Dietrich Bonhoeffer: “See on lõpp, kuid minu jaoks on see elu algus”

9.aprillil 1945.a. Flossenburgis hukati luteri kiriku pastor ja teoloog Dietrich Bonhoeffer ja seda vaid mõned päeva enne, kui sõjavangid sellest vanglast, kus teda kinni hoiti, vabastati. Vapra 39-aastase natsismivaenlase viimased üleskirjutatud sõnad olid: “See on lõpp, aga minu jaoks on see elu algus.”

Dietrich Bonhoeffer sündis 4. veebruaril 1906.a. neuropatoloogi Karl Bonhoefferi protestantlikku perre. Ta õppis Tübingeni ja Berliini ülikoolides teoloogiat, oli liberaalteoloogide Adolf von Harnacki ja Reingold Seebergi õpilane; teoloog Karl Barth avaldas tema seisukohtadele märkimisväärset mõju.

1928–1929. oli ta pastori abi saksa evangeelses koguduses Barcelonas;

1930–1931. oli ta praktikal New Yorgis Ameerika Teoloogilises Seminaris. Seejärel sai temast pastor Berliini Zionskirche’s ja süstemaatilise teoloogia õppejõud Berliini ülikoolis.

Kaks päeva pärast seda, kui Adolf Hitlerist sai Saksamaa kantsler, rääkis Dietrich Bonhoeffer raadios, mõistes natside poliitika hukka. Bonhoefferi esinemine katkestati kiiruga, enne kui ta jõudis lõpetada. Dietrich protesteeris natside rassipoliitika vastu ja osales koos pastor Martin Niemölleriga “Bekennende Kirche” loomises, mis oli vastu riigi püüdlustele luterikirikut riigile allutada, luues natsimeelse “Saksa rahva evangeelse kiriku”.

Alates 1933. aasta lõpust elas Bonhoeffer Londonis, 1935. aastal naasis ta Saksamaale, et korraldada Bekennende Kirches kirikuseminar. Kahe aasta pärast viisid Bonhoefferi pidevad protestid natsipoliitika vastu selleni, et Saksamaa valitsus sulges seminari ja Dietrichilt võeti ära loengupidamise- ja avaldamisvabadus.

1939.aastal külastas Bonhoeffer New Yorki, kuhu tal paluti jääda ja vaikselt tegeleda õppetööga, kuid vaatamata II maailmasõja puhkemisele lükkas ta selle pakkumise tagasi: „Ma pean koos Saksamaa kristlastega läbi elama selle raske perioodi meie rahvuslikus ajaloos. Mul pole õigust osaleda kristliku elu taaselustamises pärast sõda, kui ma ei jaga selle aja katsumusi oma rahvaga. ”

1941.aastal sai Bonhoefferist natsivastase vastupanuliikumise liige, Abwehris töötades aitas ta mitmel juudil Saksamaalt põgeneda. Samal ajal jätkas ta teoloogilise uurimistööga ja töötas raamatu “Eetika” kallal, milles ta väitis, et kristlasel on õigus osaleda poliitilises vastupanus diktatuurile.

1943.aasta aprillis arreteeris Gestaapo Dietrichi. Teda süüdistati relvajõudude õõnestamises ja 1945. aasta veebruaris saadeti ta Buchenwaldi koonduslaagrisse, sama aasta aprillis viidi pastor üle Flossenbürgi koonduslaagrisse. Vanglas olles tegutses ta erinevatesse konfessioonidesse kuuluvate vangide nõuniku ja pastorina.

Vanglates ja koonduslaagrites hoidis Bonhoeffer Vaimu ligiolu ja säilitas julguse, mõtiskledes mitte ainult teoloogiliste küsimuste üle, vaid kirjutades ka luuletusi. 8. aprillil pidas ta oma elu viimase jumalateenistuse. 9. aprillil 1945.a. hukati Dietrich Bonhoeffer, poomise läbi Flossenbürgi koonduslaagris (Baieris). 39-aastase teoloogi viimased kirjutatud sõnad olid: “See on lõpp, aga minu jaoks on see elu algus.”

Flossenbürgi koonduslaagri arst meenutas: „Kasarmuhoone pooleldi avatud ukse kaudu nägin, kuidas pastor Bonhoeffer põlvitas salajases palves Issanda, oma Jumala ette. Selle väga toreda olemusega inimese isetu ja südamlik palve oli väga šokeeriv. Ja olles hukkamise kohas, ütles ta lühikese palve ning ronis vapralt trepist üles võllapuu alla… Kogu mu peaaegu 50 aastat kestnud meditsiinipraktika jooksul ei ole ma näinud inimest, kes oleks olnud surres sedavõrd Jumalale pühendunud.”

Pärast II maailmasõja lõppu avaldati Bonhoefferi kogutud teosed kuues köites. Tema teoloogilised vaated mõjutasid suuresti 20. sajandi kristliku teoloogia arengut. Ta uskus, et tõeline kristlus nõuab lõhe ületamist jumaliku, transtsendentse ja maise ning inimliku vahel. Kristuse kui jumala-inimese kuju kehastab tema arvates nende kahe maailma ühtsust. Ta kritiseeris liberaalset teoloogiat, mis “andis maailmale õiguse näidata Kristusele kohta nende seas…”

Peapiiskop Aleksander Men kirjutas Bonhoefferi kohta: „Kui Bonhoeffer oli vanglas, … kirjutas ta oma perele kirju ja need moodustasid terve raamatu, mis jättis tohutu mulje läänemaailmale ja eriti teoloogidele. Ta kirjutas: “Esmakordselt sattusin inimeste seltskonda, kes on minu usust täiesti kaugel” – seal olid kommunistid, ja teised inimesed, kes olid talle võõrad.

Ja ta kirjutas: “Ma otsisin uut keelt, uusi sõnu, et rääkida neile kõige tähtsamast – evangeeliumist ja igavikust. Mõistsin siis, et meie vana kiriku keel sobib ainult meile, kitsas ringis kasutamiseks, kuid maailmale on see ebapiisav, maailm sisenes teise kultuuritsooni. ”

Bonhoeffer uskus, et maailm on saanud täisealiseks ja seetõttu saab ta ilma pühadeta hakkama. Ma arvan, et ta eksis. Kuna selliselt ei saa nimetada meie maailma, mis läheb poliitiliste müütidega hulluks, kirjutas ta seda ju ohjeldamatu hitlerismi ajal, vahetult pärast stalinismi -, meie maailmas pole midagi küpset. Kuid ikkagi oli Bonhoefferil õigus – maailma kultuuriline taust on muutunud, tuleb otsida teine keel ​​… ”

Tänapäeval on Dietrich Bonhoeffer 20. sajandi luterikiriku märtrisurma sümboliks. Tema kuju on üks kümnest kristliku märtri kujudest, mis on paigutatud Westminster Abbey läänefassaadile Londonis.

Allikas: https://www.inlight.news/2019/04/Bonhoeffer.html

 

 

Kas sa varjaksid mind? Kus on ten Boomid ja Bonhoefferid?

Diasporaa juutide seas käib tõeline arutelu selle üle, millised nende mittejuudist sõbrad neid varjaksid, kui asi peaks nii .....

Hitler vs. Jeesus

Martin Luther on peamiselt tuntud kahe asja poolest: 1. Reformatsiooni teoloogia. 2. Raevukas antisemitism elu lõpus. See natsiplakat .....

Vajame reformatsiooni

Kirik vajab taas reformatsiooni. Meie pastorid ja meie rahvas vajavad ärkamist. Ütlen seda luterlasena, kes pole kunagi fännanud .....

Odav Arm

Odav arm on meie Kiriku suurim vaenlane. Me võitleme kalli armu eest. Odav arm on arm, mida müüakse .....

Natside vangilaager

Teise maailmasõja ajal õppisid paljud inimesed Issandat tundma ja Teda usaldama. Üks nendest oli inglane, keda hoiti pikka .....

Kui natside kaastöölised kolisid Corrie Ten Boomi koju

See on üks maailma armastatumaid lugusid julgusest ja kaastundest – Hollandi kellasseppade perekond, kes liitus päästevõrgustikuga, mis päästis .....

Miks lendas natsi sõjakurjategija poeg Iisraeli?

Werner Oder on SS Scharführer Wilhelm Oderi poeg, kes osales II maailmasõja ajal ligikaudu kahe tuhande juudi mehe, .....