Hingamispäev on käsk puhata kõigiks aegadeks. Saate teada selle tõelisi eeliseid, kui leiate aega seitsmenda päeva hingamispäeva ja Jumala pühade pühitsemiseks ning nende poolt pakutava rõõmu kogemiseks.
Kas vajate pausi? Kas tunnete end stressis, kurnatuna ja ülekoormatuna? Olgem ausad: elame maailmas, mis on täis üha kasvavaid nõudmisi meie aja ja tähelepanu suhtes. Paljud töötavad rohkem kui kunagi varem, et ots otsaga kokku tulla, mis mõnikord põhjustab sõltuvusi, ärevust ja rohkem konflikte. Suhted kannatavad, tervis kannatab ja tegelikud lahendused tunduvad kättesaamatud.
Kui elate tänapäeva maailmas ärevuses, siis ei ole te üksi. Ameerika ärevus- ja depressiooniühingu andmetel kannatab Ameerika Ühendriikides igal aastal teatud tüüpi ärevushäire all 40 miljonit täiskasvanut. See on 18,1 protsenti riigi elanikkonnast (“Faktid ja statistika”, ADAA.org).
Ja see ei ole nii ainult Ameerikas. Ajakirja “Our World in Data” andmetel oli „2017. aastal 970 miljonil inimesel kogu maailmas psüühika- või ainete tarvitamise häire. Suurimal arvul inimestel oli ärevushäire, hinnanguliselt umbes 4 protsenti elanikkonnast” (“Vaimne tervis”, OurWorldInData.org, august 2021).
On selge, et paljud meist on ülekoormatud. Meie Looja pole elu nii kavandanud, kuid kui oleme ärevil ja masenduses, siis kuidas saame sellest heidutavast ja isegi ohtlikust tsüklist välja tulla?
Üha enam inimesi pöördub selle poole, mis võib tunduda ebatõenäoline lahendus: šabatipäeva idee. Kirjanik ja kõneleja Jim Burns ütleb selle kohta järgmiselt:
“Ilusas heebrea keeles on puhkust tähistav sõna šabat. Hingamispäev on pigem elustiili valik kui lõunauinaku tegemine või puhkepäev, et kodus pooleli olevad asjad ära teha. Hingamispäeva elu on pidev valik elada oma elus varuga. Varu on see, mis jääb meie koormuse ja piiride vahele. See varu on meie mentaalne, emotsionaalne ja vaimne tugevus. Need on meie reservid, hingamisruum, energia ja elujõud. Kahjuks on vähestel meist palju sellist varu oma elus. (“Kas teil on ülekoormussündroom?”, HomeWord.com).
Nagu ta ütleb, on see “varu” mõiste väga oluline, sest me vajame oma ellu “varu”.
Niisiis, kas vajate oma elus hingamispäevapuhkust? Kas Teil on vaja järgida “šabatipäeva elustiili”? Terved inimesed mõistavad, et pideva raske pingutamise ja “karmilt panemise” asemel vajame aega tempo mahavõtmiseks.
Üks meie stressirohke ühiskonna kõige kahjulikumaid tegureid on tehnoloogiliste seadmete levik. Need seadmed võivad olla abiks, kuid neist võivad saada ka suure stressi allikad. Oma mõistuse, suhete ja tervise huvides peame aeg-ajalt oma seadmed välja lülitama. Mõelge ühe perekonna tunnistusele:
“Otsustasime perega ühel päeval nädalas elada täiesti ekraanivabalt. Me nimetasime seda Tehnoloogia šabatiks. Lugesime, pidasime päevikut, tegime süüa, olime sõpradega koos, käisime rattaga sõitmas, mängisime muusikat, tegime kunsti ja mõnikord me ei teinudki midagi. Juba kümme aastat hiljem teeme seda ikka veel igal nädalal… Ja see on endiselt meie lemmikpäev. See on muutnud kogu pere õnnelikumaks ja tasakaalustatumaks (“Everything You Need to Enjoy One Tech-Free Day a Week”, Wired.com, 10. oktoober 2019).
Kui me ei kontrolli oma seadmeid, SIIS oleme hädas. Siin kirjeldas üks naine oma kogemust võitluses lõputute ülesannete türannia vastu ja kuidas ta hakkas lahendusi leidma:
“Nii paljud meist on väsinud. Ümbritsevate inimeste vajaduste rahuldamise, kodu majandamise, töötamise või öö läbi lastega ärkamise jooksul avastame end vaimselt, füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnatuna. See kurnatus sunnib meid pöörama tähelepanu kõige olulisematelt asjadelt ellujäämisele. Kui ma räägin sinust, siis on Jumal valmistanud sinu väsimuse vastu väga praktilise palsami. Seda nimetatakse šabatiks….
Kui tahame kogeda kogu elamise ja olemise täiust, mis Jumalal meie jaoks on, siis usun, et vajame oma nädalasse hingamispäevapuhkust! Olgu tegemist emade, koduperenaiste või töötavate naistega – šabat loodi selleks, et rahuldada meis sügavalt juurdunud vajadus (“How to Unleash the Power of Sabbath Rest in Your Life as a Homemaker”, EmbracingASimplerLife.com).
Me kõik vajame regulaarset iganädalast aega pausi tegemiseks, et säilitada tasakaalustatud vaimne perspektiiv. Kuid Te võite öelda: “See kõik kõlab hästi ja hästi, aga ma olen liiga hõivatud selleks, et peatuda. Mul on liiga palju tegemist. See šabati asi mulle ei sobi.”
Mõelge sellele siiski – just siis, kui olete ülekoormatud, siis vajate seda abi kõige rohkem. Ja kui Te ei saavuta praegu oma elu üle kontrolli, millal siis veel?
Mis on algne šabati päev?
Šabati idee ei tekkinud lihtsalt nagu välk selgest taevast. See pärineb heebreakeelsest sõnast šabat, mis tähendab peatumist, pausi, lakkamist või puhkamist tööst ja tegevusest. 1. Moosese raamatus kirjeldatakse, et Jumal lõi kõik elusolendid maa peal, sealhulgas esimese mehe ja naise. 1. Moosese 2:1 ütleb siis: „Nõnda said valmis taevas ja maa ja kogu nende vägi. Ja seitsmendal päeval lõpetas Jumal oma töö, mille Ta oli teinud, ja puhkas seitsmendal päeval kõigist oma töödest, mida Ta oli teinud. Siis Jumal õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses selle, sest sel päeval Ta puhkas kõigest oma tööst, mille Jumal oli loonud ja teinud” (1. Moosese 2:1–3).
Kust tuli idee võtta pärast tööperioodi aega puhkamiseks? Otse Loojalt, kes kujundas selle käitumise juba Piibli alguses – tsivilisatsiooni koidikul!
Teisisõnu, šabati idee on olnud juba pikka aega. Aga kuidas on sõnaga “šabat”? See sõna esineb paljudes piiblilõikudes, sealhulgas 2. Moosese 20:8: „Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!”
“Šabat” tähendas algselt “lakkamist” või “puhkust”. Niisiis, “pidage meeles hingamispäeva” tähendab lihtsalt “pidage meeles puhkepäeva”. See on midagi, millest Jumal hoolis piisavalt, et see kirjutada kümnesse käsku: „Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi, aga seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust… Sest kuue päevaga tegi Issand taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Issand õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.” (2. Moosese 20:9–11).
“Šabat” ei ole lihtsalt ebamäärane idee. Pigem tuleneb see konkreetsest ajaloosündmusest – Jumala puhkusest oma loomistööst. Sellisena kehtib see iga nädala konkreetse päeva kohta! Jumal lõi puhkepäeva tegelikult loomise alguses ja Tema eesmärk oli, et Tema lapsed, kogu inimkond, saaksid kogu meie elu jooksul iganädalasest puhkusest kasu. Jumal tahab, et me töötaksime kõvasti ja siis Ta tahab, et me väljateenitult puhkaksime.
Liiga palju tegemist, et puhata?
Me kõik vajame taastumist ja noorendamist. Miks me siis ei luba endale pausi? Mõelge sellele küsimusele, mida ühes artiklis öeldakse:
“Kuid millegipärast tõlgendame Piibli avaldusi hingamispäevapuhkuse kohta loomulikult pigem soovitusena kui jumaliku käsuna. Me arvame: “See on suurepärane idee, aga ma olen liiga hõivatud.” See on tõsi. Mina olen hõivatud. Sul on kiire. Meie kultuur on hõivatud ja see muutub aina enam hõivatumaks… Meie bensiinipaagid on alati tühjad ja kui me peatume, siis ei suuda me paaki enam kui paari dollari eest bensiini panna. Me ei ole kunagi täis paagiga.
Kuid kas võib juhtuda, et šabati mittepidamine aitab kaasa meie väsimusele? Kas šabati puhkamise ja jumalateenistuse puudumine võib selgitada seda, miks me oleme kurnatud rahvas? Kas võib juhtuda, et viisid, kuidas me püüame leida puhkust, ei taasta meid kunagi, sest meid on loodud leidma puhkust Jumalas?…Kas oleks veel paremat kingitust, mille võiksime saada, kui see hingamispäevapuhkus meie äreval ajastul? (“Ritchie: The gift of Sabbath puhata äreval ajastul”, Amarillo.com, 2. juuni 2016).
Kui arvame, et oleme liiga hõivatud, et peatuda, sunnime end kurnatuse ahelasse ega jõua kunagi järele. Kas Te olete sellest tsüklist väsinud? Kui paljud meist lähevad ühest pöörasest ülesandest teise juurde, kuni kukume kokku? Miks me ei puhka regulaarselt, Jumala poolt meile seatud ajakava järgi?
Liiga sageli ei peatu me enne, kui oleme sunnitud peatuma. Võib-olla sellepärast ütleb Jumal meile, et šabat on kohustuslik – Ta peab käskima meil igal nädalal pausi teha, sest alati on vaja veel üks hunnik pesu vaja pesta, teine ruum koristada ja veel üks aruanne esitada.
Näib, et inimestena teeme liiga sageli asju, mis on meile kasulikud, vaid siis, kui me ootamatult oleme seda sunnitud tegema. Võib-olla me ei tee trenni ega hoolitse oma tervise eest – kuni miski meile valu tekitab. Kui märkame oma tervise hooletusse jätmise mõju – kannatusi ja negatiivseid tagajärgi –, tunneme, et oleme sunnitud tegutsema.
See võib olla põhjuseks, miks Jumal pidi meile selgelt ütlema, et šabati puhkus on meie jaoks oluline. Kuna Ta soovib, et meist igaühel oleks terve vaimne seisund, käsib Ta meil teha iga nädala lõpus pausi. Oma halastuses lõi Ta meile selle aja ja isegi määras selle aja – muutes selle kohustuslikuks, sest Ta teab, et me ei tee sageli isegi neid asju, mille kohta me teame, et need on meile kasulikud, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Ja šabat on meile tõepoolest väga hea!
Kuid on veelgi suurem pilt – selle peame avastama, kui tahame kunagi tõeliselt mõista, miks Jumal käskis hingamispäeval puhata.
Šabat on loodud meie heaks
Apostel Paulus kirjutas: „Ärgu siis keegi mõistku teie üle kohut sööma või jooma ega mingi püha või noorkuu või hingamispäevade pärast, mis on tulevaste asjade vari, aga Kristuse ihu on tõelisus.” (Koloslastele 2:16–17). Selle salmiga seoses on palju arusaamatusi, kuid keskendugem vaid ühele fraasile: “Hingamispäevade pärast, mis on tulevaste asjade vari.”
Paulus ütles, et niivõrd head päevad kui šabatid, mis annavad meile iganädalase puhkuse, sümboliseerivad ka midagi suuremat, mis alles tuleb. Paljud piibliuurijad mõistavad, et Aadama ja Eeva loomisest on möödunud ligikaudu 6000 aastat ning et Piibel lubab Jeesuse Kristuse tulevast 1000-aastast valitsemist. Kui rakendame 2. Peetruse 3:8 põhimõtet „üks päev on tuhat aastat”, leiame, et iganädalane seitsmenda päeva šabat sümboliseerib saabuvat aastatuhandet. Teisisõnu, inimkonna ajaloo seitsmes aastatuhat vastab nädala seitsmendale päevale.
Me leiame mujal Uues Testamendis pühakirjakohti, mis seda ideed toetavad, näiteks Heebrealastele 4:1: „Kartkem siis, kuni tõotus saada tema hingamisse on veel jõus, et kedagi teie seast ei leita maha jäänud olevat!” Oma sõnakuulmatuse tõttu ei sisenenud iisraellased tõotatud maale. Kuid kui oleme ustavad ja kuulekad, võime siseneda Jumala kuningriiki Jeesuse Kristuse teisel tulemisel.
Seitsmenda päeva šabati kohta, mis kehtestati, kui Jumal puhkas kogu oma loomistööst, loeme: “Kusagil on ju öeldud seitsmenda päeva kohta nõnda: „Ja Jumal hingas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest,” (Heebrealastele 4:4).
Nähes, et mõned peaksid sinna sisenema ja need, kellele head sõnumit enne kuulutati, ei pääsenud sõnakuulmatuse tõttu sisse, määratleb ta taas kindla päeva täna, öeldes Taaveti kaudu kaua aega hiljem (täpselt nagu on öeldud: “Kui te täna kuulete tema häält, ärge tehke oma südant kõvaks.” Sest kui Joosua oleks neile rahu andnud, siis ei oleks ta pärast rääkinud teisest päevast. Seetõttu jääb Jumala rahvale šabati puhkus.” (Heebrealastele 4:6–9, World English Bible).
Mida see tähendab? Lihtsalt, et kui me oleme Jumala rahvas, siis peaks hingamispäevapuhkus meile midagi väga olulist tähendama ja me peaksime seda iganädalast puhkust oma elus praegu järgima. Siin tõlgitud kreekakeelne sõna “sabatipuhkus” on sabbatismos, mis tuleneb otse heebreakeelsest sõnast shabbat, mis viitab iganädalasele šabatile.
On selge, et kristlased peavad pidama iganädalast hingamispäeva! Kuid see ulatub isegi sellest palju kaugemale. Kui šabatid on tulevaste asjade vari, on kalendris iga seitsmes päev ka ennustus saabuvast tuhandeaastasest hingamispäevast, mil Jumala kuningriik täidab selle maa pärast Kristuse teist tulekut.
Pange tähele, mida Heebrea kiri julgustab meid tegema: „Sest igaüks, kes läheb Jumala puhkama, puhkab ka oma tööst, nagu Jumal oma tööst. Seepärast tehkem kõik, et siseneda sellesse puhkamisse, et keegi ei langeks sama sõnakuulmatuse mustrit järgides” (Heebrealastele 4:10–11, Berean Study Bible). Meile tuletatakse meelde, et peame oma elu elama nii, et saaksime Kristuse tagasitulekul siseneda ülejäänud Jumala Kuningriiki.
Sellel väsinud ja kurnatud maailmal on lootust – uus maailm tuleb. See uus maailm, vastupidiselt sellele ajastule, on rahulik ja täis rõõmu ja praeguse ajastu vägivalda ja pingeid pole enam. Pange tähele, kuidas Pühakiri seda maailma kirjeldab:
Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias. Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek. Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus, (Jesaja 32:16–18).
Iganädalane seitsmenda päeva hingamispäev sümboliseerib saabuvat aastatuhandet – rahu ja õitsengu ajastut.
Hingamispäeva kohta on veel palju öelda ning selle kohta leiate palju artikleid ja videoid saidilt TomorrowsWorld.org. Meie maailm vajab puhkust, kuid tegelikult ei vaja me lihtsalt üldist pausi kiirest elutempost, vaid meie Looja kavandatud regulaarset ja kohustuslikku puhkust.
Šabati tõeline eesmärk selles elus ja pärast seda elu
Kui Jeesus siin maa peal viibis, õpetas Ta oma jüngritele rahu ja puhkuse elustiili, mis ei sõltunud välistest asjaoludest ja oli ühitatav raske tööga. Pange tähele Tema lubadust:
“Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise! Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele, sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Matteuse 11:28–30).
Kui igatsete saada kergendust elukoormatest, õppige Jeesuselt Kristuselt. Tal on vastused ja Ta annab Teile rahu, kui olete Tema tahtele kuulekas ja vastate Tema armastusele.
Kui muretsete oma elu ja meid ümbritseva maailma pärast, siis pidage meeles Jeesuse lohutavaid sõnu:
Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada? (Matteuse 6:25–27).
Kristus teab, et teeme kõvasti tööd selleks, et ennast ära toita ja oma perede eest hoolitseda. Ja Ta lubab meid aidata, kui me Tema poole vaatame! Seejärel pange tähele, mida Ta veel ütleb:
Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi! Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast. (Matteuse 6:33–34).
Meil võib olla meelerahu. Jumal teab, millist ärevust see maailm tekitab, kuid Ta pakub meile iganädalast šabatit – täielikku pausi tööst 24-tunniseks perioodiks, nädalast nädalasse. Kas see ei kõla imeliselt?
Kujutage ette, et igal reedel päikeseloojangul jätate oma töö seljataha. Veedate aega oma perega. Te loete Piiblit ja mõtisklete Jumala plaani üle. Käite laupäeval kirikus koos teiste sarnase mõtteviisiga inimestega ja suhtlete nendega. Te veedate ülejäänud šabati tunnid muru niitmata ja majapidamistöid tegemata, vaid kõndides ja õpitu üle mõtiskledes.
Nii kujundas Jumal šabati – mitte nii, nagu variserid tegid selle koormaks. Variserid ei kiitnud heaks seda, kuidas Jeesus ja Tema jüngrid hingamispäeva pidasid:
“Ja ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ning tema jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma. Ja variserid ütlesid talle: „Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei tohi!”(Markuse 2:23–24).
Variserid süüdistasid Jeesust ja Tema jüngreid šabati rikkumises, kuid Jeesus pööras nende süüdistuse ümber ja selgitas õiget vaatenurka:
Ja tema ütles neile: „Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ning tema ja ta mehed olid näljas? Kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ning sõi ära ohvrileivad, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite, ja andis ka oma meestele?” Ja ta ütles neile: „Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks; nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand.” (Mk 2:25–28).
Jah, Jeesus Kristus – meie Päästja – on hingamispäeva Isand. Ta lõi hingamispäeva, kehtestades selle 24-tunnise perioodina, et saaksime astuda sammukese tagasi ja mõelda oma elu üle. Igaüks meist võib seda kingitust endale nõuda.
Niisiis, kas vajate pausi? Kas vajate puhkust? Šabat ei ole lihtsalt idee, et aeg-ajalt väike paus võtta; see on iganädalane kingitus Jumalalt, et meid kosutada ja meile rahu anda. Hingamispäev on ka tõotus eelseisvast paremast maailmast – kingitus, mille Jumal on andnud murelikule maailmale. See kingitus on Teie jaoks, et Te selle endale võtaksite.
Autor: Rod McNair.
Allikas: A Sabbath Rest for an Anxious World | Tomorrow’s World (tomorrowsworld.org)
Kiiretempoga elud. Tihedad töögraafikud. Piiratud uni. Kas Jumal tahtis, et me elaksime nii meeletu tempoga? Kas vajate puhkust? .....
Abraham Joshua Gesheli sõnade järgi on šabat "pühakoda ajas". Juudi traditsioonilises palves nimetatakse šabatit "pruudiks". Mis on šabatis .....
Mis on Šabat? Vene keeles on sellel sõnal lihtne tõlge - "lõpetage igasugune tegevus" või "olla rahus". Ja .....
Pimedas taevas hakkavad häbelikult põlema esimesed, veel üsna hämarad tähed. Juudi kodudes, mis on ette valmistatud selleks erutavaks .....
Kes muutis seitsmenda päeva šabati pühapäevaks? Kas see oli apostel Paulus? Mida ütleb Piibel Pauluse isiklikust eeskujust šabati .....
Neljas käsk ütleb, et šabatit tuleb pühitseda. Kuidas saab šabatit pidav kristlane seda teha? Siin on mõned põhimõtted .....
Šabat šalom, kallid! Täna on Šabat Nachamu – lohutuse šabat! Šabat pärast Av 9 on lohutuse šabat! Olgu .....
Kas teadsite, et kahte pühapäevase jumalateenistuse toetamiseks kõige sagedamini kasutatud Pühakirja salmi tõlgendatakse sageli valesti? Avastage piibellikud tõendid, .....
Meie aja järgi on kätte jõudnud laupäev. Puhkamine tööst. Jumala kummardamine. Terve perekond koos. Mõtisklemine igavesest. Kahetsus tehtud .....
Heebrea sõna Šabat (Sabbath) on puhkuse kingitus, mida mainiti esmakordselt loomisloos. Pärast seda, kui Jumal lõi maailma kuue .....
