Oma varajatud uhkuse teemalises essees toonitab Jonathan Edwards seitset varjatud uhkuse sümptomit.
Uhkus tapab Teid. Igaveseks. Uhkus on patt, mis suure tõenäosusega ei lase Teil ära tunda oma meeleheitlikku vajadust Päästja järele. Arsti juurde ei lähe need, kes usuvad, et neil ei ole terviseprobleeme.
Ohtlikkuse astme poolest on uhkust raske millegagi võrrelda. Mis puutub oma südame uurimisse, siis on seda raske teha nendel, kes on uhked. Uhkus mõjutab meie nägemist, sundides meid vaatama kõike läbi prisma, mis kaunistab ja moonutab tegelikkust. See maalib isegi meie patu inetuse kaunitesse ja ülistavatesse värvidesse.
Me ei saa öelda, et meil ei ole uhkusega probleeme, sest me ei näe seda oma südames. Ja need õndsad hetked, mil ma patsutan endale õlale ja ütlen endale, et kõik on hästi, on need hetked, mis mind kõige rohkem ärevaks teevad. Pean panema ette Kristuse alandlikkuse prillid, pidades meeles, et minu lihas ei ela midagi head, ja uurima oma südant varjatud uhkuse ja selle sümptomite valguses.
Oma varjatud uhkust puudutavas essees toob Jonathan Edwards välja seitse varjatud uhkuse sümptomit.
1. Vigade leidmine
Kuigi uhkus paneb meid eitama enda sees olevat kurjust, paneb see meid ka tähelepanuta jätma Jumala headuse teistes. Me sõelume neid läbi oma taju sõela ja märkame ainult nende puudusi. Nii kujundame oma arusaama teistest inimestest.
Kui ma kuulan jutlust või uurin Pühakirja lõiku, siis ajendab uhkus mind vältima “operatsiooni”, mida Püha Vaim soovib minu südames teha, ja selle asemel ajendab see mind kirjutama artiklit ajaveebi või planeerima võimalikku vestlust inimesega, kellel “tõesti on vaja seda kuulda.”
Edwards kirjutab: „Vaimselt uhke mees avastab selle, kui otsib vigu teistes pühades… Alandlik kristlane on omaenda “koduga” piisavalt hõivatud. Ja kuna ta näeb oma elus palju kurjust, siis ei kiirusta ta ka teiste inimeste südametega tegelema.”
2. Järskus
Uhkusega nakatunud inimesed räägivad teiste pattudest põlguse, ärrituse, pettumuse ja hukkamõistuga. Uhkus peidab end teiste usklike vaimsete võitluste halvustamise eesriide taha. See varitseb meie naljade taga, kui pilkame oma abikaasasid. See võib imbuda isegi meie palvetesse sõprade eest.
Taas kirjutab Edwards: “Kristlased, kes on vennad, peaksid kohtlema üksteist alandlikult ja tasaselt, nagu Kristus neid kohtleb.”
3. Pealiskaudsus
Kui uhkus elab meie südames, siis muretseme rohkem selle pärast, mida teised meist arvavad, kui selle pärast, mis meie südames tegelikult toimub. Võitleme ainult nende pattude vastu, mis mõjutavad teiste arvamust meist, kuid lepime nendega, mida keegi ei näe. Saavutame suure edu nendes pühaduse valdkondades, mis on teistele selgelt nähtavad, kuid pöörame vähe tähelepanu oma sisemistele “peidetud kohtadele.”
4. Ennast kaitsev käitumine
Need, kes usaldavad üksnes Kristuse õiglust, leiavad sealt turvalise varjupaiga inimeste ja saatana erinevate rünnakute eest. Tõeline alandlikkus ei kaota väljakutsete ja etteheidete tõttu enesevalitsust ega hakka ennast kaitsma, vaid teeb jätkuvalt head, usaldades oma hinge ustava Looja kätte.
Edwards ütleb: “Mida rohkem sõnu öeldakse alandliku kristlase vastu, seda kauem ta vaikib, kuni siseneb oma “salatuppa” ja avab oma huuled palves.”
5. Iseseisvus Jumala ees
Alandlikkus läheneb Jumalale usaldusega, mis põhineb Kristusel. Kui üks element (alandlikkus või enesekindlus) võrrandist välja jätta, on meie südamed kõige tõenäolisemalt uhkuse poolt löödud. Mõnel meist ei jää Jumala ees julgusest puudu, kuid kui oleme hooletud, siis unustame, et Tema on Jumal.
Edwards kirjutab: “Mõned unustavad oma suures rõõmus Jumala ees selle, mida ütleb Psalm 2:11: “Teenige Issandat kartusega ja rõõmustage värinaga.””
Teised tunnevad end Jumala ees ebakindlalt, mis kõlab küll alandlikkusena, kuid on tegelikult veel üks uhkuse sümptom. Sellistel hetkedel demonstreerime me usku, et meie patud on suuremad kui Tema arm. Me kahtleme Kristuse vere väes ja vaatame pigem iseendale kui Kristusele.
6. Janu tähelepanu järele
Uhkus soovib meeleheitlikult tähelepanu, austust ja jumaldamist kõigis selle vormides.
See võib esineda praalimise vormis. See võib olla võimetus öelda “ei!” soovi tõttu olla vajalik. See võib väljenduda kinnisideena abielluda või unistusena paremast abielust, mis on tingitud soovist olla jumaldatud. See võib väljenduda kinnisideena omada kallimat autot, suuremat maja, tähtsamat positsiooni, seda kõike sellepärast, et otsida au pigem inimestelt kui Jumalalt.
7. Hoolimatus teiste vastu
Erapoolikuse uhkus. Ta ülistab neid, keda maailm austab, andes nende sõnadele, soovidele ja vajadustele suurema tähenduse. Tunnen aukartust, kui võimulolijad mind märkavad. Me läheme teadlikult või alateadlikult mööda nõrkadest, ebamugavatest ja ebaatraktiivsetest inimestest, sest arvame, et neil ei ole meile midagi anda.
Võib-olla kannatavad paljud meist uhkuse all rohkem, kui arvame.
Kuid sellistele inimestele on häid uudiseid. Uhkuse äratundmine on esimene signaal selle lõpust. See tähendab, et sõda on juba alanud. Sest ainult Jumala Vaim, kes töötab meie südames, alandab meid ja siis langeb meie silmadelt uhkuse loor ja me näeme end tõelises valguses, tunnistades oma “haigust” ja otsides tervenemist.
Jumala armust võime taas pöörduda selle hiilgava hea sõnumi poole, mida me usume ja mis Temast kõneleb, isegi kui see paljastab meie uhkuse koos kõigi selle varjatud ilmingutega meis. Nii nagu mu varjatud uhkus viis mind kunagi surma, nii viib selle tunnistamine mind nüüd ellu, pannes mind veelgi kindlamalt kinni hoidma Kristuse õigusest.
„Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted! Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!” (Ps 139:23-24).
Autor: Fabien Harford / desiringgod.org / hristiane.ru
Allikas: https://ieshua.org/sem-skrytyx-simptomov-gordosti.htm