Päästmine ei tähenda pelgalt patust vabanemist ega isikliku pühaduse kogemist. Pääste, mis tuleb Jumalalt, tähendab täielikku vabanemist iseendast ja asetumist täiuslikku liitu Temaga. Kui ma mõtlen oma päästekogemusele, mõtlen ma patust vabanemisele ja isikliku pühaduse saavutamisele. Kuid pääste on midagi palju enamat! See tähendab, et Jumala Vaim on viinud mind intiimsesse kontakti Jumala enda tõelise Isikuga. Ja kui ma olen haaratud Jumalale alistumisest, siis olen vaimustuses millestki, mis on minust lõpmatult suurem.
Kui öelda, et oleme kutsutud jutlustama pühadust või pühitsust, siis jätame peamise mõtte vahele. Meid on kutsutud kuulutama Jeesust Kristust (vt 1Kontlastele 2:2). See, et Ta päästab patust, teeb meid pühaks, on tegelikult osa Tema imelise ja täieliku meile alistumise mõjust.
Kui oleme tõeliselt alistunud, siis ei ole me kunagi teadlikud oma jõupingutustest jääda alistunuks. Kogu meie elu kulub Temale, kellele me alistume. Hoiduge alistumisest rääkimisest, kui te sellest midagi ei tea. Tegelikult ei saa te sellest kunagi midagi teada enne, kui mõistate, et Johannese 3:16 tähendab, et Jumal andis end täielikult ja absoluutselt meie eest. Oma alistumisega peame andma end Jumalale samamoodi, nagu Tema andis end meie eest – täielikult, tingimusteta ja reservatsioonideta. Meie alistumisest tulenevad tagajärjed ja asjaolud ei tule iialgi meie teadvusesse, sest meie elu on Tema poolt täielikult haaratud.
Katkend Oswald Chambersi teosest “My utmost for His high”.