“Mis siis, kui ma peaksin seda igavesti tegema?” küsis mu mees minult telefonitsi ühel oktoobriõhtul peaaegu kaks aastat tagasi. Ta oli Washingtonis D.C.-s riiklikul konverentsil koos oma meditsiiniseadmete ettevõttega ja mina Little Rockis, Arkansas, üksi kodus ja 16 nädalat rase oodates kaksikuid.
„Kas mäletad seminaris, kuidas professorid ütlesid meile: „Kui te saate teha midagi peale täiskohaga pastoraalse töö, tehke seda?” Mis siis, kui see on see, mida ma peaksin tegema?” ütles ta, kui mu süda saapasäärde vajus.
See ei olnud plaanis
Olime olnud Little Rockis üle aasta, olles kolinud koos teise paariga seminarist kogudust rajama. Koguduse rajamise eesmärgil asus mu abikaasa ettevõttesse tööle. Ta oli kahe ameti peal ja tema plaan oli minna täiskohaga tööle koguduse personali, kui oleme oma koolivõla tasunud ja kirik saab talle töötasu maksta.
Selle esimese pooleteise tööaasta jooksul hakkas ta aga enda ja oma töö kohta midagi märkama. Ka teised märkasid seda. Talle meeldis müük ja müük näis talle meeldivat. Tema “päevatöö” – mis sai alguse vahendina teenistuse eesmärgi saavutamiseks – oli ühtäkki muutunud eesmärgiks omaette.
Kuid kuuldes seda, et meie elu trajektoor võib muutuda, tekkis minus rahutus. Kui ta küsis: “Mis siis, kui ma peaksin seda igavesti tegema?” kuulsin vaid: “Sa jääd igavesti kaksikutega kahekesi, kui ma oma töö tõttu reisin.” Sattusin paanikasse. Nii ma oma elu küll ette ei kujutanud.
“Teenistus” oli minu iidol
Kui minust sai kolledžis kristlane, sai „teenistusest” mu elu eesmärk. Olles rahul sellega, et sain vabaneda igast viimasest maailmalikust jäänusest, plaanisin ka abielluda teenistuses oleva mehega. See mõtteviis oli mul seminari astudes. Töö, mida ma väljaspool kooli tegin, ei omanud tähtsust; see oli lihtsalt minu teekonna rahastamine tegeliku sihtkohani – tööni, mis oli kuningriigi jaoks oluline. Kui abikaasaga kaks aastat pärast seminariõpinguid abiellusime, teadsin, et mu eesmärgid on kaitstud.
Kui paar aastat hiljem jõudis minuni uudis, et me vaatame teist teed, olin ma kuri ja segaduses. Ma seadsin kahtluse alla kõik meie väärtused. Ma poleks kunagi arvanud, et abiellun müügimehega. Minu piiratud arusaama järgi ei suutnud äri ja karjäär väljaspool kohalikku kogudust kunagi tõeliselt Jumalat nii palju austada kui töö, mis toimub pühapäeva hommikul kantslis või nõustades murtud usklikke. Kuigi ma ei öelnud neid asju kunagi valjult välja, mõistsin salaja kohut kristlaste üle, kes ei olnud nõus tooma raskeid ohvreid, mida kutse teenistusse nõuab.
Igal tööl on väärtus
Selle lühikese aja jooksul olen aga õppinud, et igal tööl on väärtus ja seepärast on see kuningriigi jaoks oluline. Kui Jumal lõi Aadama ja Eeva, andis Ta neile harimiseks aia. Kuna me oleme Tema kuju järgi loodud, siis on meile antud ülesanne Tema au ja rõõmu nimel kõvasti tööd teha.
Jumala majanduses pole jaotust püha ja ilmaliku vahel. Ma arvan, et seda peab Paulus silmas, kui ta ütleb kirjades efeslastele ja korintlastele, et nad ei tohi töötada enda kasuks, vaid teiste teenimiseks ja Jumala auks (Ef 6:5-9; Kol. 3:22-24). Kogu meie töö on lõppkokkuvõttes Kristuse heaks. Seal leiame iga meie ettevõtmise tõelise väärtuse. Samamoodi toob meie töö kasu suuremale kogukonnale. Me vajame üksteist kogukonnana toimimiseks.
Olen näiteks omal nahal näinud, kuidas mu abikaasa töö kaudu Jumal ilmneb ja toob kasu Tema kuju järgi loodud inimestele. Mu abikaasa ei pruugi olla kirurg, kes skalpelliga täpselt lõikab, et patsiendilt eluohtlikku kasvajat eemaldada, kuid tema on see, kes paneb selle arsti kätte elupäästvad ravimid ja valuvaigistid. Tema roll tervishoiutööstuses tõstab Jumala kuju järgi loodud inimeste väärikust, kui nad kannatavad ja on segaduses. Mu mees ei pruugi kunagi nende nimesid teada, kuid Jumal kasutab teda nende eest hoolitsemiseks. Jumala kuningriigis ei ole mõttetut tööd.
Igapäevane töö on ilus
Soovin, et mul oleks olnud kõrvad seda vaatenurka kuulda, kui mu abikaasa mulle tol oktoobriõhtul kaks aastat tagasi helistas. Kahjuks, kuna “teenistus” oli minu iidol, ei kogenud ma igapäevatöö ilu. Õnneks ei lasknud Jumal mul selle iidoli külge klammerduda.
Täna hoiame oma eluplaanist lõdvalt kinni. Meile meeldib öelda, et praegu tunneme, et Jumal kutsub mu abikaasat tööle oma praegusel ametikohal ja teenima meie kohalikus koguduses ilmikjuhina. Aga see võib muutuda. Ja esimest korda mu elus olen sellega rahul, sest ma näen ulatuslikku lunastustööd, mida Jumal teeb läbi kogu oma rahva ja nende töö kaudu.
Autor: Courtney Reissig / This Was Not My Plan (thegospelcoalition.org)
Igal neljapäeva hommikul koguneb meie kirikus grupp emasid. Me nimetame seda "mängurühmaks", nagu oleks see laste heaks, kuid .....
Kuna Iraan jätkab Lähis-Idas võimu poole püüdlemisr ja kerkib esile peamise Iisraeli-vastasena, peame pöörama tähelepanu volitatud isikutele, kelle .....
Pulmahooaeg on käes, kuid seekord on see teisiti. Kevad toob tavaliselt kaasa poissmeeste- ja tüdrukuteõhtud. Tavaliselt kaasnevad sellega .....
Mu telefon helises: "Ma olen seal homme kell 8. Kas see sobib?" "Kõlab suurepäraselt, aitäh!" kirjutasin vastu. Kuid .....
Elame perega Ameerika edelaosas, mis tähendab, et meil ei ole pühade ajal palju lund. Tegelikult me tavaliselt ei .....
Misjonär suri arvates, et tema missioon oli ebaõnnestunud. Kuid 80 aastat hiljem avastati seal, kus ta kunagi kaugel .....
Inimese mõju ja juhtimise taset saab sageli mõõta selle järgi, kui lihtne on teda solvata. Kuigi mulle ei .....
“...kes algusest alates kuulutab lõppu...” Jesaja 46: 10 Sa ei ole oma vanemate kirehoos tehtud eksimus. See, mida .....
Anthony Ray Hinton, kes oli surmamõistetud kuriteo eest, mida ta ei sooritanud, veetis 30 aastat Alabama vanglas, oodates .....
Aastaid tagasi ütles Jumal mulle prohveti kaudu, et on kutsunud mind erilisele tööle. Ühelt poolt on see au, .....
