisisõnu, ta ei olnud külm, aga ta ei olnud ka tuline. Ta oli leige. Ta otsustas järgida pigem liha ja selle soove kui Issandat ja Tema käske. Issanda vastus sellele muutusele Saalomoni südames on toodud 1. Kuningate 11. peatükis.
1. Kuningate 11:9-12,14,23,26
„Aga Issand vihastas Saalomoni peale, et ta oma südame oli ära pööranud Issandast, Iisraeli Jumalast, kes oli ennast temale kaks korda ilmutanud ja oli temale andnud käsu selle asja pärast, et ta ei käiks teiste jumalate järel; ent tema ei olnud pidanud, mis Issand oli käskinud. Ja Issand ütles Saalomonile: “Sellepärast et sinuga on nõnda sündinud ja et sa ei ole pidanud minu lepingut ja minu seadusi, mis ma sulle andsin, kisun ma tõesti kuningriigi sinult ja annan sinu sulastele. Aga su isa Taaveti pärast ei tee ma seda sinu päevil: ma kisun selle ära sinu poja käest. …Ja Issand tõstis Saalomonile vastase, edomlase Hadadi; too oli Edomi kuningasoost;… Ja Jumal tõstis temale vastaseks ka Resoni, Eljada poja, kes oli põgenenud oma isanda, Sooba kuninga Hadadeseri juurest… Ka Saalomoni sulane Jerobeam, Nebati poeg, efraimlane Seredast, kelle ema oli lesknaine Seruua, tõstis oma käe kuninga vastu.”
Hoolimata talle osaks saanud noomitusele ei muutunud Saalomon. Vastupidi, edasi lugedes näeme, et ta on vastu Jumala ennustustele tema kuningriigi jagamise kohta (1. Kuningate 11:40)! Tema näide näitab meile, mis võib juhtuda jumalamehega, kui ta laseb maailmal endas elada: varsti hakkab selline inimene kummardama seda, mida see maailm kummardab.
Saalomoni juhtum ei ole ainus näide selle kohta, kuidas kirglik jumalamees muutub leigeks. Paljud langesid ja langevad samasse lõksu. Seetõttu julgustab 2. Korintlastele 13:5 meid “proovima ennast, et näha, kas me oleme usus”. Seetõttu räägitakse 1. Timoteosele 6:10 (vt ka 1. Timoteosele 1:5-7, 19-20, 4:1, 5:8) neist, kes “raha ihaldades on eksinud ära usust … “. See on põhjus, miks Jeesus pöördub leige koguduse poole (Ilmutuse 3:6). Armastus maailma vastu asendab armastuse Isa vastu ja see, et oleme täna usus (kui oleme usus) ei garanteeri, et oleme usus ka homme. 2. Johannese 8 on kirjutatud:
“Pange tähele iseennast, et te ei kaotaks seda, millega me oleme vaeva näinud, vaid et te saaksite kätte täie palga.”
Autor: Anastasios Kioylaxogloy.
